4-08-2598\2

Väärteoasi nr. 4-08-2598 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mai 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-2598 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi Kalle Mättase (isikukood 38605090288, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht: xxx., töökoht AS E) väärteoasi LS § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna liiklusjärelvalve talituse 09.03.2008.a. kiirmenetluse otsus nr. 10220082501258 Asja läbivaatamise kuupäev 14.mai 2008.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Kalle Mättas kohtuvälise menetleja, Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna, esindaja Reelika Rebane RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Rahuldada Kalle Mättase kaebus. Tühistada Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse 09.03.2008.a. kiirmenetluse otsus nr. 10220082501258 ning lõpetada väärteomenetlus Kalle Mättase suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Inno Šits koostas 09.03.2008.a. kiirmenetluse otsuse nr. 10220082501258 Kalle Mättasele selle kohta, et tema 09.03.2008.a. kell 1.13 juhtis Tallinnas Ehitajate tee 127 juures suunaga Paldiski mnt poole mopeedi kiirusega 77 (+/-5) km/h. Mopeedi valmistajakiirus 50 km/h. Ületas lubatud valmistajakiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile on näidatud seadme tablool fikseeritud lugemit. Kirjeldatud tegevusega rikkus Kalle Mättas LE § 124 p 1 nõudeid; väärteo Kõnealuse kiirmenetluse otsusega karistati Kalle Mättast kvalifikatsioon LS § 7422 lg 2. kirjeldatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 37 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 2220 krooni. Kalle Mättas esitas Julgestuspolitsei 09.03.2008.a. kiirmenetluse otsusele kaebuse, milles palub see tühistada. Märgib, et tema sõiduki kinnipidamisel ei hakanud ta ametnikele vastu vaidlema, kuna ei olnud oma sõiduki tegelikus liikumiskiiruses kindel. Ekraanilt näidati talle näitu 77 km/h. Seletus, mille ta kirjutama pidi, dikteeriti talle ette. Peale kiirmenetluse otsuse koostamist ja dokumentide tagastamist, lubati tal lahkuda. Hiljem, peale otsusega tutvumist, selgus, et teda karistati mitte autoga linnas kiiruse ületamise eest, vaid mopeediga valmistajakiiruse ületamise eest. Kaebuse arutamisel palub arvesse võtta, et ta ei ole kunagi omanud ühtegi mopeedi ega mootorratast ning ei oma ka juhiluba nende sõidukite juhtimiseks. Kalle Mättas jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei eita, et pani toime rikkumise. Kuid ta ei ole sõitnud mopeediga, vaid autoga XXX. Ületas kiirust, kuna oli õhtune aeg, tee oli vaba ning seetõttu ei näinud spidomeetri näitu. Teadis suurimat lubatud kiirust sellel teel. Oma kirjalikus seisukohas kaebusele selgitab kohtuväline menetleja, et kiirmenetluse otsuse tegija on unustanud vahetada eelmise materjali rikkumise kirjeldusest sõnad „mopeed” ja „valmistajakiirus” sõnade „mootorsõiduk” ja „lubatud sõidukiirus” vastu. Ülejäänud andmed kiirmenetluse otsuses on õiged ning ühtivad kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja leiab, et eksimus kahes sõnas ei anna alust väärteomaterjali tühistamiseks. Seda seetõttu, et kaebuse esitaja poolt kasutatud sõiduk – XXX reg. märgiga xxx – mille andmed on identsed kahes erinevas dokumendid, ei jäta kahtlust, et tegemist oli siiski mootorsõidukiga. Samuti on mõlemas dokumendis märgitud sama mõõtetulemus, lubatud sõidukiirus ja mõõtemääramatus. Lisaks ei käsitle LE § 124 p 1 valmistajakiirust, vaid suurimat lubatud sõidukiirust asulasisesel teel. Kiirmenetluse otsuse koostaja Inno Šitsi teadmistes ja oskustes kohtuväline menetleja ei kahtle ning kasutatud kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras ja läbinud korralise metroloogilise kontrolli. