Kriminaalasi nr. 1-07-11595 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2007.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Reena Nieländer Kaitsja Helen Tomberg Süüdistatav VALJU VITKIN, isikukood 33910170367, kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx pensionär Süüdistus KarS § 121 järgi üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Valju Vitkin KarS § 121 järgi ja karistada rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o. 2000.- krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi viie
(5)kuu jooksul, igas kuus tasuda 400.- krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Rahalise karistuse esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida peale viitenumbri ka kriminaalasja kohtunumber 1-07-
- Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Valju Vitkinilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud - sundraha – 1,5 palga alammäära – 5400.- krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasu summas 2754.10.- krooni ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi eest makstud tasu 3334.40 krooni riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Valju Vitkinit süüdistatakse selles, et tema 05.06.2006.a. kella 19.30 ajal Xxx talu juures lõi DH ühel korral puidust 80cm pikkuse kaikaga selja piirkonda, mille tagajärjel DH tundis füüsilist valu. Seega pani Valju Vitkin toime KarS § 121 ette nähtud kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Kogu kohtuliku uurimise ajal on süüdistatav väitnud, et tal oli käes mitte puukaigas vaid traadijupp. Kannatanu löömist on ta eitanud. Prokuröri küsimusele „Kas te lõite kannatanut selle asjaga, mis teil käes oli?“ vastas Valju Vitkin: „Jah, kuid kas see löök ka pihta läks, ei tea, vist läks löök vastu kannatanu õlga.“ Kaitsja küsimustele löömise kohta vastas ta algul nagu prokurörile, et lööki ei eita, kuid ei tea, kas pihta sai. Seejärel aga hakkas ka traadiga vehkimist eitama, öeldes, et see oli tal lihtsalt käes. Viimasele kaitsja küsimusele, kas ta lõi kannatanut, vastas süüdistatav eitavalt. Tema arvates tuli kannatanu tema hoovi nuhkima, et vaadata, mida sealt võtta oleks. Ei tahtnud ära minna, tekkis konflikt ja kannatanu viskas teda rattaga. KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et Valju Vitkini süü DH löömises puidust kaikaga on tõendamist leidnud ja seda eelkõige kannatanu ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt jõudis ta jalgrattaga sõites süüdistatava talu ümbritsenud aia juurde. Kiiremini ja kergema vaevaga suure tee peale jõudmiseks otsustas ta küsida peremehelt luba läbi tema hoovi minekuks. Aed oli traadist ja hoovi sisenemiseks lükkas ta esmalt jalgratta traadi alt läbi, mille järel astus ise üle traadi. Kannatanu nägi süüdistatavat hoovis maja poole minemas ja majja sisenemas. Kui ta oli aiast üle astunud, väljus süüdistatav majast ja tuli kiirel sammul tema poole, kaigas käes ja ründas teda. Kannatanu jõudis rünnaku käigus siiski küsida, kas tohib läbi tema hoovi minna, kuid süüdistatav ei kuulanud, sõimas teda vargaks ja karjus, et kasigu ta minema, ise samal ajal kaikaga tema poole vehkides. Ühe korra tabas löök vastu selja ülaosa. Kannatanu ehmus sellisest käitumisest, viskas ratta maha, pöördus ümber ja hakkas ära jooksma. Ümber pööramise hetkel tundiski hoopi vastu selga. Süüdistav ajas teda veel mõnikümmend meetrit taga. DH ütlusi tema löömise kohta Valju Vitkini poolt kinnitavad tema abikaasa AS ütlused, kes helistamise peale autoga kannatanu juurde sõitis, Valju Vitkini hoovist jalgratta ära tõi, Valju Vitkini poolt samuti suure sõimu osaliseks sai ning kelle auto pihta süüdistatav kivi lennutas. AS nägi abikaasa seljal piklikku punetavat vorpi. 05.06.2006.a. Lääne-Harju PO juhtivkonstaabli M.Merikülli poolt koostatud DH läbivaatuse protokolliga, fotoga kannatanu selja piirkonnast ja perearsti LA poolt 06.06.2006.a. väljastatud tõendiga on samuti tõendatud DH selja peal punetava löögijälje olemasolu. Süüdistatava ütluste kohaselt võis kannatanu vorbi saada siis, kui ta üle aia tagasi ronis ja kukkus. Kohus ei nõustu sellega, sest kannatanu väitel lõi teda Valju Vitkin ja kannatanu ütlustest ei tulene, et ta oleks üle aia astudes kukkunud. Pealegi ei teki tavalisele maapinnale kukkudes sellist piklikku vorpi nagu kannatanul selja peal oli. 2 Süüdistatava ütlustest tulenevalt ei olnud temal käes mitte puukaigas, vaid traat. Isiku (DH) läbivaatuse protokollis on märgitud verme pikkuseks 13-14 cm ja laiuseks 2,5 cm. Kohtu seisukohalt ei ole sellise laiusega löögijälge võimalik tekitada traadiga, kuna traat on siiski tunduvalt peenem ning jätaks vastu keha löömisel hoopis kitsama jälje. Eeltoodu alusel on tõendite kogumis hindamise tulemusena leidnud tõendamist, et kannatanu sai vigastuse Valju Vitkini tegevuse tagajärjel, milleks oli löömine puukaikaga vastu selga. Kuigi süüdistatav tema ristküsitlusel on löömist eitanud, on ta kannatanu ristküsitlemisel esitanud viimasele küsimuse „Kas kuulsite, et enne kui Teid lõin, käskisin ma Teil ära minna“. Sellise küsimuse esitamisega