, 121 järgi Prokurör Andra Sild Süüdistatav Sergei Jelisejev ik: 36906010329, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: AS GT Projekt, elukoht: xxx, tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 20.11.2007, vabastatud 20.06.2007 kohtu määrusega ja tõkend vahistamine muudetud tõkendiks elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 24.10.2006 Harju Maakohtu otsusega
järgi 4 kuulise vangistusega, millest
alusel loeti kohesele ärakandmisele kuuluvaks 2 kuud;
lg 1, 3 alusel jäeti vangistus 2 kuud tingimisi täitmisele pööramata
Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOL SIOON 1. Sergei Jelisejev süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu. 2. Sergei Jelisejev süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega ning kuritegude kogumis mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 1 4.
lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 24.10.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 4 kuud täies ulatuses, mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 5.
lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 20.11.2006 kuni 20.06.2007, so 7 (seitse) kuud ja 1 (üks) päeva, lugedes mõistetud liitkaristuse kantuks.
2 Sam i tema, viibides 18.11.2006 Tallinnas, XXX, pärast TK noaga ähvardamist, tungis kallale korteris viibivale SK, kes üritas takistada Sergei Jelisejevit TK poole noaga liikumast. Sergei Jelisejev lõi SK rusikatega selga, kaela ja pähe kuni SK jäi põrandale lamama. Sel hetkel sisenes korterisse TK poeg AK koos oma sõbra BJ ning nähes Sergei Jelisejevit TK poole suundumas, hüüdis „Ära löö ema“ ja astus Sergei Jelisejevi ja TK vahele. Seepeale lõi Sergei Jelisejev AK rusikaga kõhtu ja AK kukkus. Sergei Jelisejev lõi AK veel mitu korda, pärast mida istus oma keharaskusega AK peale, hoides põlvedega kinni AK käsi ning samal ajal lüües teda rusikatega näkku. Kui TK püüdis AK Sergei Jelisejevi haardest vabastada, lõi Sergei Jelisejev teda mitu korda küünarnukiga rinna piirkonda. Sam i lõi Sergei Jelisejev mõned korrad keha piirkonda põrandalt tõusnud SK. Sergei Jelisejev põhjustas oma tegevusega TK füüsilist valu ning parema rinna nahaaluse verevalumi, AK füüsilist valu ning SK marrastused nina-ja seljapiirkonnas ning verevalumid mõlemal küünarnukil ning mõlema põlvekedra kohal. Seega pani Sergei Jelisejev toime teise inimese tervise kahjustamise löömise ja peksmise teel, so
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Sergei Jelisejev end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seletas, et eelmise kohtuotsuse ja süüdistuses märgitud aja vahel oli vahet kaks-kolm kuud. Kohtus tunnistas oma süüd, kuid tegelikult oli see vandenõu. Kaks päeva hiljem leppisid ära ja jätkasid kooselu. Kooselu lõppes siis kui toimus ar usel olev sündmus. Eelmisel päeval läksid tülli ning TK läks tagasi elama oma korterisse. Läkski seda probleemi lahendama. Jõudis TK juurde kella üheksa paiku õhtul. Võtmed olid tal olemas. Koridoris kohtus SK, kes kop as TK uksele. TK avas ukse ja nähes teda oli endast väljas, sest ei arvanud, et ta sinna läheb. Läksid tuppa, istusid laua taha ja tarvitasid alkoholi. T vus S.K . Tahtis T.K rääkida ka rahast. Ei teadnud mis põhjusel S.K sinna tuli, arvas, et S.K läheb varsti ära, sest oli võõras. Kaasas oli 350 mg pudel viina. Tarvitasid S.K alkoholi, vist viskit ja siis jõid tema viina. Kuna konjakipudel oli väike, siis arvasid, et mehed võivad viina juua ja