4-08-350\5

4-08-350 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-350 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja ,tõlk Eevi Pant juuresolekul Kohtuistungi aeg
3. mai 2008.a. Väärteoasi Vladimir Pugatšov´i (isikukood 35109090323, elukoht XXX) kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 20.12.2007.a. otsustele väärteoasjades nr.2230,07,003421 ja 2230,07,003422 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vladimir Pugatšov Kaebuse esitaja kaitsja Karen Drambian Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON
4. Kaebus rahuldada osaliselt.
5. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 20.12.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2230,07,003421 ja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 20.12.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2230,07,
7. Teha uus otsus ja mõista Vladimir Pugatšov süüdi mõlema väärteoepisoodi eest LS § 7419 lg 1 järgi ja karistada teda rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses e. 18 000 (kaheksateist tuhande) krooni ja LS 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 (viieks) kuuks.
8. Määrata, et rahatrahvi võib tasuda võrdsetes osades 12 kuu jooksul s.t. iga kuu kuulub tasumisele 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
9. maist 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest 1 kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vladimir Pugatšov esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 20.12.2007.a. otsusele väärteoasjades nr. 2230,07,003421 ja 2230,07,
10. Väärteoasjas nr 2230,07,003421 karistati kaebuse esitajat LS 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses s.o. 7 800 krooni ja võeti LS 7419 lg 2 alusel juhtimisõigus ära 4-ks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema juhtis alkoholijoobes 23.11.2007.a. kell 23.50 Harju maakonnas Anija vallas Kose-Jägala tee
11. km-l sõiduautot Volkswagen Caddy Combi, registreerimismärgiga 445MFJ. Nimetatud teoga rikkus Vladimir Pugatšov LE 76 p 1 nõudeid. Väärteoasjas nr 2230,07,003422 karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses s.o. 1 800 krooni ja LS 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses s.o. 10 800 krooni ja võeti LS 7419 lg 2 alusel juhtimisõigus ära 9-ks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema juhtis alkoholijoobes 24.11.2007.a. kell 00.22 Harju maakonnas Anija vallas Kose-Jägala tee
12. km-l sõiduautot Volkswagen Caddy Combi, registreerimismärgiga 445MFJ. Nimetatud teoga rikkus Vladimir Pugatšov LE 76 p 1 nõudeid. Vladimir Pugatšov palub kohtul võimaldada väärteoasjas nr. 2230,07,003421 mõistetud rahatrahvi tasumist ositi 9 kuu jooksul. Samuti palub Vladimir Pugatšov vähendada lisakaristust. Kaebuse esitajal on vajalik juhtimisõiguse olemasolu, kuna ta kasutab sõidukit töötegemiseks ning samuti invaliidist abikaasa Tallinna tööle toomiseks. Kaebuse esitaja avaldas kohtule, et läbib Tallinna Narkoloogiadispanseris rehabiliteerimiskursust alkoholi tarvitamise vastu, et edaspidi vältida analoogsete väärtegude toimepanemist Väärteoasjas nr. 2230,07,003421 käsitletava väärteo toimepanemist Vladimir Pugatšov ei vaidlusta. Vladimir Pugatšov palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 2230,07,
13. Kaebuse esitaja leiab oma kaebuses, et ta tegutses hädaseisundis. Kui kaebuse esitaja peeti kinni väärteoasja nr. 2230,07,003421 raames, avaldas ta teda peatanud politseinikule, et jõi 1,5 kruusi koduõlut. Kaebuse esitajale koostati väärteoprotokoll ja talle soovitati paar tundi magada ja alles siis koju sõita. Kuna tee, kus kaebuse esitaja kinni peeti on kitsas, teepeenra laius on alla 1 m, oli kaebuse esitaja sunnitud parkima osaliselt sõiduteele. Vaatamata sisselülitatud ohutuledele tekkis antud teelõigul 2 avariiohtlikku olukorda, kus tagant liikunud sõidukid oleksid äärepealt kaebuse esitaja juhitavale sõidukile otsa sõitnud, teisel korral sõitis tagantliikuv sõiduk vastu liiklusmärgiposti. Seetõttu otsustas kaebuse esitaja sõita oma sõiduautoga 200-300 meetrit edasi kohani, kus tee laieneb. Kaebuse esitaja jõudiski selle kohani, kus teda peatas uus politseipatrull. Kaebuse esitaja püüdis tähelepanu juhtida asjaolule, et ta oli juba jõudnud parkida enne, kui politseinikud lülitasid sisse vilkuri ja samuti tahtis ta näidata politseinikele mahasõidetud liiklusmärki, kuid see ei huvitanud politseinikke ja kaebuse esitajale koostati uus väärteoprotokoll. