1-07-11320\11

1-07 - 11320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 07 – 11320 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri Paap, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi Vladimir Obuhovi süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.märtsi 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Alar Neiland Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Vladimir Obuhov ik. 34602040306 Kaitsjad vandeadvokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 11.märtsi 2008.a. otsus Vladimir Obuhovile KarS § 113 järgi mõistetud karistuse osas. Vladimir Obuhovi karistada KarS § 113 järgi 6 ( kuue ) aasta vangistusega. Täpsustada Harju Maakohtu
2. märtsi 2008.a. otsust ning lugeda kohtuotsuse eesti keelses tekstis perekonnanime ”Obuhhov” õigeks kirjaviisiks eesti keeles ”Obuhov”. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Vandeadvokaadi Alar Neilandi apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. mail 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. märtsi 2008.a. otsusega tunnistati Vladimir Obuhov süüdi KarS § 113 järgi ja karistati 9 aasta vangistusega. Sama kohtuotsusega V. Obuhovilt mõisteti välja kannatanu S.B tsiviilhagi katteks 12269 kr. V. Obuhov tunnistati süüdi selles, et tema, 3.märtsil 2007.a., X korteris, tahtlikult tappis kannatanu V.B, lüües teda noaga korduvalt rindkere ja kõhu piirkonda. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta kaitsja süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist ega sellele süüteole maakohtus antud juriidilist kvalifikatsiooni, vaid süüdistatavale V. Obuhovile mõistetud karistust. Apellandi väitel pole maakohus karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvestanud kannatanu poolset solvangut, kes nimetas süüdistatava tütart prostituudiks. Veel märgib kaitsja, et süüdistatav on väljendanud siirast kahetsust ning kriminaalasja kohtueelsel menetlusel osutanud uurimisasutusele kaasabi. Seetõttu taotletakse esimese astme kohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja ringkonnakohtu otsusega kergema karistuse mõistmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väide ja esitatud taotlus väärivad tähelepanu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et esimese astme kohtu otsuse põhiosa kohaselt on süüdistatava V. Obuhovi karistust kergendava asjaoluna arvesse võetud KarS § 57 lg.1 p.3 täheldatud puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanu käitumist. Viimase asjaolu tähendust karistuse mõistmisel pole maakohtu otsuses selgitatud. Vaidlustatud kohtuotsuse põhiosast nähtub, et tõlgendades kohtuistungil kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks, luges maakohus usaldusväärseks süüdistatava V. Obuhovi ütlusi tapetu V.B poolse solvangu kohta, kes nimetanud süüdistatava tütart prostituudiks. Süüdistatava V. Obuhovi ja kannatanu S.B ütlused kattuvad selles, et süüdistatav ja kannatanu isa ( tapetu V.B ) olid pikaaegsed tuttavad, kelle suhetes polnud vaenu ning kes tundsid teine - teise perekonnaliikmeid. Süüdistatava V. Obuhovi selgituste kohaselt näis talle esmalt uskumatuna, et V.B tema tütre aadressil, kes kasvatab last ja kellel on oma perekond, solvavalt väljendus. Kuna V.B ütlus tema tundeid sügavalt riivas ning veendumaks, kas ta kuulis V.B öeldut õigesti, palus ta seda korrata. Kui V.B naerul näol uuesti nimetas süüdistatava tütart prostituudiks, kaotas süüdistatav enesevalitsemise ning edasi järgnenust mäletab selgelt vaid seda, et valimatult jagas noaga lööke solvaja pihta ning kukkus koos V.B-ga põrandale. Põrandalt tõusmise järel nägi V.B lamamas ja siis hakkas aru saama, mida ta võis olla korda saatnud. Häbi - ja hirmusegaste tunnetega lahkus süüdistatav kuriteopaigast ja sõitis oma abikaasa õe juurde Rapla maakonda. Süüdistatava V. Obuhovi suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise