1-08-3095\8

(082510000228)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi Raimo Ahven`i süüdistus KarS § 121 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Raimo Ahven, isikukood 37105314918, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, töökoht OÜ xxxxx xxxx – lukksepp, varem karistatud 1 korral kriminaalkorras, karistus kustunud Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Raimo Ahven KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista vangistus 5 (viis) kuud. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades Raimo Ahven katseajaks käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga. Kohustada Raimo Ahven`it KarS § 75 lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas –; xxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – keeld elukohast lahkumise kohta – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda Raimo Ahven`ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 22.70 (kakskümmend kaks krooni ja 70 senti) krooni, postikulu 208.50 (kakssada kaheksa krooni ja 50 senti) krooni ja kaitsjatasu 2442.60 (kaks tuhat nelisada nelikümmend kaks tuhat krooni ja 60 senti, sealhulgas käibemaks 372.60) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Hansapank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Raimo Ahven`it süüdistatakse selles, et tema 17.jaanuaril 2008.a. kella 22.30 ja 23.00 vahelisel ajal xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxx nr xxx korteris lõi ühe korra rusikaga KRt näo piirkonda, millega tekitas KRle kehavigastusi ja füüsilist valu. Teise inimese löömisega pani Raimo Ahven toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav eitab talle esitatud süüdistust kannatanu löömises. Süüdistatava ütluste kohaselt võis kannatanu anda ütlusi tema vastu kättemaksuks. Ka oletab süüdistatav, et kannatanu võis ise toas olles kukkuda, kuna oli alkoholijoobes. Kannatanu ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda tagatoas rusikaga ühe korra vastu nina, kui ta voodil lamas. Löömise ajal ütles süüdistatav midagi kannatanule arusaamatut ning löögi tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Pärast löömist lahkus süüdistatav toast ja kuna toas kedagi teist ei olnud, kutsus kannatanu oma õde A M appi, kellele ta ka lööjast rääkis, kuid õde ei uskunud. Seda, et kannatanul olid näol vigastused, on rääkinud ka tunnistajad V Iv ja A K ning kannatanu vigastusi kinnitab Järvamaa Haigla tõend (tl 10). Tunnistaja A K ütluse kohaselt tegi väljakutse V I. Eest leidis tunnistaja joobes seltskonna ning tagatoast nutva verise näoga kannatanu, kes ei soovinud öelda, kes teda lõi, kuid hiljem tunnistas, et lööjaks oli süüdistatav. Ka kinnitab tunnistaja, et algul süüdistatav tunnistas kannatanu löömist. Tunnistaja V I ütluste kohaselt ta kannatanu löömist ei näinud, kuid kinnitab, et süüdistatav oli sellel päeval agressiivne ning lõi ka teda, misjärel ta lahkus süüdistatava elukohast. Hiljem koos politseinikega jopele jopele järele minnes nägi tunnistaja, et kannatanu nägu oli verine. Süüdistatav ei eita, et teda ärritas kannatanu ja tunnistaja V Ikäitumine, mistõttu ta V I lõigi. Ka ei eita ta, et oli alkoholijoobes ning seda tõendab kainenemisele toimetamise protokoll (tl 22). Süüdistatav ja tunnistaja Õ P ei räägi kannatanu ilmselgelt nähtavatest vigastustest, samas märkasid koheselt vigastusi nii tunnistaja V kui ka AK. Tunnistaja Õ P on rääkinud, et süüdistatav käis tõesti vahepeal nende juurdest elutoast ära ja kuulis ka V I lahkumist, kuid muud ei olevat kuulnud. Kuigi tunnistaja Õ P kinnitab vihavaenu puudumist kannatanu suhtes, on see arvestades kohtuistungil antud selgitusi, väheusutav. Tõendid puuduvad selles osas, et kannatanu oleks soovinud süüdistatavale kätte maksta tagastamata laenu pärast. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 19-21) lähtudes on väheusutav ka süüdistatava väide kannatanu kukkumisel saadud vigastuste kohta. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et põhjust kahelda kannatanu ütlustes ei ole, kannatanu ütlusi kinnitavad nii tunnistaja A K kui ka V Isamuti kirjalikud materjalid, samas 2 süüdistatava ütlused on ennastõigustavad ning kaheldavad on ka tunnistaja Õ P ütlused. Tunnistaja A M on aga kasutanud oma õigust ütluste andmisest keelduda. Kohtu arvates on Raimo Ahven`i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, kuna tõendamist leidis Raimo Ahven`i poolt kannatanule kehavigastuse tekitamine. Raimo Ahven on süüdi, pannes oma teo toime otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Raimo Ahven on varem väärtegude eest karistamata ning kriminaalkaristus on kustunud. Kuigi Raimo Ahven käesoleval ajal töötab, ei ole ta kohtu arvates aru saanud oma süü suurusest ning põhjendatud ei ole talle mitte kergemaliigilise karistuse, vaid vangistuse kohaldamine, mis on otstarbekas jätta tingimisi kohaldamata, allutades Raimo Ahven katseajaks kontrollnõuetele. Karistus ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjatasu, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu, sundraha ja postikulud. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on taotlenud kaitsjatasu kriminaalasja kohtulikul arutamisel 1650.00 krooni, lisaks käibemaks 297.00 krooni (koefitsent 1,0, kokku 5 ajapunkti). Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kriminaalasja mahukust ja sellele kulunud aega arvestades. Lisaks lisandub kohtueelsel uurimisel kinnitatud kaitsjatasu 420.00 krooni, lisaks käibemaks 75.60 krooni. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4