4-08-616\5

4-08-616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-08-616 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja tõlk Tatjana Talja juuresolekul Kohtuistungi aeg
2. mail 2008.a. Väärteoasi Dmitri Jurkevitš’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissar Kairi Palits otsusele nr. 2373,07,010149 08.01.2008.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Dmitri Jurkevitš kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON VTMS § 132 p1 – Jätta kaebus rahuldamata Põhja Politseiprefektuuri korrakait-seosakonna liiklusmenetluse talituse komissar Kairi Palits otsusele nr. 2373,07,010149 08.01.2008.a.jätta muutmata Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
3. mail 2007.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Dmitri Jurkevitš esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 08.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr.2373,07,
4. Nimetatud otsusega karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses s.o.2 100 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema 14.12.2007.a. kell 00.30, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee
5. kilomeetril juhtis sõiduautot Honda Accord, registreerimismärgiga 188ESL kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 26 km/h võrra, sõites kiirusega 79 +/- 3 km/h. Nimetatud teoga rikkus Dmitri Jurkevitš LE § 124 p 2 nõudeid. Dmitri Jurkevitš palub kergendada menetleja otsusega LS § 7422 lg 2 järgi mõistetud karistust. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, mis on karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebaja leiab, et LS 7422 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 3000 krooni ja kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, miks tuleb kaebuse esitajat karistada just 2 100-kroonise rahatrahviga. Kaebuse esitaja palub mõista talle karistuseks rahatrahv 900 krooni Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse osakonna esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et mõistetud karistus on põhjendatud, kuna kaebuse esitajat on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest ja tal on kaks kehtivat karistust. LS § 7422 lg 4 kohaselt on võimalik LS § 7422 lg 2 täheldatud rikkumise eest ka juhtimisõigus ära võtta, seda ei ole kohtuväline menetleja karistust kergendavat asjaolu arvestades teinud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Dmitri Jurkevitši kaebus on põhjendamata ega ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Dmitri Jurkevitši tegu on tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud karistuse valikut põhjendavate motiividega ega pea vajalikuks neid üle korrata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse muuhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et mõistetud karistus on üle sanktsiooni keskmise määra, kuna Dmitri Jurkevitšit on korduvalt karistatud liiklusväärtegude eest, nimetatud karistused ei ole hoidnud teda järjekordselt lubatud kiirust ületamast. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on nimetatud asjaolu õigesti kajastanud ja seda karistuse määramisel arvestanud. Kohtu seisukohalt pole siin juures määrav, et eelmised karistused oleksid nimelt kiiruse ületamisega seotud. Kohus leiab, et kaebuse esitajale mõistetud kehtivad karistused on liiklussüütegude eest. Iga liiklussüütegu väljendab selle toimepanija suhtumist kaasliiklejatesse ja seetõttu on kaebuse esitajale mõistetud karistus üldpreventiivses mõttes põhjendatud. Kohtunik