Obsah (6)
§ 76§ 75§ 330§ 331§ 64§ 65Toimik nr.1-08-6127 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 02.juunil 2008.a. Kohtla-Järve kohtumajas koht Kohtuasja number 1-08-6127 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Anne-
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Vabastada Aleksandr Gornev karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.08.2009 ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute Narva talituse kriminaalhooldusametniku Jelena Džalalova (asukoht: Kerese 3 20309 Narva, tel 6638100) järelevalve alla ning kohustada Aleksandr Gornevit järgima
§ 75
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 Kohaldada Aleksandr Gornevi suhtes vastavalt
§ 75
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis 3 (kolme) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; Aleksandr Gornev vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Viru Vangla esitas 05.05.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Gornevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Gornev mõisteti süüdi Harju Maakohtu 30.10.2003 kohtuotsusega
§ 330
järgi ja karistati 2 kuulise vangistusega,
§ 331
järgi 3 kuulise vangistusega.
§ 64
lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.03.2002 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks loeti 5 aastat 9 kuud 4 päeva. Karistuse kandmise algus 30.10.2003 ja lõpp 03.08.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.04.
- Kinnipidamiskohas Aleksandr Gornevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õppinud ega töötanud ei ole. Omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel on töökoht XXX ja elukoht ema ja tema elukaaslase juures XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Aleksandr Gornevi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, pärast vabanemist kohaldatav käitumiskontroll annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada oma suutlikkust elada seadusekuulekalt. Aleksandr Gornev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on A.Gornevi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, sest süüdimõistetu pani raske kuriteo toime alaealisena, talle oli mõistetud pikaajaline vangistus. Tema karistusaeg lõppeb augustis
- Oleks otstarbekohane vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt kriminaalhooldaja kontrollile allutamisega. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused A.Gornevi vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kinnipeetaval on perekond, kes teda toetavad 2 ja töökoht. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kriminaalhooldaja aitab süüdimõistetut resotsialiseeeruda ühiskonnas. Süüdimõsietu pere on talle tõeliseks toeks. Tema kaitsealune oli süüdi tunnistatud raske isikuivastase kuriteo eest, mille retsidiivsus on suhteliselt väike. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksandr Gornevi ja tema kaitsja ning prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Gornevi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.Gornevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ning samuti ka lähedaste toetus. Asja materjalidest nähtuvalt on A.Gornevi karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – A.Gornev on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. A.Gornev on aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus nõustub kaisja ja prokuröriga täielikult ja leiab, et A. Gornevi puhul ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud just isiku resotsialiseerumise väljavaateid arvestades. Kohus nõustub, et A. Gornev vajab kontrolli ja samas abi kriminaalhooldaja poolt. Materjalides nähtub, et režiimirikkumised olid esinenud aastatel 2002-2004, peale seda süüdimõistetu käitumine on muutunud paremus poole. Kohus arvestab ka sellega, et A.Gornevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on A.Gornevil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa A.Gornevi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata A.Gornevi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik Inna Kirsipuu 3