Väärteoasi nr 4-07-7173 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 14. aprillil 2008. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, sekretär Pille Kiho juuresolekul, arutanud avalikul kohtuistungil

) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 260 trahviühiku ulatuses, s.o 15 600 krooni ja

§ 7419lg 2 alusel võeti temalt lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis Vjatšeslav Jagur 02.10.

1. a. kell 17:35 Tartus Riia tn mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid. Väärteo toimepanek loeti tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ülekuulamise protokoll, protokoll joobe tuvastamise kohta, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 0001654). Tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud. Vjatšeslav Jagur esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles ta tunnistab rikkumise toimepanemist, kuid soovib, et kohus tühistaks Lõuna Politseiprefektuuri otsuse temale karistuse mõistmise osas ning mõistaks talle karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt talle karistuse määramine ei toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega KarS § 56 järgi. Temale määratud rahatrahv on karistuse ülemmäära lähedane ning kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhjendanud, miks temale kui isikule, keda ei ole varem karistatud, määrati nii suur rahatrahv. Tema sissetulek koosneb palgast suurusjärgus 6000 krooni kuus ja enda ülalpidamiseks kulub tal igakuiselt keskmiselt 5000 krooni. Seega tekiksid tal trahvisumma tasumisel tõsised raskused. Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine raskendab tema olukorda aga veelgi, sest ta vajab sõiduautot tööülesannete täitmiseks. Kohtuistungil Vjatšeslav Jagur tunnistas rikkumist. Tema ütluste kohaselt oli ta eelmisel päeval joonud palju alkoholi, kuid ise tundis ta ennast järgmisel päeval kainena. Ta sõitis autoga Tartus mööda Riia mnt kodu poole, olles enne lasteaiast võtnud peale ka lapse. Politsei pidas ta kinni ja tuvastas tal joobe. Kuna ta ise tundis, et temaga on kõik korras, taotles ta politseinikelt ka alkoholisisalduse tuvastamist veres. Ta on valmis ära maksma talle määratud rahatrahvi ja seda ei vaidlusta, kuid ta palub jätta talle alles mootorsõiduki juhtimisõigus. Ta töötas kuni koondamiseni vedurijuhina ning praegu pakutakse talle vedurijuhina töötamise võimalust ka ühes teises firmas. Ta vajab lube tööl käimiseks, kuna töökohale peab ta ise sõitma. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et Vjatšeslav Jagurit tuleb lisaks rahatrahvi kohaldamisele karistada ka lisakaristusega – juhtimisõiguse äravõtmisega. Vjatšeslav Jagurit on
2. a. joobes juhtimise eest karistatud kahel korral ning samuti on ta samalaadseid rikkumisi toime pannud ka varem. Samas on ta aga nõus, et 6 kuud juhilubadeta olemist on väga pikk aeg ning see aeg võiks olla lühem. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et Vjatšeslav Jaguri kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, kas Vjatšeslav Jagur pani toime talle süükspandava väärteo. Rikkumist, s.o mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes Tartus Riia tn 02.10.
3. a. tunnistab Vjatšeslav Jagur ise ning lisaks on tema süü tõendatud järgmiste väärteotoimikus sisalduvate tõenditega: - Väärteoprotokolliga AB 923958, millest nähtub, et Vjatšeslav Jagur peeti kinni 02.10.
4. a. kl 17:35 ja ta juhtis mootorsõidukit, olles ise alkoholijoobes; - Saatekirjaga 02.10.
5. a, millest nähtuvalt Vjatšeslav Jagur nõudis joobe meditsiinilist tuvastamist tervishoiuasutuses, alkoholisisalduse määramist veres ja joobeastme määramist; - Protokolliga joobe tuvastamise kohta, millest nähtub, et Vjatšeslav Jaguril tuvastati alkoholijoove indikaatorvahendiga ja ka väliste joobetunnuste põhjal; - Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 0001654, et Vjatšeslav Jaguril tuvastati alkoholikontsentratsioon veres 1,52‰; - Bioloogiliste vedelike uuringu aktiga nr 0001654 etüülalkoholile, millega tuvastati, et Vjatšeslav Jaguri vereproovis oli etüülalkoholi kontsentratsioon 1,52‰. Oma tegevusega rikkus Vjatšeslav Jagur LE § 76 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt

§ 20

lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sõiduki joobeseisundis juhtimisega pani ta toime

§ 7419lg 1 sätestatud väärteo.

