Obsah (5)

§ 29§ 74§ 155§ 69§ 120

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-07-4619 Otsuse kuupäev 02.06.2008 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuasi Jaan Tiiter’i väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Tühistada Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Martin Risti 16.08.2007 otsus väärteoasjas nr: 2590,07,005094 Jaan Tiiter’ilt

§ 74

lg 1 p 15 alusel menetluskulude kogusummas 277 krooni joobeekspertiisi eest väljamõistmise osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus 2 menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabel Martin Mikola koostas menetlusalusele isikule Jaan Tiiterile 21.07.2007 väärteoprotokolli AB 913565 selle kohta, et Jaan Tiiter 20.07.2007 kell 19.44 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Võidu tn 16 juures liikudes Tallinna tänava suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis. Sellega rikkus menetlusalune isik Jaan Tiiter liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille eest on vastutus ette nähtud liiklusseaduse §-s
2. Menetlusalune isik Jaan Tiiter esitas 02.08.2007 kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause, kinnitades, et võtab teo omaks, kuid palub karistuse mõistmisel mitte kohaldada liiklusseaduse §-s 7419 lg 2 ettenähtud lisakaristust. Menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri sõnul käib ta tööl xxxx, kus seoses tööga on vaja iga päev olla autoroolis. Menetlusalune isik Jaan Tiiter tunnistas, et ta on oma teost aru saanud, tema varasem väärtegu on kustunud. Menetlusalune isik Jaan Tiiter kinnitas, et tema ülalpidamisel on alaealine laps. Menetlusalune isik Jaan Tiiter väitis, et seekordne juhtum oli juhuste kokkulangevus, millist edaspidi enam korduda ei saa. Menetlusalune isik Jaan Tiiter tunnistas, et saab aru, et seoses alkoholijoobes juhtidega on riigis palju liiklusõnnetusi, kuid palub siiski arvestada, et on antud asjas oma järeldused teinud ja ei soovi oma töökohta kaotada. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Martin Risti 16.08.2007 otsusega väärteoasjas nr: 2590,07,005094 määrati menetlusalusele isikule Jaan Tiiterile liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 275 trahviühiku ulatuses, s.o. 16 500 krooni, sest Jaan Tiiter 20.07.2007 kell 19.44 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Võidu tn 16 juures juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis. Menetlusalune isik Jaan Tiiter rikkus seega liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid.

§ 74

lg 1 p 15 alusel mõisteti Jaan Tiiterilt välja menetluskulud kogusummas 277 krooni (joobeekspertiis). Vastulauses esitatu on kohtuväline menetleja arvesse võtnud osaliselt.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Jaan Tiiter. Menetlusalune isik Jaan Tiiter oma kaebuses vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt karistuse määramise osas. Menetlusalune isik Jaan Tiiter leiab, et talle määratud rahatrahv ei ole kooskõlas tema isiku ega toimepandud teoga. Menetlusalune isik Jaan Tiiter märgib, et ta on oma teost aru saanud ja kahetseb seda. Menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri sõnul on tema varasem väärtegu kustunud. Menetlusalune isik Jaan Tiiter kinnitab, et tema ülalpidamisel on alaealine laps. Menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri väitel on seekordne juhtum asjaolude kokkulangevus, millist edaspidi enam korduda ei saa. Menetlusalune isik Jaan Tiiter märgib, et karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid, sest väärtegu ei põhjustanud tagajärgi ning ta on oma süüd tunnistanud, kahetsenud ja saanud aru selle raskusest. Menetlusalune isik Jaan Tiiter ei soovi kohtuistungist osa võtta.
2. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas 17.09.2007 on seisukohal, et komissar Martin Risti poolt 16.08.2007 tehtud otsus väärteoasjas nr: 2590,07,005094 on seaduslik ning tehtud, järgides karistusseadustikuga ja väärteomenetluse seadustikuga 3 kehtestatud norme. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta tehtud otsus muutmata. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond ei soovi kohtuistungist osa võtta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liikluseeskirja § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt liiklusseaduse § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 20 lg 6 alusel toimub joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramine ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamine Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ (edaspidi Joobeseisundi tuvastamise kord) kohaselt.
4. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, menetlusaluse isiku ütlused, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, tunnistaja ütlused. Menetlusalune isik Jaan Tiiter kasutas indikaatorvahendiga joobe tuvastamise järel oma õigust joobeseisundi meditsiinilisele tuvastamisele ja vereproovis alkoholisisalduse määramisele. Selle kohta koostas AS Rakvere Haigla arst G R 20.07.2007 joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 103. Läbivaatuse tulemusena selgus, et menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri artikulatsioon oli minimaalselt häiritud, Rombergi asend oli ebakindel, kandvarvas kõnd sirgjoonel oli kergelt ebakindel, tal tuli alkoholilõhn suust. Otsuse joobe (keskmine alkoholijoove) tegi arst vereproovi tulemuse põhjal, sest alkoholi sisaldus menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri veres oli 1,95 promilli. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri veres alkoholi sisalduse määramine on toimunud mõõteseaduse nõudeid eirates. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõteseaduse § 5 lg 5 kohaselt mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab Eesti akrediteerimisasutus, milleks on Eesti Akrediteerimiskeskus. Veres etanoolisisalduse kindlaksmääramiseks on akrediteeritud Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja -bioloogia Laboratoorium ja Tartu Ülikooli Kliinikumi SA Ühendlabor. Käesolevas väärteoasjas määrati menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri vere etanoolisisaldus aga AS-s Rakvere Haigla, millel sellekohane akrediteering puudub, mistõttu pole menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri vere alkoholisisalduse määramisel 4 mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt pole tõendina usaldusväärne. Joobeseisundi tuvastamise korra § 14 p 1 kohaselt on arstil õigus valida iseseisvalt teaduslik metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille alusel uurida joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks arsti juurde toimetatud isikut, kuid vastavalt joobeseisundi tuvastamise korra § 15 p-le 2 saab arsti poolt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ilma veres alkoholisisalduse kindlaksmääramiseta lugeda seaduslikuks üksnes juhul, mil isik on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis allkirjaga kinnitanud, et ta ei taotle joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel alkoholisisalduse kindlaksmääramist enda veres või mil isik on keeldunud vereproovi andmisest. Käesoleval juhul menetlusalune isik Jaan Tiiter ei loobunud veres alkoholisisalduse määramisest ega ka keeldunud vereproovi andmisest, mistõttu temal joobe tuvastamine teiste meetoditega ei ole lubatav. Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistav asjaolu, sest tõendatud ei ole, et liiklusseaduse §-s 7419 lg 1 sätestatud väärteo oleks menetlusalune isik Jaan Tiiter toime pannud.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 6. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus menetlusaluse isiku Jaan Tiiteri kaebuse ja juhindudes

§ 120

lg 1, 132 p 3, 133, 134, 135 tühistab Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Martin Risti 16.08.2007 otsuse väärteoasjas nr: 2590,07,005094, lõpetades väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik: /allkiri/ H. Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtuotsus jõustus 13. juunil 2008 .a Nooremreferent L. Herne