ekspertiiside käigus on asjatundjad teinud kindlaks, et tundlikes olukordades võib süüdistatava V. Obuhovi emotsionaalne labiilsus vallanduda afektiivse plahvatuslikkusena ning süüdistataval on raskusi oma impulsiivse käitumise kontrollimise ja pidurdamisega. Kuriteo toimepanemise ajal ei olnud süüdistatav V. Obuhov aga sellises emotsionaalses seisundis ( füsioloogilise afekti seisund ), mis oleks takistanud teda täiel määral ümbrusest ja oma tegude iseloomust aru saamast ning neid juhtimast. Ringkonnakohtu seisukohalt tõendavad eelnimetatud faktilised asjaolud, et süüdistatava V. Obuhovi kuritegelikku käitumist esilekutsuvaks ja vaieldamatult kaalukaks faktoriks oli kannatanu V.B tegu, mis sügavalt puudutas süüdistatava vanemlikke tundeid. Kriminaalasja menetluse käigus pole tõendeid selles, et süüdistatava V. Obuhovi tütar oleks prostituudina elatist teeninud. Moraali ja üldiste käitumistavade kohaselt on prostitutsioon hukkamõistmist vääriv ning kehamüümine taunitav tegu. Seetõttu tuleb tapetud V.B väidetavalt ütlust süüdistatava tütre aadressil hinnata nii isiku kui süüdistatava V. Obuhovi perekonna au ning väärikust riivavaks. Au ja väärikus on hüved, mille rikkumine põhjustab isikule hingelist valu ja kannatusi ning selle mittevaralise kahju hüvitamist sätestab seadus. Õigusnormiga kaitstud hüve rikkumist tuleb hinnata õigusrikkumisena. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et vandeadvokaadi A. Neilandi apellatsiooni arutamisel ringkonnakohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav V. Obuhov pani KarS § 113 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime V.B õigusvastasest käitumisest esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. KarS § 57 lg.1 p.6 kohaselt on süüteo toimepanemine õigusvastasest käitumisest esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul, karistust kergendavaks asjaoluks, mille maakohus on süüdistatavale V. Obuhovile karistuse mõistmisel jätnud arvesse võtmata. Karistust kergendava asjaolu tuvastamine alles apellatsioonimenetluses toob kaasa vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse muutmise kergendamise suunas. Süüdistatav V. Obuhov on puhtsüdamlikult kuriteo toimepanemist kogu kriminaalmenetluse vältel kahetsenu ja oma süüd tunnistanud. Süüdistatav pole varem vägivallaga seotud või isikuvastaseid süütegusid toime pannud. Samuti pole ta vangistuses karistust kandnud. Süüdistatava V. Obuhovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning esinevad kaks, KarS § 57 lg.1 p.-s 3 ja 6 sätestatud, karistust kergendavat asjaolu. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on piisav ja otstarbekohane süüdistatava V. Obuhovi karistamine 6 aasta pikkuse vangistusega. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.4; § 340 lg.2 p.4 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu
5. märtsi 2008.a. otsuse süüdistatavale V. Obuhovile KarS § 113 järgi mõistetud karistuse osas ning teeb uue otsuse, mille karistab V. Obuhovi KarS § 113 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 6 ( kuue ) aasta vangistusega. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks KrMS § 337 lg.1 p.2 korras täpsustada Harju Maakohtu
6. märtsi 2008.a. otsust süüdistatava perekonnanime eesti keelse kirjapildi osas. Nimelt on maakohtu otsuse sissejuhatavas, põhi- ja resolutiivosas süüdistatava perekonnanimi eesti keeles kirjutatuna Obuhhov. Süüdistatava nimele välja antud ID kaardil nr.B0097661 on sama nimi eesti keeles kirjutatuna Obuhov. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid süüdistatava ja kaitsja, et süüdistatava perekonnanime õige kirjapilt eesti keeles on Obuhov. Seetõttu tuleb lugeda süüdistava perekonnanime õigeks kirjutusviisiks eesti keeles - Obuhov. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ja vandeadvokaat A. Neilandi apellatsioon rahuldada. I. AMANN J. PAAP M. PREIMER