1-08-4800 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2008.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-08-4800 (05231802446) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekre

§ 385p 12).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

1. 07.04.2008.a. saadeti Harju Maakohtusse kriminaaltoimik Lembit Truu süüdistuses KarS § 121 järgi. 11.04.2008.a. kohtumäärusega anti L. Truu kohtu alla süüdistuses KarS § 121 järgi ja asja arutamine määrati 02.06.2008.a.
2. 02.06.2008.a. toimunud kohtuistungil süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud, kuid vastuseks kohtu täpsustavatele küsimustele avaldas, et ei ole kannatanut löönud ei jalaga ega rusikaga, vaid nad kukkusid ja kukkumise käigus võis kannatanu tõepoolest ka valu tunda; oma käitumisega ei ole ta kannatanule tekitanud tervisekahjustusi.
3. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 233 lg1 kohaselt lahendatakse lühimenetluses kriminaalasi üksnes toimiku materjalide põhjal tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata.

1. L. Truu ´le on süüdistus esitatud selles, et tema 06.08.2005.a. kella 14.00 paiku XXX, lõi korduvalt R R jalaga näkku ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samas kuupäeval kella 18.00 paiku XXX lõi ta korduvalt R R rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. L. Truu on toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese tervise kahjustamise, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Millised olid tervisekahjustused, seda süüdistuses ei märgita. Küll aga süüdistusakti p-s 2 väidetakse, et kannatanu tervisekahjustused olid sarnaluumurd, pea ja rindkere põrutus.
2. Nähtuvalt toimiku materjalides (tl 20-22) kahtlustatava L. Truu ülekuulamise protokollist on kahtlustus esitatud järgmises tegevuses: L. Truu´d kahtlustatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 06.08.2005.a. kella 14.00 paiku XXX, lõ ita korduvalt R O jalaga näkku ja keha piirkonda ning 06.08.2005.a. kella 18.00 paiku XXX, lõ ita korduvalt R O rusikas käega näo piirkonda. Löömise tagajärjel oli R O´l vasakul pool silmaümbrusel verevalum, vasak põsk turses ning valud paremal küljele ja alaseljale.
3. Kohus leiab, et L. Truu´le ülekuulamisel esitatud kahtlustus ja hiljem esitatud süüdistus on erineva sisu ja mahuga. Prokuröri poolt süüdistusaktis kirja pandud süüdistuses ei ole L. Truud üle kuulatud ning enda ülekuulamist ei taotlenus ta ka kohtuistungil. Süüdistusaktis esitatud süüdistuses ei ole kirjeldatud missuguseid tervisekahjustusi L. Truu oma tegevusega kannatanule tekitas. Samuti leiab kohus, et süüdistus ei ole konkretiseeritud osas kas L. Truu´d süüdistatakse R. O löömises, peksmises või muus kehalises väärkohtlemises. Kohus ei nõustu kohtuistungil prokuröri poolt avaldatud seisukohaga, et kui süüdistusakti kirjeldavas osas on tervisekahjustused märgitud, siis pole neid asjaolusid vajalik akti süüdistuse osas enam märkida. Nõuded süüdistusaktile on sätestatud

§ 154

.

§ 154

lõigetes on selgesti eristatavad süüdistusakti erinevad osad, kusjuures kuritegude asjaolude kirjeldus kuulub süüdistusakti põhiossa, süüdistuse sisu aga süüdistusakti lõppossa. 7. Riigikohus on kohtupraktika kujundamisel asunud otsuse nr 3-1-1-96-06 punktis 13 asunud järgmisele seisukohale :

§ 154

lg 3 p-de 2-3 kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas kohustuslikult ära näidata süüdistuse sisu, s.o süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus, ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Nõudes süüdistusfunktsiooni kandjalt süüdistatavale omistatava tegevuse täpset 2 kirjeldamist ja karistusseaduse nende sätete ära näitamist, mille põhjal isiku käitumine moodustab kuriteo, kujutab kõnealune säte endast kaitseõiguse keskset garantiid. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks veel kord korrata oma varem välja öeldud seisukohta, et süüdistatava täielik ja detailne informeeritus süüdistusest ja seega ka õiguslikust kvalifikatsioonist, millest kohus võib otsust tehes lähtuda, on õiglase kriminaalmenetluse hädavajalik eeldus, mida tuleb vaadelda süüdistatava kaitseks ettevalmistumise õiguse valguses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-139-05 RT III 2006, 4, 32, p 24). Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et süüdistuse sisu ja sellele vastav kuriteo kvalifikatsioon on omavahel subsumtsioonisuhtes, mis tähendab, et süüdistusakti lõpposas märgitavas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb obligatoorselt ära näidata kõik need tema käitumise aspektid, mis prokuratuuri arvates moodustavad kuriteokoosseisu. Seega määrab just materiaalõigusest tuleneva kuriteokoosseisu olemus (koosseisutüüp, selles sisalduvate üksikute tunnuste laad jne) nõuded sellele, millises ulatuses ja viisil tuleb süüdistusakti lõpposas süüdistatava käitumist kirjeldada. 8. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle kohta, kuidas ja millal kannatanu R O on muutnud nime R R´ks. Puudub seda asjaolu kinnitav tõend. 9.

§ 238

lg 1 p 2 kohaselt teeb kohus nõupidamistetoas prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendmaiseks lühimenetluses. Kohus leiab, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks L. Truu´le esitatud süüdistuse järgi. Kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile kriminaalmenetluse jätkamiseks. Kohtunik 3