on süüdistatav ju tegelikult ka ise tunnistanud löömist. Süüdistuse kohaselt põhjustas löömine kannatanule füüsilist valu. On üldteada asjaolu, et kõva esemega tugevasti keha piirkonda löömine tekitab valu, mistõttu valuaistingut ei ole vajagi eraldi tõendada. Siiski on antud kriminaalasjas selle kohta ka tõend ja nimelt isiku läbivaatuse protokollis on märgitud, et DH selja peal olev punane verme oli isiku sõnade kohaselt valuline. Valju Vitkini tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, kui kehaline väärkohtlemine. Tegu on toime pandud subjektiivsetelt tunnustelt kavatsetult. Süüdistatava kaitsja palus oma kaitsealuse õigeks mõista süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kui kohus siiski loeb löömise tõendatuks, tuleb kaitsja arvates Vitkini tegu käsitleda omaabina, mille käigus Vitkin ületas hädakaitse piire. Süüdistatav kaitses oma vara, sest igaühel on õigus omandi puutumatusele. DHl ei olnud õigust Vitkini kinnistul viibida. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. AÕS § 41 lg 1 kohaselt võib valdaja tõepoolest oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. AÕS § 40 lg 2 sätestab omavoli mõiste, mille kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Valduse äravõtmisega ei ole antud juhul midagi pistmist. Valduse rikkumine aga on AÕS § 40 lg 3 kohaselt valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. DH sisenes Valju Vitkini hoovi rahumeelse kavatsusega, paluda peremehelt luba tema hoovist läbi minna maanteele jõudmiseks. Tema eesmärgiks ei olnud nuhkimine, varastamine ega muu pahatahtlik tegevus, milles süüdistatav teda on süüdistanud. Kannatanu käitumisest ei tulenenud Valju Vitkini varale mingisugust ohtu ja seega puudus vajadus seda kaitsta valju sõimuga ja jõuga. Ei ole tõendatud, et kannatanu oleks mingil viisil takistanud Valju Vitkinil oma kinnisvõi vallasvara üle tegeliku võimu teostamist. Seega ei ole tuvastatud Valju Vitkini valduse rikkumist AÕS § 40 lg 3 kohaselt, millest omakorda tuleneb omavoli puudumine ja alusetu on Valju Vitkini tegevuse õigustamine omaabile viidates. Valju Vitkini puhul ei ole alust rääkida ka hädakaitse piiride ületamisest. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitse eelduseks on hädakaitseseisund, mis tekib isikul vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Rünne tähendab omakorda õigushüve ohustamist teise inimese poolt. Kuigi DHsisenes süüdistatava hoovi selleks eelnevalt luba küsimata ja nagu hiljem selgus omaniku tahte vastaselt, ei saa antud juhul rääkida siiski Valju Vitkini valduse ohustamisest. Kannatanu sisenes Valju Vitkini hoovi teed mööda, värava kohast, kuigi seal otseselt värav puudus. Ta kõndis rahulikult maja poole, oli üksinda, ei nuhkinud ega uurinud Vitkini hoovis olevat vara. Peale jalgratta ei olnud tal ka midagi käes. Seega ei olnud Vitkinil põhjust kahtlustada DH ka tema elu ja tervise võimalikus ohustamises. Süüdistatava väide, et kannatanu viskas teda rattaga, on ümber lükatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt, olles ehmunud süüdistatava käitumisest, viskas ta jalgratta lihtsalt maha süüdistatava poolt kaikaga vehkimise ajal, et kiiremini ära joosta. Ründe puudumine DH poolt välistab Valju Vitkinil hädakaitseseisundi tekkimise. Seega ei ole alust rääkida ka hädakaitsest ega hädakaitse piiride ületamisest. DH jõudis oma küsimuse ära esitada selle kohta, kas ta tohib hoovist läbi minna. Kuna nad olid lähestikku, pidi Valju Vitkin seda kuulma. Ka sellest küsimusest selgus Valju Vitkinile põhjus, miks kannatanu võõrasse hoovi tuli. Kui talle ei meeldinud võõra viibimine tema hoovis ja ta ei tahtnud lubada DH tema 3 hoovi kaudu maanteele minna, saanuks seda ka viisakalt öelda, mitte aga hakata kohe ilma põhjuseta vargaks sõimama ja mis veelgi hullem naisterahvast lööma. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et Valju Vitkin ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tema tegevuse tulemusena tundis kannatanu küll valu ja seljale tekkis punetav löögijälg, kuid mingit tõsist tervisekahjustust ei järgnenud. Kohtu arvates on Valju Vitkinit võimalik karistada esmakordselt toime pandud teise astme kuriteo eest rahalise karistusega. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus arvestab ka kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis eksperdiarvamusega, mille kohaselt on Valju Vitkin kuriteo toimepanemise ajal piiratud süüdivusseisundis. Eeltoodu alusel võib süüdistatavat karistada peaaegu alammääras mõistetava rahalise karistusega. Süüdistusaktis on märgitud, et Valju Vitkin viibis kaks päeva vahi all. Kinnipidamisakti kohaselt viibis ta vahi all seoses teise kuriteo toimepanemise kahtlustusega, mistõttu vahi all viibitud aeg ei kuulu antud kuriteo eest mõistetud karistusest mahaarvamisele. Võttes arvesse, et Valju Vitkin on pensionär ning arvestades tema sissetulekut ja majanduslikku olukorda, leidis kohus, et kaitsja taotlus jätta osa kriminaalmenetluse kulusid riigi kanda, on põhjendatud. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309-
- Kohtunik 4