Vjatšeslav Jaguri süüd välistavaid ja tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteoasjas on vaidlus selle üle, kas Vjatšeslav Jagurile kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus on põhjendatud ja vastavuses karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 näeb ette, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 7419

lg 1 näeb rikkumise eest karistuseks ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Vjatšeslav Jagurit rahatrahviga 260 trahviühiku ulatuses, s.o 15 600 kr ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohus leiab, et Vjatšeslav Jagurile kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud rahatrahv tuleb jätta muutmata ning samuti on põhjendatud temalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Vjatšeslav Jagurit on varem väärteokorras karistatud 9 korral: 1. 07.08.2001. a. HÕS § 96 lg 1 järgi rahatrahviga 2650 kr; 2 2. 3. 4. 5. 6. 26.02.2002. a. HÕS § 106 lg 1 järgi rahatrahviga 200 kr; 27.05.2002. a. HÕS § 94 lg 1 järgi rahatrahviga 100 kr; 14.08.2003. a.

§ 7420järgi rahatrahviga 15 000 kr; 31.07.2006.

a.

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 1500 kr; 14.02.2007.

a.

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 1800 kr koos eriõiguse äravõtmisega 1 kuuks; 7.

23.04.2007. a.

§ 741lg 2 järgi rahatrahviga 7800 kr; 8.

10.10.2007. a.

§ 7422lg 1 järgi rahatrahviga 600 kr 9.

14.12.2007. a.

§ 7419lg 1 järgi rahatrahviga 9600 kr koos eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Eeltoodust nähtuvalt on Vjatšeslav Jagurit väärteokorras korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, s.h on ta korduvalt juhtinud sõiduautot alkoholijoobes. Käesolevas asjas arutatava õigusrikkumise pani ta toime 02.10.

1. a., kuid karistatuse õiendist selgub, et vaid kaks päeva varem, s.o 30.09.
2. a., oli ta samuti politsei poolt kinni peetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Selles varasemas rikkumises mõistis kohus kaebaja süüdi oma 14.12.
3. a. otsusega. Vjatšeslav Jaguri väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, s.o inimeste elule ja tervisele, ja seda isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Kaebuse esitaja juhtis sõiduautot alkoholijoobes vaid kahepäevase vahega ning samuti on ta varasemalt toime pannud mitmeid liiklusalaseid rikkumisi. Seega näitab tema käitumine ükskõikset suhtumist liiklusohutusse. Talle mõistetud rahatrahvid ei ole õigusrikkumistele piiri pannud ning vaatamata paljudele liikluseeskirjade varasemale rikkumisele ei ole talle käesoleva vaidlustatava otsusega mõistetud maksimaalse suurusega rahalist karistust. Seega on põhjendatud talle rahatrahvi määramine kohtuvälise menetleja otsuses määratud ulatuses, s.o 260 trahviühikut. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud kuna toime on pandud erinevad ja rasked liiklusalased rikkumised ja seda väga lühikeste ajavahemike järel. Isikult on ka varasemalt võetud lisakaristusena ära juhtumisõigus minimaalseks ajaks, kuid ei põhi- ega lisakaristuste varasem kohaldamine ei ole talle mõju avaldanud. Samuti kaebuse esitajal tuvastatud joove ei olnud väike ega saa olla vaid eelmisel päeval tekkinud alkoholi tarbimise tagajärg, mida isik ise enam ei taju. Vjatšeslav Jagur on väitnud, et temalt juhtimisõiguse äravõtmine seab ta raskesse olukorda, sest ta vajab juhilube tööl käimiseks. Kohus leiab, et raskeima liiklusalase rikkumise eest karistuse vähendamise põhjenduseks ei saa olla väide, et isikul on varasemaga võrreldes raskem tööle jõuda. Liikluseeskirja nõudeid rikkunud isik peab arvestama karistusega kaasnevate ebameeldivate tagajärgedega. Neid tagajärgi on võimalik ennetada õiguskuulekalt käitudes. Silmas pidades praegust rasket liiklusalast olukorda ning asjaolu, et suur osa liiklusõnnetustest on sooritatud alkoholijoobes juhtide poolt, on põhjendamatu piirduda üksnes põhikaristuse määramisega. Praktikas on karmistatud vastutust mistahes liiklusalaste rikkumiste eest ning juhtimisõiguse äravõtmine alkoholijoobes sõiduki juhtimise korral on vajalik selleks, et isik näitaks liikluseeskirja nõuete järgimisel edaspidi üles suuremat hoolsust. Seega, arvestades eeltoodud asjaolusid, leiab kohus, et Vjatšeslav Jagurile mõistetud rahatrahvi suurus ja lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Samas on kohus seisukohal, et arvestades kaebuse esitaja kahetsust ja mõistetud trahvi suurust ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamust lisakaristuse vähendamise kohta, on otstarbekas vähendada määratud lisakaristuse kehtivuse aega. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132-135, kohtunik o t s u s t a s: 3 Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse
4. novembri
5. a. otsus väärteoasjas nr 2602,07,019549 osaliselt. Karistada Vjatšeslav Jagurit liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga kakssada kuuskümmend