lg.1 p.1 alusel Vello Tamm, isikukood: 35905082713, elukoht: xxx kaebuse esitaja: Vello Tamm (ja viimase esindaja kaitsja Üllar Aedna esimesel istungil, teisel istungil ei osalenud), kohtuvälise menetleja – Tallinna Linnavalitsuse Tallina Transpordiameti – esindaja jurist Talvo Rüütelmaa Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallina Transpordiameti kontrolöri 05.11.2007.a. kiirmenetluse otsus väärteo asjas nr. K 014029 täies mahus ning juhindudes
4-07-6867 (K 014029) LS § 74-37 lg.2 ettenähtud väärteo toimepanemises menetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Tallinna Linnavalitsuse Tallina Transpordiameti kontrolöri 05.11.2007.a. kiirmenetluse otsusega väärteo asjas nr. K 014029 tehti kindlaks, et Vello Tamm 05.11.2007.a. kell 11.45 paiku Tallinnas, Staadioni tn. 1 maja juures, takistas sõiduautoga xxx, registreerimisnumbrita, liikust. Oma tegevusega rikkus Vello Tamm Liikluseeskirja § 152 p.1 ja § 151 p.5 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 74-37 lg.2 järgi. Ning määras Vello Tammele LS § 74-37 lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 300.-EEK-i. KAEBUSE SISU Vello Tamm koos oma esindaja kaitsja Tõnu Tuulasega esitasid Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palusid Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallina Transpordiameti kontrolöri 05.11.2007.a. kiirmenetluse otsuse väärteo asjas nr. K 014029 ning lõpetada väärteoasjas menetlus LS § 74-37 lg.2 järgi ettenähtud väärteos
Põhistades oma kaebust alljärgnevaga:
) § 57 lg 1 p 7 kohaselt nõutava väärteo kirjelduse osas on menetleja piirdunud märkusega „takistas liiklust“. Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 151 p 5 (koosmõjus § 152 p 1) kui Liiklusseaduse § 7437 lg. 2 sätestatud blanketse õigusnormi abstraktne faktiline koosseis (teokoosseis), mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on järgmine: „Peatuda ei tohi kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid“. Kaevatud kiirmenetluse otsuses sisalduva märkuse „takistas liiklust“ põhjal ning võrreldes seda LE § 151 p 5 teokoosseisuga jääb arusaamatuks, millise teo toimepanemist Vello Tammele ette heidetakse ja millise teo eest on karistus määratud. Märkus „takistas liiklust“ on normis sisalduva süüteokirjelduse refereerimine või parimal juhul kohtuvälise menetleja hinnang võimalikule toimepandud teole, mitte aga konkreetse toimepandud teo enda kirjeldus. Seega puudub kiirmenetluse otsuses süüteo objektiivse koosseisu tunnustele vastava teo kirjeldus. 3.
lg 1 kohaselt saab kiirmenetluses otsust teha vaid juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Seega on kiirmenetluse otsus tehtud ilma, et oleks täidetud selleks seaduses ettenähtud eeldus. 3.
4.2. Väärteomenetluse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras läbiviimine ning väärteo raames menetluslike otsustuste tegemine on menetleja ülesanne ja kohustus (KrMS § 6). Menetleja kohustuseks on ühtlasi selgitada menetlusalust isikut süüstavad, aga ka õigustavad asjaolud (KrMS § 211 lg 2). Seega on menetleja kohustatud tagama mitte ainult süüteo toimepanemise väljaselgitamise, vaid ka selle tuvastamise, kes süüteo on toime pannud. Ka eneserõõna tingimustes ei saa menetleja otsust teha pelgalt isiku ütluste alusel, vaid peab ütluste tegelikele asjaoludele vastavust kontrollima. Kohtuväline menetleja on otsustanud väärteoasja lahendada kiirmenetluses. Kiirmenetluse eelduseks on
55 lg 1 kohaselt järgnev: 1) väärteo toimepanemise asjaolud on selged; 2) isikule selgitatakse, et kiirmenetluses protokolli ei koostata; 3) menetleja viib läbi ülekuulamise, mille tulemusel saadud menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta fikseeritakse ülekuulamise protokollis. Analüüsin järgnevalt ütluste andmisega seonduvat. 4.4.