jätavad konjaki naisterahvale. Jõid küllalt kaua ja ootas, et S.K läheb minema, sest S.K oli külaline, tema aga peremees. S.K aga ei mõelnudki ära minna. Tegi S.K vihjeid, et ühistransport lõpetab kella 23.30 ajal liikumise. S.K mu us agressiivseks ja tahtis temast nagu kinni haarata, kuid oli purjus ja kukkus toolile tagasi. Siis hakkasid solvamised, ütles, et lähme heaga laiali ja tahtis S.K ära ajada. T.K aga hakkas S.K kaitsma. Siis ei saanud olukorrast aru, vanglas olles hakkas aru saama, et S.K ei tulnud sinna niisama. T.K hakkas karjuma nagu alati, siis tuli A koju ja seejärel saabus politsei. Sisenedes keeras ukse lukku ja võttis võtme eest, et A oma võtmega sisse pääseks. Keegi kedagi ei löönud. Ainus löömine oli siis, kui S.K teda riivas silma alt, kuid ta ei tundnud seda löögina, vaid S.K oli purjus ja see ei olnud kavatsetud löök. Sel õhtul ei olnud peale sõnavahetuse ja skandaali midagi. Kohtueelsel menetlusel anti ette juba valmiskirj atud paber. Ütles, et advokaati ei ole vaja, sest midagi ju ei juhtunud. Kaklusena võis pidada ülekuulamisel seda, et S.K püüdis teda lüüa, kuid sellele ei järgnenud midagi. Varem S.K ei tundnud. Et võõras inimene tema kohta kaebuse esitas, siis peab seal olema T.K u ja S.K u ühine huvi, st S.K tegi seda T.K u huvides. A ja politsei saabumine olid praktiliselt üheaegselt. See võis olla kella 12 paiku öösel. A ei jõudnud situatsioonist aru saada kui juba tuli politsei ja pani käed raudu. Aga suhtes head. A ei õppinud ega töötanud, ema teda ei takistanud. Kui vaja oli, siis sekkus. Kui A räägib ema ründamisest, siis on nad omavahel hästi kokku leppinud. Kõik nad nägid ühte ja sama asja erinevalt. Kes politsei k sus, seda ei tea, kuid arvab, et naabrid, keda on seal mitmeid, kes ukse taga vahivad ja kuulavad. T.K püüdis politseisse helistada, kuid ütles talle, et see ei ole õige aeg, et politsei k suda. Ei pööranud tähelepanu kas T.K ul helistamine õnnestus, valis vist numbri. Telefonivestlust ei kuulnud, arvab, et ei helistanud. Kui politsei tuli, siis ütles T.K , et võtku S.Jelisejev kaasa. Seda on T.K varemgi teinud. Ütles politseinikele, et võtku S.K ka kaasa, kuid T.K ütles, et ei ole vaja. Hommikul tehti trahv ja siis läks T.K u juurde, et see võtmed alla viskaks. Järgmine kord kohtus T.K uga 20ndal kuupäeval trepimademel kui läks oma t tavate juurde. T.K korraldas hüsteerika, jälle karjus. Need vigastused S.K ul küünarvartel ja põlvedel on iseloomulikud ehitusel töötajatele. Pealegi fikseeris S.K need teises linnas ja paar päeva hiljem. See koht, kuhu S.K kukkus on nii kitsas, 3 et seal polegi kuhugi kukkuda. S.K istus taburetil ja kukkus taburetile tagasi ning taburet läks ümber. Eelmine kord kui süüdi tunnistati, oli stsenaarium samasugune. Kannatanu SK seletas, et enne S.Jelisejeviga kohtunud ei olnud. T.K teadis 2006 aasta septembrist. T.K rääkis talle, et S.Jelisejev jälitab teda, t b talle koju. T.K tahtis korterit vahetada. 18.11.2006 läks T.K u juurde korterit vaatama, sest T.K tahtis selle välja üürida ja ise mujale kolida. Kuskil 8-9 ajal õhtul läks sinna. Läks poodi ning kui tagasi tuli, siis oli S.Jelisejev seal ukse taga. S.Jelisejev paistis olevat kaine. Poest tõi toiduaineid mida T.K tahtis ja 200 grammise konjakipudeli. T.K ei tahtnud, et S.Jelisejev siseneks, öeldes, et ei ole vaja. S.Jelisejev ütles, et pole midagi, kõik saab olema vaikne. T vusid, võtsid konjakit ja siis hakkas pihta. Pudel oli väike, ehk kaks pitsi