4-07-4185\11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Raplas Väärteoasja number 4-07-4185 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Menetlusosalised Kaebaja: Helgi Rekkaro isikukood 43912250294 elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx Esindaja: Tarmo Merivälja Kohtuvälise menetleja esindaja: Mariann Kuusmann Väärteoasi Helgi Rekkaro kaebus Lääne Politseiprefektuuri otsusele nr.2700,07,001508 25.07.2007.a. Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2008.a. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Pärnu Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 3.04.2008.a. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus oli kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 3.04.2008.a. Helgi Rekkaro saab kassatsiooni esitada vaid vandeadvokaadist esindaja vahendusel. Asjaolud Lääne Politseiprefektuuri Rapla Politseijaoskonna otsusega nr.2700,07,001508 karistati Helgi 2 Rekkaro 25.07.2007.a. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 lg.2 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, so 1200 krooni, kuna ta rikkus Raikküla valla koerte ja kasside pidamise eeskirja p.
3. Otsuse tegemise aluseks oli Helgi Rekkarole 26.06.2007.a. koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt ei taganud ta koerte mitte lahti pääsemise nõuet nii, et see ei kahjustaks teiste isikute huve. Helgi Rekkaro kaks koera pääsesid hulkuma ja puresid 19.05.2007.a. kell 4.10 ajal xxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx xxxx õuel J Tle kuuluvat koera. Kaebaja seisukoht ja tõendid Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuna on veendunud, et tema koerad olid 19.05.2007.a. varahommikul kodus ega saanud J T koera pureda. Kaebaja on arvamusel, et J T valetab tema peale sihilikult ja pahatahtlikult, kuna neil on pooleli kohtuvaidlus tee pärast. Öösel kella 4.00 ajal on veel nii pime, et J T polnud võimalik kaklevaid koeri ära tunda. Ümbruskonnas on palju hulkuvaid koeri, samuti rebaseid, kährikuid ja hunte. Kaebaja koerad ei ole kunagi öösiti lahti, vaid on aia sees ja veel ketis. Koerte kalkluse korral oleks ka kaebaja koerad pidanud olema vigastatud. Oma väidete tõendamiseks taotles kaebaja E ja A L ülekuulamist. Tunnistaja A L ütluste kohaselt oli ta 18.05.-20.05.2007.a. oma õe Helgi Rekkaro juures abiks. Õel on kaks rahulikku ja sõbralikku koera, kes aiast väljas ei käi. Öösiti pannakse must koer kinni karjakööki, kust tal välja pääseda ei ole võimalik. Teine koer on öösiti köögis. Tunnistaja on koeri aiast välja lasknud, kuid nad ei tahtnudki kuhugi minna, tulid kohe tagasi. Tunnistaja hinnangul võis J T koera, lähtuvalt vigastustest, pureda hunt. Tunnistaja A L ütluste kohaselt tuli ta õe juurde 18.05.2008.a. ja oli maal 10 päeva. Õel on kaks sõbralikku koera. Tunnistaja ei usu, et need koerad kedagi pureks. Õhtuti pani tunnistaja ühe koera lauta kinni, teine oli kas esikus või köögis. Sel ajal, kui tunnistaja oli õe juures, ei käinud koerad kordagi aiast väljas Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud väited ja tõendid ei anna alust kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et tema koerad ei ole 19.05.2007.a. varahommikul ega ka ühelgi teisel ajal oma aiast välja pääsenud ning protokollis kirjeldatud sündmuse asetleidmine ei ole millegagi tõendatud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja J T ütlustes, mille kohaselt nägi ta Helgi Rekkaro kahte koera enda maja juures 13.05.2007.a. ja 19.05.2007.a. varahommikul ning veel ühel korral umbes kuu aega varem. 19.05.2007.a. varahommikul nägi J T, et Helgi Rekkaro koerad purevad tema koera, kes oli hoovis ketis. Kuna koer oli vigastatud, kutsus J T samal päeval loomaarst Allan Mõttuse, kes leidis loomal nii värskeid kui ka vanemaid kiskumishaavu. Olenemata sellest, millised on Helgi Rekkaro ja J T vahelised suhted, ei pea kohus võimalikuks, et ükski mõistlik inimene hakkaks välja mõtlema ning politseis ja kohtus esitama teadlikku valet koerte kakluse kohta. Seega on väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse toimumine tõendatud J T ütluste ning Allan Mõttuse poolt koostatud arve ja seletuskirjaga koeral esinenud vigastuste kohta. Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõendid kummutanud kaebaja väite, et tema koerad ei ole kunagi hulkuma pääsenud. Kaebaja teine lähim naaber A-M O kinnitab, et on näinud Helgi Rekkaro koeri aiast väljas kahel korral ja sellest ka perenaisele teada andnud. Tunnistaja M S ütluste kohaselt on Helgi Rekkaro tema kaudu oma koeri taga otsinud, mis kinnitab, et kaebaja on vähemalt ühel korral oma koerte kadumist märganud. Tunnistaja T A ütluste kohaselt on A R kaebuse alusel 3 algatatud väärteomenetlus seoses lammaste murdmisega ning nimetatud sündmuse ajal on Helgi Rekkaro koeri näinud küla vahel ringi jooksmas lisaks A Rle veel mitu inimest. Kaebaja vendade A ja E Lobanov ütluste kohaselt välistab Helgi Rekkaro koerte võimaliku hulkumise asjaolu, et ühte neist hoitakse öösiti alati toas ja teist karjaköögis. Oma kohtule esitatud kaebuses /t.l.2/ kinnitab Helgi Rekkaro, et „minu koerad pole kunagi öösel lahti olnud ja ei saanudki olla, sest nad on aias kinni ja veel ketis“. Kohtuistungil kinnitab ta, et ei jäta koeri öösiti kunagi välja, „üks koer on põhiliselt toas, teine laudas“. Kahtlemata peaks koeraomanik teadma, kus ja kuidas ta oma loomi hoiab. Kuna Helgi Rekkaro ise on selles osas avaldanud erinevaid seisukohti, ei saa A ja E L, kes alaliselt xxxxx külas ei ela, ütlusi õe koerapidamistavade suhtes pidada usaldusväärseiks. Kohtunik: Anne Randjärv