, § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21 jaanuari 2008 otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja, advokaat Owe Ladva Prokurör Ringkonnaprokurör Andra Sild Süüdistatav Sergei Jelisejev, ik: 36906010329, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 20.11.2006 kuni 20.06. 2007 Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 21 jaanuari 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-07-6277, Sergei Jelisejevi süüdistusasjas muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Sergei Jelisejev mõisteti
umbes kella 00.20 paiku Tallinnas, X asuvas T.K korteris, ähvardas kööginoaga tappa M.K, kusjuures T.K-l oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti mõisteti S.Jelisejev süüdi
121 järgi selle eest, et ta, viibides 18.11.2006 X, pärast T.K noaga ähvardamist, peksis korteris S.K ja A.K rusikatega pähe ja kehasse ning lõi T.K kehasse, tekitades T.K-le füüsilist valu ning parema rinna nahaaluse verevalumi, A.K-le füüsilist valu ning S.K-le marrastused nina-ja seljapiirkonnas ning verevalumid mõlemal küünarnukil ning mõlema põlvekedra kohal. Harju Maakohus tunnistas Sergei Jelisejevi süüdi
järgi ja karistas 1 kuulise vangistusega.
järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskema üksikkaristusega ning kuritegude kogumis mõistis liitkaristuseks 3 kuulise vangistuse.
lg 2 alusel liitis kohus käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 24.10.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistus 4 kuud täies ulatuses ja mõistis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud.
lg 1 alusel arvestas karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemiku 20.11.2006 kuni 20.06.2007, so 7 (seitse) kuud ja 1 (üks) päeva ja luges mõistetud liitkaristuse kantuks. APELLATSIOON: Esitatud apellatsioonis kaitsja taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega S.Jelisejevi õigeksmõistmist. Pole tõendatud S.Jelisejevi poolt noaga ähvardamine. Nuga pole kannatanu poolt kirjeldatud, ega asitõendina käsitatud. Kui mingi aeg nuga oligi süüdistataval käes, siis pani ta selle kohe ära kui S.K seda teha käskis. T.K ütlused sellest, et süüdistatav hoidis nuga tema näo juures ei saa olla tõesed kuna süüdistatav istus teisel pool lauda, kuid kohus ei ole selle kohta seisukohta võtnud. Varasemad noaga ähvardamised on tõendamata ning tõendatud pole ka T.K poolt reaalse ohu ja hirmu tundmine. Isiku süüdi tunnistamine ei saa toetuda vaid kannatanu ütlustele, kusjuures need ütlused on erinevad. Kaitsja leiab, et kannatanu ütlused kogu toimunu suhtes on ebausaldusväärsed. A.K ei suutnud kirjeldada täpselt kuhu süüdistatav teda lõi. Tema ütlused võivad olla ema poolt instseneeritud. B.J ei andnud sisuliselt kohtuistungil ütlusi, seega pole need tõenditena käsitatavad. 2 Väidetavad vägivallateod pole tõendatud ei vigastuste tekkimise ega muude tagajärgedega. T.K on kinnitanud, et vigastusi ei olnud, arsti poole ei pöördunud. A.K on kinnitanud sinika tekkimist, kuid tõendid sellest puuduvad. Teises linnas, kahe päeva möödudes on S.K pöördunud arsti poole, kuid vigastuste iseloom ei vasta kirjeldatud sündmustele. Samuti kaitsja leiab, et kannatanud ei ole andnud ütlusi, et S.Jelisejev oleks neid rünnanud ning esmane agressioon lähtus hoopis nende poolt. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada süüdistatava selgitusi varasemas kriminaalasjas süüdi tunnistamise kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTU ISTUNGIL: Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellant – kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus see rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik. Kohtu järeldused on hästi põhjendatud ja apellatsiooni väited ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses kajastatud tõendite analüüsi, põhistuse ja järeldustega ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks kõike uuesti korrata, piirdub vaid apellatsiooni väidetele hinnangu andmisega. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsiooni väitega, et kannatanute ütlused on erinevad ja ebausaldusväärsed. Maakohus on põhistanud oma järeldust sellest, et kannatanute kohtuistungil antud ütlused on usaldusväärsed. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et nii ennast kui ka teisi kaitsta püüdvad kannatanud ei saagi anda detailides ühtivaid ütlusi. Iga inimene annab edasi enda poolt tajutud ja enda poolt nähtut. Kohus on tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamisel põhjendatult leidnud, et nende osas on kannatanu ütlused adekvaatsed ja riimuvad ning apellatsioonis esitatu ei sea sellist kohtu järeldust kahtluse alla. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsiooni väitega, et