inimese kohta. Võtsid seda pool tundi, iga pitsiga jäi S.Jelisejev aina rohkem täis. S.Jelisejev hakkas T.K solvama. T.K ütles, et jätku selline asi, muidu k sub politsei. S.Jelisejev reageeris sellele jämedalt. Siis S.Jelisejev ütles, et läheb ära, läks väljapääsu poole ja võttis kraanikausi juurest noa ning ütles, et nüüd on sinuga lõpp. Ütles S.Jelisejevile, et kui ta mees on, siis pangu nuga ära. Seal on piiratud ruum, vahemaa oli T.K uga vaid 1,5 kuni 2 meetrit. S.Jelisejev itsitas samal ajal. T.K hakkas politseisse helistama ja S.Jelisejev tahtis helistamist segada ja ta läks vahele. Ilmselt tahtis S.Jelisejev telefoni ära võtta. Pärast ütlemist pani S.Jelisejev noa ära ja ütles, et ta saab ka noata hakkama. Kui kannatanu oli vahele läinud, siis lõi S.Jelisejev teda ja seejärel T.K ning surus kannatanu näoli maha. Seejärel istus S.Jelisejev kannatan peale ning peksis selga ja pähe ilmselt rusikatega. Seejärel läks S.Jelisejev T.K u juurde ning sel ajal sisenes A. T.K püüdis sam i sekkuda ja S.Jelisejevit peatada, kuid ei õnnestunud. Kui A sisse tuli, siis kannatanu oli põrandal ja S.Jelisejev läks T.K u juurde. A karjus „ema“. Ilmselt ronis S.Jelisejev kannatanu pealt maha seepärast, et kannatanu enam ei liig anud. T.K püüdis S.Jelisejevit kannatanust eemale tirida ja siis S.Jelisejev lõi T.K . A hakkas S.Jelisejevit emast eemale ajama ja sai ise ka. Kuulis seda kõike, kuid nägemine oli udune. Siis tuli politsei. A tuli koju koos noormehega, kes jäi väljapääs seisma. Peksmise t musena kannatanul mitu päeva pea val as, sinikad olid kätel ja jalgadel. Kaks nädalat vaevu liikus. Pühapäeval läks Tartus arsti juurde, sest Tallinnas ei olnud dokumenti kaasas. Tallinnas läks traumapunkti laupäeval, kuid dokumente ei olnud. Al oli näol sinikas, ütles, et kõik val ab. T.K ul näol vigastusi ei näinud, riiete alla ei näinud. Kui kaua A peksmine toimus, seda ei tea, kuid kaua see ei olnud, sest politsei tuli kohale. A löömist ei näinud, kuid peksa saanud ta oli. Püüdis ennast põrandalt püsti ajada ja kui politsei kohale jõudis, siis ajas end juba üles. Esimene füüsiline kontakt seal oli S.Jelisejevi poolt. Takistas S.Jelisejevi poolt T.K u segamist. Esimese löögi pareeris, kuid edasi enam mitte. Tahtis S.Jelisejevit eemale tõmmata ja haaras ümbert kinni. Enne kaklust oli ainult ropendamine. Miks S.Jelisejev teda lõi, seda ei tea, kuid S.Jelisejev oli agressiivne kui T.K ütles, et k sub politsei. Siis läks veel hullemaks. Kui S.Jelisejev oli esimese ütlemise peale noa ära pannud, siis kõik algas. Kui S.Jelisejev noa haaras ja ähvardas, siis tuli nende poole, nuga nende suunas. Kui S.Jelisejev noa ära pani, siis ütles S.Jelisejev, et saab ilma ka hakkama. S.Jelisejev lõi teda sellepärast, et ta takistas S.Jelisejevil T.K lähenemist. Kannatanu TK seletas, et tunneb S.Jelisejevit 6-7 aastat. Elasid koos nädal aega, siis jälle ei elanud koos, siis elasid 3 kuud, seejärel kaks kuud mitte. Pidevalt olid probleemid, politsei k sumised. Juba kolm aastat ei ela koos. S.Jelisejev läks 01 jaanuaril oma korterisse tagasi, tema ise läks 02 jaanuaril tööle. S.Jelisejev oli oma kallid asjad ära viinud, siis helistas, et tahab teised asjad ka kätte saada. Vahepeal kaks aastat koos ei elanud ja siis tuli S.Jelisejev ja tahtis jälle koos elama hakata. Kui S.Jelisejev tuli purjus peaga, siis k sus politsei. Igal nädalavahetusel tuli pühapäeval ja sai trahvi. Viimane pool aastat koos ei elanud, vaid kohtusid ja S.Jelisejevil novembris võtmeid ei olnud, sam i ei olnud seal toas S.Jelisejevi asju. S.K teab üle aasta, kuid sel ajal teadis umbes kuu enne neid sündmusi. Tahtis sealt korterist ära minna koos pojaga ja S.K pidi sinna t ma elama. Toa aknad olid puruks ja toas kõik segi pekstud S.Jelisejevi poolt. S.Jelisejev viskas väljast kividega aknasse kui ta keeldus S.Jelisejeviga suhtlemast. Kaine peaga S.Jelisejev nii ei käitunud. 