lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsus on tehtud 09.01.2008.a. ning otsusel on kirjas, et selle peale võib esitada Harju Maakohtule kaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t. kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 29.01.2008.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 12.03.2008.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebuse esitaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna vaatamata lubadusele ei saatnud politseitöötajad talle otsust posti teel. Vastavad märked on selle kohta ka väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsusel. Postiga kõnealust otsust ta ei ole saanud. Otsuse sai ta kätte 07.03.2008.a. mil sai väärteotoimikust otsuse koopia. Selleks ajaks oli aga möödunud kaebuse esitamise tähtaeg, mistõttu on rikutud tema kaebeõigust. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud mõjuvatel põhjustel, mistõttu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning kohtul puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt välja nõutud väärteotoimikus olevast väärteoprotokollist AB 800511, 30.04.2006.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 14.01.2008.a. Protokolli kohaselt on kaebuse esitaja teadlik lahendi uuest kättesaamise päevast ning ühtlasi palub otsus saata posti teel. Kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri protokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud väidet, et talle ei saadetud väärteootsust posti teel, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kooskõlas
lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et Andrus Vaks pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei pane kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud väide, et väärteootsuse kättesaamine peale kaebetähtaja möödumist ei ole tema süü ning sellega on rikutud tema kaebeõigust, ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuivõrd isikul oli teada väärteootsuse kättesaamise kuupäev. Kuigi kaebuse esitajal oli õigus pöörduda kohtuvälise menetleja poole otsuse saamiseks alates 14.01.2008.a., siis nähtuvalt väärteotoimiku materjalidest on Andrus Vaks pöördunud politseiametnike poole väärteotoimiku koopia ning otsuse saamiseks alles 07.03.2008.a., seega ligemale 2 kuud peale kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemist. Vaatamata kaebuse esitaja poolt tehtud märkusele protokollil, et otsus saadetaks talle posti teel, ei saanud ta sellele lootma jääda, kuivõrd menetlejal puudub kõnealune kohustus ning Andrus Vaks ei saanud enne otsuse kättesaamist teada, et vaidlustatud otsuses on viidatud lahendi saatmisele isikule postiga. Seega, teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Andrus Vaks ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 172,
lg 2 p 1, § 193, kohus määras: Jätta Andrus Vaksi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 09.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2317,06,002586 rahuldamata. Jätta Andrus Vaksi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 09.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2317,06,002586 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Aulike Salo Kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.