järgi süüdistuse sisuks olev tegevus, noaga ähvardamine pole tõendatud kuna nuga pole kirjeldatud ega asitõendina käsitatud. Kriminaalkolleegium leiab, et ülaltoodud asjaolud ei anna alust järeldada, et kuriteosündmus ega kuritegu pole tuvastatav. Kohus teeb tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude esinemise või nende puudumise kohta oma järeldused kogumis tõendite hindamise tulemina ning KrMS § 63 kohaselt on tõendiks ka kannatanu ütlus. 3 Kohtuotsuses on kajastatud kannatanute T.K ja S.K poolt kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlused ning on põhistatult leitud, et mõlemad kannatanud on andnud ühesuguseid ütlusi süüdistatava poolt T.K noaga ähvardamise osas. Maakohtu istungil ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud kannatanute poolt kohtueelsel uurimisel selles osas antud ütluste avaldamist, seega pole alust väita, et kannatanute ütlused süüdistatava poolt T.K noaga ähvardamise osas oleks ebausaldusväärsed II kd. tlk. 38-39/. Kaitsja on apellatsioonis ka möönnud, et kui ka süüdistatav hoidis nuga käes, siis pole tõendatud T.K poolt reaalse ohu ja hirmu tundmine kuna S.Jelisejev pani S.K nõudmisel koheselt noa ära ja ta istus teisel pool lauda. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et karistusseadustiku § 120 realiseerimiseks piisab, kui ähvardus tekitab objektiivselt tõsiseltvõetava mulje ja näib ka ähvardatule tõsiseltmõelduna. Ähvardamisega on tegemist ka siis, kui täideviija teab, et kannatanu tajub tema käitumist ähvardusena ning ta kasutab seda ära. Nende eelduste alusel on ühtlasi ka selge, et tähendust ei oma asjaolu, kas tegelikkuses on ähvardus täideviidav või mitte. Ähvardaja ei pea ise uskuma enda ähvarduse realiseeritavusse; piisab, kui ta lähtub sellest, et kannatanu seda usub. Kannatanul peab tekkima arusaam, et öeldud ähvardust tuleb võtta tõsiselt. Kriminaalkolleegium usub täiel määral sarnaselt maakohtuga kannatanu ütlusi selle kohta, et ta võttis öeldud ähvardust tõsiselt, kuna ka enne seda oli süüdistatav tema suhtes kasutatud vägivalda ja on teda ka varem noaga ähvardanud. Asjaolu, et süüdistatav pani noa ära kui S.K seda käskis ei anna alust tuvastada, et ähvardamist ei toimunud. Süüdistatav hoides nuga käes sõnaselgelt ähvardas kannatanut tapmisega, seega oli ähvardamine lõpule viidud. Kohtukolleegium peab veelkord vajalikuks osutada, et
ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ja valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Antud juhul on maakohtu poolt tuvastatud, et S.Jelisejev tekitas löömisega T.K-le füüsilist valu ning parema rinna nahaaluse verevalumi, A.K-le füüsilist valu ning S.K-le marrastused nina-ja seljapiirkonnas ning verevalumid mõlemal küünarnukil ning mõlema põlvekedra kohal. Apellatsioonis on väidetud, et tõendatud pole süüdistatava poolt kolme kannatanu väärkohtlemine kuna T.K ja A.K vigastused on tõendamata ja S.K läks arsti juurde kahe päeva möödudes ja teises linnas. Kohtukolleegium leiab, et sellisele kaitseversioonile on maakohus juba piisavalt selgelt otsuses oma kummutava põhistuse esitanud ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks sellel uuesti peatuda. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kehaline väärkohtlemine, füüsilise valu tekitamine ei pea olema aprioorselt tõendatud vaid meditsiiniasutuse poolt väljastatud õiendite või vastava ekspertarvamuse alusel ehk siis vaid eriteadmiste alusel. Kohus on kolme kannatanu poolt tõendamisesemesse kuuluvate ja asjas tähtsust omavate riimuvate ütluste ning meditsiiniasutuses S.K vigastuste fikseerimise õiendi alusel leidnud, et S.Jelisejev on toime pannud
Asjakohatud on kaitsja apellatsiooni väited, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava selgitusi varasemas kriminaalasjas süüdi tunnistamise kohta. Kohus mõistab karistuse
Kohus on põhjendanud miks ta ei pea võimalikuks ega seaduslikuks süüdistatava karistamise rahalise karistusega, vaid karistab süüdlast vangistusega ja seda ühe kuriteo eest seaduses ettenähtud miinimumtähtajas ja teise eest miinimumkaristusele ligilähedases tähtajas. Apellatsioonis ei ole esitatud asjaolusid mis annaksid aluse ringkonnakohtul tuvastada, et maakohtu poolt mõistetud karistus on 4 ebaseaduslik või et maakohus oleks karistuse mõistmisel jätnud
Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on seadusega kooskõlas ja selles osas otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21 jaanuari 2008 otsuse Sergei Jelisejevi süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JULIA KATŠKOVSKAJA 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.