18.11.2006 tuli S.K kella 6 paiku õhtul. Jõi naabritega kohvi ning need läksid ära ja hakkas õhtusööki tegema. Osa toiduaineid oli puudu. Kui S.K poest tagasi tuli, siis olid kaks Sergeid ukse taga. Ütles S.Jelisejevile, et ärgu 4 tulgu, S.Jelisejev oli juba natuke võtnud. Tahtis takistada S.Jelisejevi sisenemist, kuid S.Jelisejev lükkas käe eest ära ja sisenes esimesena. S.Jelisejev ütles, et on vaja rääkida. Teades, mis juhtuma hakkab ust lukku ei keeranud ja võttis võtme eest. Võtsid natuke konjakit ja nägi S.Jelisejevil pudelit. Pudel sai tühjaks ja S.Jelisejev ütles, et nüüd hakkame rääkima. S.Jelisejev hakkas teda solvama. Ütles S.Jelisejevile, et lõpetaks solvamised. S.K ütles, S.Jelisejevile, et miks solvata, jätku T.K rah . S.Jelisejev küsis kas S.K tahab tema kohta endale saada. S.K vastas, et tal on pere Tartus ja Tallinnas on töö jaoks vaja ööbimiskohta. Siis võtsid viina edasi ja uuesti hakkas S.Jelisejev solvama. S.Jelisejev hüppas püsti ja haaras noa, hoides nuga kannatanu näo juures kuskil 50 sm kaugusel. S.K hüppas ka püsti. S.Jelisejev ütles, et kõigepealt lööb kannatan ja siis S.K . Tundis reaalset ohtu. Ka varem on S.Jelisejev nii teinud ja tal on eelmisest korrast arm. Ütles S.Jelisejevile, et lõpetagu ära, muidu k sub politsei. S.K käskis noa ära panna ja nad rääkisid paar min it omavahel. S.Jelisejev mõtles natuke ja pani noa ära. S.K varjas kannatan S.Jelisejevi eest ja S.Jelisejevile see ei meeldinud. Kuna S.K oli tema ees, siis ei näinud S.K u taha, kuid hakkas kaklus. Esimesena lõi S.Jelisejev. Ilmselt tahtis S.Jelisejev S.K pikali panna, maha murda, kuid S.K ei andnud alla. Laud, tool, nõud olid kõik põrandal. Mingi hetk kuulis löögi häält ja S.K kukkus pikali. Kui S.K tahtis tõusta, siis S.Jelisejev ei lasknud ja istus S.K peale. Värises sellest ja valis politsei numbrit, mistõttu kõike toimuvat ei näinud. Kui ütles telefoni oma asukoha, siis S.Jelisejev lõi tal telefoni käest ning see purunes. Haaras S.Jelisejevil kaelast ja tiris S.K u pealt S.Jelisejevit ära. S.Jelisejev lõi teda ja S.K kordamööda. Teda lõi käsivarrega rindu. Kui S.K enam ei liig anud, siis ta karjus S.Jelisejevile, et ärgu pu ugu, ronigu maha. Arvas, et S.K on surnud, sest kõik kohad olid verd täis. Tõusis üles ja S.Jelisejev surus ta vastu sektsioonkappi. Kuulis ukse kolksatust ja poeg tuli koju. Poeg teadis mida teha, tuli nende vahele, jäädes näoga S.Jelisejevi poole ja ütles, et ärgu pu ugu ema. S.K veel ei tõusnud ja S.Jelisejev lõi poega kuhugi rindu. S.Jelisejev lõi poja pikali ja istus talle peale. Nägi, et poja nägu oli punane ja poeg ei saanud hingata. Püüdis S.Jelisejevit poja pealt ära tirida, kuid S.Jelisejevil oli jõudu palju. S.Jelisejev lõi poega näkku 4-5 korda, kuid poeg sai pea eest ära ja löögid olid riivamisi. S.Jelisejev surus pojal jopet kõri alt kinni ja ta hüüdis appi Borjat, sest tal ei olnud nii palju jõudu. Kuulis lähenevaid sammusid ja ütlust: avage, politsei. S.K ei tõusnud kohe püsti, sest ta ei saanud aru, mis toimub. S.Jelisejevi käed