4-08-905\4

4-08-905 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2008.a. Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-905 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Väärteoasi Anne Sverdlik kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkomissar Oleg Lodeikin otsusele väärteoasjas nr.2314,07,039880 16.01.2008.a. RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 3– Rahuldada kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkomissar Oleg Lodeikin otsus väärteoasjas nr.2314,07,039880 16.01.2008.a. jätta muutmata põhikaristuse osas, tühistada Liiklusseaduse § 74-19 lg.2 alusel mõistetud lisakaristuse osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkomissar Oleg Lodeikin otsusele väärteoasjas nr.2314,07,039880 16.01.2008.a , millega karistati Anne Sverdlik’t liiklusseaduse § 74-19 lg.1 alusel rahatrahviga 170 trahviühikut s.o. 10200 krooni ja sama §-I lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ja liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku suuruses summas s.o 1800 .krooni . Õigusrikkumine leidis aset
2. detsembril 2007.a. kell 11.30 Harjumaal, Tallinn-TartuVõru-Luhamaa tee
3. kilomeetril, kus isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 35 km/h võrra, sõites kiirusega 129 +4 km/h. Sellega rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1 ja § 124 p.2 sätteid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-19 lg.1 ja 74-22 lg.2 järgi. Anne Sverdlik esitas kaebuse Harju Maakohtule Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,039880 selle osalise tühistamise taotlusega . Kaebaja väitel tunnistab ta liikluseeskirja rikkumist, kuid määratud lisakaristuse tõttu on isik sattunud väga raskesse olukorda.. Juhtimisõiguse puudumine raskendab tema igapäevast tööd oluliselt. Rahatrahvi on Anne Sverdlik kogu ulatuses tasunud. Kaebaja esitas kohtule taotluse kaebuse arutamiseks kirjalikus menetluses, kuna pikaajalise Eestist äraoleku tõttu ei ole võimalik kohtuistungil osaleda. Kohtuväline menetleja -Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus esitas oma kirjaliku seisukoha , nõustus kaebuses läbivaatamisega kirjalikus menetluses, kuid taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Anne Sverdlik kaebus kuulub rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud liiklusjärelevalve protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused sündmuskohal, mille kohaselt isik ei eita kiiruse ületamise fakti, õiend isikut poolt väärtegude toimepanemise kohta. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Õiguserikkumise fakti kohta puudub ka vaidlus. Kohus peab selgitama, kas isikule lisakaristuse kohaldamine oli põhjendatud või mitte. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-19 lg.1 ja LS § 74²² lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-19 lg.1 järgi , karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ) piires ning sama paragrahvi lg. 2 alusel on lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 4-ks kuuks.(sanktsioon 3-9 kuuni) Isik ise põhjendab alkoholijoobes auto juhtimist ja kiiruse ületamist sellega, et alkoholi tarvitas eelmisel öösel, kuid sai vähe magada ja asus hommikul autorooli, et koju sõita. Ei kiirustanud kuhugi, kuid sai just uue auto ja tahtis proovida, kuidas auto kiirendab. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja poolt mõistetud karistus ei vasta KarS § 56 sätetele. Esiteks leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendamatult jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Ka ei ole kohtuväline menetleja arvestanud isikut iseloomustavaid andmeid. Kohtuväline menetleja viitab oma kirjalikus seisukohas isiku varasematele karistustele, kuid nagu nähtub vastavast õiendist, on Anne Sverdlik’le enne kõnesolevat rikkumist määratud 09.12.2002.a. LS § 74-35 lg.1 alusel hoiatustrahv 25.-krooni ning veel on 2 pisirikkumist olnud 1999.a. ja 2001.a. ,mõlemal juhul on määratud rahatrahvid 200.-krooni. Seega on tegemist isikuga, kes põhiliselt käitub liikluses seaduskuulekalt. Kohus leiab, et mitte alati ei ole vajalik karistuse eesmärgi saavutamiseks kohaldada kõige rangemaid sanktsioone , sealhulgas kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ning kohus leiab, et antud juhul on võimalik kõiki karistust kergendavaid asjaolusid arvesse võttes piirduda Anne Sverdliku karistamisega ainult rahatrahviga ning mitte kohaldada tema suhtes lisakaristust. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on saavutatud põhikaristusega. Kohtunik