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles ka kohtuistungil esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Leiab, et üks viga otsuses ei anna põhjust selle tühistamiseks, kõik muud andmed klapivad, isik tunnistab rikkumist. Ametnike poolne viga oli ainult sõnastuses, see ei anna õigust tühistada otsus, tegemist oli inimliku eksitusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitaja võeti vastutusele Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi, mis näeb ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Kaebuse esitaja ei eita, et ületas oma sõiduautoga XXX , reg. märgiga xxx kiirust, kuid seda ei ole temale süüks pandud. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusega arvatakse tema süüks olevat mopeedi juhtimine kiirusega 77 km/h, kui mopeedi valmistajakiirus oli 50 km/h, seega ületas ta lubatud valmistajakiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kaebuse esitaja seda rikkumist omaks ei võta, selgitades et ta ei oma ei mopeedi ega mootorratast ning tal puudub ka nimetatud sõidukite juhtimisõigus (tlk 1). Vastavalt VTMS § 55 lg-le 1 võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on muu hulgas selgitatud, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja talle on antud võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kuigi menetlusalusele isikule oli selge, et tema suhtes menetletakse kiiruse ületamise väärteoasja, ta ise tunnistab, et võis ületada lubatud sõidukiirust (tlk 23), siis seda rikkumist ei kajasta kiiremenetluse otsuse teokirjeldus (tlk 11). Sellest tulenevalt leiab kohus, et kiirmenetluse kohaldamise tingimused olid täidetud, kuid kohtuväline menetleja eksis rikkumise kirjeldusega. Kohus on seisukohal, et väärteoasja arutamise piirid, mille seab paika väärteokirjeldus, on siduvad karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, millest menetlusalust isikut ei ole informeeritud. Nimetatud nõue tähendab, et kirjelduses peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, otsusest peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt otsuse koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu). Kuigi kohtuväline menetleja leiab, et eksimus kahes sõnas (tlk 17,23) ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks, siis kohus selle väitega ei nõustu. Antud juhul on kaebuse esitajale süüks arvatud tegu, mis on kirjeldatud LE § 126 p 1 ning mille rikkumisel järgneks karistus LS § 7436 järgi. Seega on tegemist täiesti erinevate rikkumistega ning kvalifikatsioonidega. Kuna kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest ei nähtu, et isikule pandi süüks mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, siis ei oleks saanud teda selle eest ka vastutusele võtta. Kohus loeb oluliseks menetlusnormi rikkumiseks seda, et kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rikkumise eest, mida ei olnud talle menetluse käigus süüks pandud. VTMS § 132 p 2 annab küll kohtule võimaluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Vastavalt VTMS §le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tõik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust end kaitsta. Kui kohus saaks kiirteomenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega (RKL 3-1-1-75-03). Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid nagu öeldud, ei saa kohus väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Antud juhul on kiirmenetluse otsuses märgitud, et "juhtis mopeedi kiirusega 77 (+/-5) km/h. Mopeedi valmistajakiirus 50 km/h. Ületas lubatud valmistajakiirust mitte vähem kui 22 km/h.". Käesoleval juhul ei oleks vaja muuta väärteo kvalifikatsiooni, vaid oleks vaja muuta väärteo kirjeldust. Kuid kuna kohtul puudub selleks seaduslik alus, peab kohus lahendama kaebuse talle esitatud väärteotoimikus olevate materjalide pinnal. Kohus on jõudnud järeldusele, et kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsuse. Kohus märgib, et menetlust mõjutanud vead said alguse kohtuvälises menetluses. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda kohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, mis võimaldaks viga parandada üldmenetluse alustamisega. Samuti ei ole VTMS §-st 87 tulenevalt võimalik Harju Maakohtul asja arutada ilma väärteoprotokollita (RKL 3-1-1-109-03). Sellest tulenevalt lõpetab kohus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 väärteomenetluse Kalle Mättase suhtes. Aulike Salo Kohtunik