pandi raudu. Pojal val asid vaid ribid, sinikat kui niisugust ei olnud, olid ainult kerged plekid. S.K ul tuli ninast verd. Alguses S.Jelisejev ähvardas teda, siis S.K tappa, oli väga agressiivne. Päris alguses S.Jelisejev valitses end, istus laua taha, alles hiljem hakkas asi pihta. S.Jelisejev istus teisel pool lauda ja tõusis püsti ning tuli ümber laua tema juurde. Laud on seal väike ja ratastel. Kui politseisse püüdis helistada, siis tal telefoni teel politseiga rääkida ei õnnestunud. Löögist lendas telefon maha ja ta karjus telefoni aadressi ja perekonnanime. Naabrid kardavad, sest igal nädalavahetusel tuli politsei ja viis S.Jelisejevi ära. Sai aru, et naabrid helistasid politseisse, kuid naabrid ei ole talle seda öelnud. Ka siis kui S.Jelisejev temalt telefoni ära võttis, pöördus tihti naabrite poole, mõnikord k sus politsei ka valvur. 18.11.2006 tekitatud kehavigastuste tõttu arsti poole ei pöördunud, sest vigastusi ei olnud. 21.11.2006 pöördus arsti poole kui oli 20.11.2006 kohtunud S.Jelisejeviga trepimademel ja kui S.Jelisejev teda lõi. S.Jelisejev oli purjus ja ta sai aru, et nüüd midagi juhtub. Ei teadnud, et nii valusasti lööb. Kui hakkas karjuma, siis sulges S.Jelisejev tal käega suu. Siis pöördus politseisse ning politsei võttis S.Jelisejevi kinni. Pärast S.Jelisejevi vabanemist ei ole enam konflikte olnud, tänaval on kohtunud. Lapsed ei saanud mitte näha S.K , sest nad istusid üleval hommikuni kui lapsed magasid. Pärast sellist šokki ei saanudki ta magada. S.K pidi võtma oma asjad, minema arsti juurde ja sõitma Tartusse. Kui lapsed ärkasid, siis oli S.K juba ära läinud. Hommikul tuli S.Jelisejev politseist otse jälle akna taha ja viskas kiviga. Viskas aknast S.Jelisejevile asjad. Kannatanu AKseletas, et teab S.Jelisejevit umbes 4 aastat. Mõningat aega elasid ema ja S.Jelisejev koos. Alguses oli kõik normaalne ja hästi, hiljem periooditi. 18.11.2006 õhtul tuli koos sõbraga. Igal õhtul jal as sõbraga, harilikult jõudis koju õhtul kell 9, 10, 11. BJ pidi alguses teda all ootama, kuid kuna oli kuulda karjumist, siis läksid üles. Korteris oli paras korralagedus. Korteris olid kaks Sergeid ja ema. S.K teadis ilmselt ema sõnadest, ei mäleta, et oleks teda varem näinud. Sisenedes istus S.K põrandal. BJ hakkas midagi selgitama ja S.K u 5 peale karjuma. Ema ja S.Jelisejev karjusid teineteise peale. Läks ema juurde emale appi. Oli näha, et asi on korrast ära. S.K niisama põrandal ei oleks istunud. Hakkas sam i S.Jelisejevi peale karjuma, et mida ta teeb. S.Jelisejev üritas teda eemale ajada ning lõi teda kõhtu. Koos S.Jelisejeviga kukkusid maha. S.Jelisejev oli tal raskusega peal ja püüdis teda lüüa ning ühe korra tabas. Pärast kogu rind val as ja silma all oli sinikas. Ema tiris S.Jelisejevit tema pealt ära, ise püüdis sam i eemale tõugata. Ei kontrollinud ennast, ei tea seda, kas ise S.Jelisejevit lõi. Teda lõi S.Jelisejev esimesena. Siis hakati jälle karjuma ja kohale tuli politsei. Nägi, et S.Jelisejev lõi ema korduvalt ja tõukas ema eemale kui ema üritas S.Jelisejevit tema pealt eemale tirida. Enne seda õht oli näinud seda, et S.Jelisejev emale kallale tuli. Kui ta pikali oli, siis B.Jemeljanov karjus, kuid ei mäleta, et B.Jemeljanov oleks appi tulnud. Nad olid mõlemad joonud ja B.Jemeljanovil oli paha olla. Tundes S.Jelisejevit, siis niisama ta ei lööks, ehk oli närvis millegi pärast. Talle ka ei meeldi kui ema torgitakse. Uksest sisenedes nägi neid kapi juures, mille