Nõuded ülekuulamisele on sätestatud
MS § 75 lg 2. 4 KrMS § 75 lg. 2 (koosmõjus
lg 1) kohaselt menetlusaluselt isikult küsitakse, kas ta on toime pannud väärteo, mida menetletakse ning tehakse talle ettepanek anda ütlusi väärteo asjaolude kohta. Riigikohus on oma 16.10.2003.a. otsuses nr. 3-1-1-100-03 selgitanud, et ütlused väärteo toimepanemise kohta kui tõend, peavad sisaldama faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteo õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Käesolevas asjas on ütlustena protokollis märgitud „parkisin valesti“. See, kas on pargitud õigesti või valesti, ei ole faktiline asjaolu, vaid asjaolude hindamise (õigusliku kvalifitseerimise) küsimus. Parkimine iseenesest ei ole süütegu. Seega ei saa ülekuulamise protokollis sisalduvat märget „parkisin valesti“ oma ulatuse ega sisu poolest käsitada eelkirjeldatud tingimustele vastavate ütlustena Liiklusseaduse § 7437 lg. 2 kirjeldatud väärteo toimepanemise kohta. Ilmselt on kohtuvälisele menetlejale olnud „asi niigi selge“. Sellise ennatliku järelduse või lihtsalt menetluslike kohustuste hooletu täitmise tulemusena on ütlused kui asja lahendamiseks vajalik tõend jäänud sisuliselt hankimata. Ütluste võtmise käigus oleks kohtuväline menetleja saanud muuhulgas teavet selle kohta, millised on teo toimepanemise asjaolud, sealhulgas, kas teo toimepanemist ja sellega tekitatud ebaõigust saab ette heita ütlusi andnud isikule. Jääb mulje, et menetleja on asjaolust, et Vello Tamm läks autot tasulisest parklast ära tooma, ühtlasi automaatselt järeldanud, et Vello Tamm ongi väidetava väärteo tunnustele vastava teo toimepanija. 5.5. Nagu juba märgitud, on väärteomenetluses kiirmenetluse otsuse tegemise eelduseks menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta (
1, § 56 lg. 1). Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr. 3-1-1-100-03 selgitanud, et olukord, kus menetlusalune isik ei ole ütlusi andnud, on samastatav olukorraga, kus isik on ütluste andmisest keeldunud. Mõlemal juhul peab kohtuväline menetleja vastavalt
Tehes kiirmenetlusotsuse ilma, et oleks fikseeritud piisavas ulatuses menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise asjaolude kohta, on Tallinna Linnavalitsus kohtuvälise menetlejana ebaõige menetlusliigi raames jõudnud ebaõigele järeldusele, nagu oleks Vello Tamm pannud toime väärteotunnustele vastava teo. Ühtlasi on kohtuvälise menetleja õigusvastane väärteo kiirmenetlus toonud kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu karistusotsuse. Arvestades, et väärteoasi on vastuolus
4 lahendatud kiirmenetluses ja kuna Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks, siis taotlen Vello Tamme suhtes tehtud kiirmenetluse otsuse tühistamist ja Väärteomenetluse seadustiku 29 lg. 1 p. 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist. 6. Kohtumenetlusega seotud küsimused. Juhindudes Advokatuuriseaduse § 57¹ ning vastavalt Advokaadibürooga Leppik ja Partnerid sõlmitud kliendilepingule nr. 98-T 13.oktoobrist 2007.a. esindab Vello Tamme vandeadvokaat Tõnu Tuulas. Olen nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Juhindudes
§-st 23, taotlen käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu summas 9 440.- krooni hüvitamist riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 5 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
kiirmenetluse otsus nr. K 014029 Vello Tamme väärteoasjas Liiklusseaduse § 7437 lg. 2 järgi ning lõpetada asja menetlus Vello Tamme suhtes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1 alusel; 2) mõista menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest välja 9 440.- krooni tasumiseks Vello Tamme arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Kohus juhindub
3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.