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde Kaebuse esitaja kaitsja esitas kohtule tõendi Wismari haiglast, kinnitamaks asjaolu, et kaebuse esitaja on alkoholismivastasel ravil 2 ja abikaasa pensionitunnistuse koos puudega inimese parkimistõendiga, tõendamaks juhtimisõiguse vajalikkust. Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et kohas, kus esimene kord kaebuse esitaja kinni peeti, oli tee piisavalt lai ja kaebuse esitaja teel seisev sõiduk mingit liiklusohtu endast ei kujutanud. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna isik oli esimesel korral juhtimiselt kõrvaldatud, pani ta teisel korral toime küünilisi rikkumisi. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Vladimir Pugatšov´i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Vladimir Pugatšov´i süü liiklusõnnetuse põhjustamises on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohus, analüüsides võimalikke õigusvastasust välistavaid asjaolusid leiab, et kaebuse esitaja teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kohus ei tuvastanud õigushüve, mida oleks ähvardanud oht ja mida pidi kaebuse esitaja kaitsma. Kaebuse esitaja andis kohtuvälisele menetlejale ütlusi, mille kohaselt oli ta joonud viina, mitte koduõlut ja kavatses sõita koju, seda nii esimesel kui teisel kinnipidamisel. Muuhulgas juhib kohus tähelepanu ka vastuolule teda ähvardava liiklusohu suhtes. Nii avaldas kaebuse esitaja oma kaebuses, et kaks liiklusohtlikku olukorda olid seotud otsasõiduga tema juhitavale sõiduautole vaadeldaval ööl, kohtus aga kinnitas kaebuse esitaja, et nimetatud liiklusohud seisnesid otsasõitudele jalakäijale ja jalgratturile. Eeltoodud vastuoludest tulenevalt loeb kohus kaebuse esitaja ütlused ebausaldusväärseteks. Joobe tuvastamise protokollidega ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemine mõlemal episoodil. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kontrollib kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piirides, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on vääralt rakendanud materiaalõigust, käsitledes kaebuse esitaja tegusid eraldi karistatavate tegudena. Kohus leiab, et antud juhul on kaebuse esitaja tegu käsitletav ühe, jätkuva süüteona, mille toimepanemise eest ei saa karistada mitu korda. Kohtuväline menetleja on ühe väärteo eest kahel korral karistamisega läinud vastuollu KarS §-is 2 lg 3 sätestatud ne bis in idem põhimõttega. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne 3 konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. Käesolevates väärteoasjades on tuvastatud, et kaebuse esitaja tahtlus oli suunatud ühele ja samale – soovile sõita koju. Samuti on mõlemad episoodid suunatud sama objekti – liiklusohutuse vastu. Mõlemal juhul teadis kaebuse esitaja, et ta ei tohi juhtida sõidukit, kuna on alkoholijoobes. Seetõttu leiab kohus, et objektiivsele kõrvaltvaatajale ei saanud kaebuse esitaja osateod näida mingil juhul iseseisvate tegudena. Kuna tegemist on ühe, jätkuva väärteoga, peab kohus vajalikuks korrigeerida ka mõistetud karistust, mis mehhaaniliselt liites ületaks karistusliikide KarS üldosas lubatud ülemmäära. Kuigi karistus nn. „kergema“ väärteoepisoodi eest on madalam kui uus karistus, leiab kohus, et antud juhul on olukord kokkuvõttes kaebuse esitajale soodsam. VTMS § 132 p 2 võimaldab kohtul kaebemenetluses teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus ei rahulda kaebuse esitaja taotlust tühistada tema suhtes mõistetud lisakaristust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on küünilise õigusrikkumisega. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et KarS § 56 kohaselt võetakse karistuse mõistmisel kohtu poolt arvesse muuhulgas ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kuna kaebuse esitajat on varem karistatud liiklusalaste süütegude eest ja arvestades asjaolu, et joobes sõidukijuht on ohtlik kaasliiklejaile, on nii üld- kui eripreventiivsetel eesmärkidel põhjendatud lisakaristuse mõistmine. Samas võib isikule määratud lisakaristuse tähtaega lühendada , võttes arvesse üldist kohtupraktikat , millistes tähtaegades kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist . KarS § 66 kg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebus esitaja taotles rahatrahvi maksmist ositi seoses perekondlike ja majanduslike põhjustega. Kohtuväline menetleja ei vaielnud sellele taotlusele vastu. Kohus loeb kaebuse esitaja poolt väljatoodud asjaolud mõjuvateks põhjusteks ja määrab, et rahatrahvi võib tasuda 12 kuu jooksul võrdsetes osades. Kohtunik 4