klaasuks oli puruks. Nad seisid kapi ja koolilaua vahel. Läks neile vahele, arvas, et tema kohus on ema kaitsta. Saab aru mis on kaklus ja miks keegi hoiab endast kinni. Vigastusi ja verd ei näinud. S.Jelisejevi silmad olid punased, ta oli närvis. S.Jelisejev on teda ka varem löönud kui on karistanud. Korteriuks oli lahti, lukustatud ei olnud. Vigastustest oli pärast silm paistes ja selg ning ribid val asid. Tunnistaja BJ seletas, et tunneb A, tema ema T ja S.Jelisejevit. On varem A juures ööbinud. Magas seal ja kui ärkas, siis oli politsei juba kohal. Mingit kaklust näinud ei ole. Sergei oli ilmselt selleks ajaks juba ära viidud. Ei oska öelda kas varasemad ütlused vastavad tõele. Uurija kirj as, tema kirj as alla. Oli joobes ja oli paha olla. Oli nii nagu seal protokollis kirjas. Sergei poleks kaine peaga kätt A vastu tõstnud. S.Jelisejev haaras A kinni ja nad kukkusid ning hoidis kahe käega A kõrist kinni. Alguses seisis sissepääsu juures, kui aga politsei tuli, siis läks magama. Politsei rääkis midagi, Sergei läks välja ja keegi veel. Jäid ainult A ja T. Kui tuppa tuli, siis inimesed istusid, rääkisid j tu. Olid T, Sergei ja veel keegi. Kui seal hakati karjuma ja lamm ama, siis seisis A ette, kuid mida tegi, seda ei mäleta. Nad nagu lah ati, siis ei tehtud enam midagi ja tuli politsei. A sai püsti enne politsei t k . T lah as neid, tiris kägistava S.Jelisejevi käsi eemale. Al sinikat ei näinud. Ööseks jäid sinna kolmekesi, S.K sinna ei jäänud. Kohus kontrollis kriminaalasjas kog ud kirjalikke tõendeid: • Patsiendikaardist nr 59521 nähtuvalt pöördus TK 21.11.2006 SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksusesse seoses kallaletungiga ja soovis saada tõendit politsei jaoks. Eelmisel päeval olevat endine elukaaslane peksnud. Kuklal muhk, Nimme piirkonnas väike nahaalune verevalum, vasakul õlavarrel nahaalune verevalum, paremal rinnal verevalum. (t/l 18) • 20.11.2006 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Sergei Jelisejev kahtlustatavana kinni 20.11.2006 kell 23.00 (t/l 28-30) • 22.11.2007 koostatud vahistamismäärusest nähtuvalt valiti Sergei Jelisejevi suhtes tõkendiks vahistamine. (t/l 36-37) • 19.11.2006 koostatud traumakaardist nr 20557 nähtuvalt on S K il tuvastatud ninal marrastus, selja piirkonnas marrastused, verevalumid, mõlemal küünarvarrel verevalumid. Mõlema põlvekedra kohal verevalumid. (t/l 67-68) • Tööandjate andmebaasist nähtuvalt sai Sergei Jelisejev 2005-2006 tulu ASst GT P . (t/l 84) • Teatisest süüdistatava keskmise päevasisset ku ja elatustaseme kohta nähtub, et Sergei Jelisejevi keskmiseks päevasisset kuks pärast mahaarvamiste tegemist oli 2005-2006 aastal 224 krooni ja 33 senti. (t/l 85) • Koopia Harju Maakohtu 24.10.2006 otsusest Sergei Jelisejevi karistamises
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, millest
lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ja ülejäänud osa, so 2 kuud vangistust jäeti tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata ja täitmisele pööramata. (t/l 87-89) 6 • • • • • Harju Maakohtu 20.06.2007 määrus, millega kohus tagastas Sergei Jelisejevi kriminaalasja Põhja Ringkonnaprokuratuurile, mu es samas Sergei Jelisejevi suhtes valitud tõkendi vahistamine tõkendiks elukohast lahkumise keeld. (t/l 150-152) Põhja Politseiprefektuuri andmetel oli ajavahemikul 17.11.2006 kuni 19.11.2006 väljak se Sõle 58-146 ning andmebaasi väljatrüki kohaselt oli väljak se registreeritud 18.11.2006 kell 00.
Kohtuistungil üle kuulatud kannatan e TK ja S K u ütlustest nähtuvalt võttis süüdistatav noa pärast mõningast ühist alkoholi tarvitamist. Kannatan e T.K u ja S.K u ütluste kohaselt ähvardas süüdistatav alguses tappa T.K ja seejärel S.K . Kannatanu T.K u ütlustest nähtuvalt oli teda S.Jelisejev ka varem noaga ähvardanud ja sellest eelmisest korrast oli tal alles jäänud arm. Seetõttu pidas ta ohtu oma el reaalseks, teades S.Jelisejevi agressiivset käitumist varasemate aastate vältel. Seetõttu oli tal ka alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd S.Jelisejev on varem tema suhtes kas anud korduvalt vägivalda, mille tõttu on alustatud ka kriminaalmenetlusi. Kuigi süüdistatav püüdis kohtuistungil kannatan e ütlusi kahtluse alla seada sellega, et kannatanud on oma ütlustes noa asukoha kohta andnud erinevaid ütlusi, leiab kohus, et süüdistatava poolt süü eitamine ja väited noa teistsuguse asukoha kohta ei muuda kannatan e väiteid noa võtmise ja sellega ähvardamise kohta ebausaldusväärseteks. Põhiosas on kannatan e T.K u ja S.K u ütlused sündmuste käigu ja järjekorra ning süüdistatava käitumise osas riimuvad. Arvestades asjaolu, et sündmuskohaks oli suhteliselt väikeste mõõtmetega ühiselam uba, siis pidi S.Jelisejev noaga olema T.K väga lähedal ning T.K puudus võimalus S.Jelisejevi eest ära minna. Seetõttu leiab kohus, et noa suunamine kannatan ja kannatanu ähvardamine tapmisega olid reaalsed ja kuj asid ohtu kannatanu T.K el ja tervisele, kuivõrd S.Jelisejevi varasem käitumine, sam i sündmuskohal kujunenud olukord ja võimatus S.Jelisejevi eest põgeneda, kuivõrd S.Jelisejev oli sulgenud väljapääsu ja temast oli võimatu mööduda, tingisid põhjendatud kartuse, et S.Jelisejev võib tapmisähvarduse täide viia. Seega sõltus vaid S.Jelisejevist see, kas tapmisähvardus täide viiakse või mitte. Asjaolu, et S.Jelisejev pani noa ära pärast seda, kui seda oli nõudnud S.K , ei muuda tapmisähvardust olematuks ning kohus asub seisukohale, et kööginuga käes hoides ja tapmisähvardust välja öeldes viis S.Jelisejev temale inkrimineeritud
ettenähtud kuriteo lõp ja S.Jelisejevi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud tapmisega ähvardamisena, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Juhul, kui S.Jelisejev ei oleks nuga ära pannud ja oleks seda kas anud kannatanu suhtes, võinuks sõltuvalt tagajärgedest olla S.Jelisejevil süüdistus juba kas
7 Peale selle süüdistatakse S.Jelisejevit
ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et samal päeval ja samas kohas tungis kallale korteris viibivale SK, keda lõi rusikatega selga, kaela ja pähe, sam i lõi tuppa sisenenud AK rusikaga kõhtu ja rusikatega näkku ning TK mitu korda küünarnukiga rinna piirkonda. Ka selles süüdistuses süüdistatav end süüdi ei tunnistanud ning on seletanud, et ainus füüsiline kokkupuude S.K oli vaid siis kui S.K püüdis teda haarata ja lõi riivamisi teda näkku, pärast mida aga S.K kukkus taburetile ja sealt maha. Tema ise aga kedagi löönud ei ole. S.K vigastusi põhjendab süüdistatav sellega, et sellised vigastused on iseloomulikud igale ehitustöölisele, mistõttu on saanud S.K vigastused hoopis tööl. T.K vigastused on aga pärit varasemast ajast kui T.K alkoholijoobes olles on kuskil kukkunud või peksa saanud. Kuivõrd aga A.K ul vigastusi pole fikseeritud, siis ei ole ka tõendeid selle kohta, et A.K oleks löödud. Seevastu on kannatanud T.K ja S.K seletanud, et esimesena lõi S.K just S.Jelisejev kui S.K asus kaitsma T.K millele järgnevalt kukkus S.K maha ja S.Jelisejev hakkas S.K peal istudes S.K peksma. Kui aga T.K hakkas S.Jelisejevit S.K u pealt ära kiskuma, lõi S.Jelisejev T.K käsivarrega, peletades sel moel S.K kaitsvat T.K eemale. A.K u ütlustest nähtuvalt lõi S.Jelisejev ka A.K kõhtu kui A.K läks T.K u ja S.Jelisejevi vahele, takistamaks S.Jelisejevi poolt T.K u suhtes vägivalla tarvitamist ning pärast pikali kukkumist istus S.Jelisejev A.K peale ning lõi A.K näkku. Kui aga T.K üritas S.Jelisejevit nüüd juba A.K u pealt ära tirida, lõi S.Jelisejev T.K käsivarrega eemale. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.K pöördunud arstiabi saamiseks meditsiinias usse ning tal on fikseeritud hulgalised tervisekahjustused. Seejuures on mitmeid tervisekahjustusi selja piirkonnas. Nii S.K i kui ka T.K sõnade kohaselt oli S.K pärast kukkumist kõhuli ja S.Jelisejev istus tal peal ning peksis S.K . Taolised S.K u ja T.K ütlused aga riimuvad S.K ul fikseeritud tervisekahjustuste lokalisatsiooniga. S.Jelisejev on asunud seisukohale, et vigastused võis S.K saada ehitusel ja sellised vigastused olevat S.Jelisejevi arvates ehitustöölisele iseloomulikud. Kohus suhtub taolisesse versiooni kui kaitseversiooni, millise eesmärgiks on vabaneda vast usest. Kriminaalasja materjalidest, sealhulgas ka S.Jelisejevi ütlustest, ei ilmne seda, et S.K oleks T.K juurde tulnud puruks löödud ninaga või marraskil käte, jalgade ja seljaga. Samas oli 18.11.2006 laupäev, millise esimesel tunnil sündmused aset leidsid ning 19.11.2006, mil S.K meditsiinias usse pöördus, oli pühapäev ja kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et S.K oleks 18.11.2006 kella 01.00st kuni 19.11.2006 kella 19.00ni vahepeal ehitusel tööl käinud ja ennast vigastanud. Seetõttu leiab kohus, et S.Jelisejevi versioon S.K il vigastuste tekkimise kohta mingil muul ajal ja teises kohas on paljasõnaline ega riimu ühegi kog ud tõendiga. S.Jelisejev on asunud ka seisukohale, et kuigi A.K silm oli A.K u ja T.K u sõnade kohaselt paistes, ei ole ta arsti poole pöördunud ning seega pole vigastuse olemasolu tõendamist leidnud. Samas on A.K seletanud, et tal küll rind valutas ja silm oli paistes, kuid arstiabi ta ei vajanud. Kohus leiab, et rinna põrutuse ja silma põrut usest tekkinud paistetuse ravimiseks tegelikkuses efektiivseid ravimeetodeid ei ole ning need tervisekahjustused paranevad kahe nädala jooksul iseenesest. Arstitõend oleks sel juhul vaid tõendiks, mis kinnitab tervisekahjustuse olemasolu, mitte aga selle ravimist. Kohtu arvates piisab kahe isiku ütlustest, millistest nähtuvalt need tervisekahjustused olemas olid. Sellistest ütlustest saab järeldada seda, et A.K oli vägivallaga tekitatud füüsilist valu ning kuivõrd tegemist ei ole tervisekahjustusega, millise ravimise aja pikkusest sõltuks asjaolu kas tegemist on raske tervisekahjustusega või mitte, siis ei ole meditsiinilise dokumendi olemasolul või puudumisel tähtsust. Ka T.K on väitnud, et ta arsti poole ei pöördunud, kuivõrd mingeid nähtavaid vigastusi rinnal ta ei avastanud. Ka sel juhul on tegemist vaid valu tekitanud füüsilise vägivallaga, mille tagajärgi mingite ravimeetoditega ravida ei ole võimalik. Kohus loeb usaldusväärsemaks kannatan e S.K u, T.K u ja A.K u ütlusi, kuivõrd need riimuvad omavahel ja S.K ul fikseeritud tervisekahjustustega ning täielikult erinevad S.Jelisejevi omadest. Ka kohtuistungil joonistatud toa skeemid olid S.K ul, T.K ul ja A.K ul ühesugused mööbli asetuse suhtes, kuid S.Jelisejevi oma erines nendest ühe olulise detaili osas. S.Jelisejev joonistas lahtivõetava diivani lahtivõetuna, soovides sellega näidata, et sellises olukorras ei oleks olnud 8 võimalik nii väikese ruumi tõttu ei kakelda ega kukkuda. Ometigi on nii S.K , T.K kui ka A.K joonistanud diivani kokkupanduna ja seletasid, et kuni S.Jelisejevi äraviimiseni politsei poolt oli diivan kokkupandud asendis ja see tehti lahti alles siis kui A.K ja B.Jemeljanov sinna magama heitsid. S.Jelisejev asus seisukohale, et S.K u, T.K u ja A.K u ütlused ühe ja sama sündmuse kohta on detailide osas erinevad, mistõttu ei saa need olla usaldusväärsed, kuivõrd isikud ei saa näha ühte ja sama sündmust erinevalt. Kohus asub seisukohale, et detailides esinevad erinevused ei saa olla ütluste usaldusväärsuses kahtlemise aluseks. Kannatan e ütlused erinevad vaid selles osas, millised puud avad teiste kannatan e suhtes kas atud vägivalda. Kohus asub seisukohale, et iga kannatanu mäletab detailsemalt tema enda suhtes kas atud vägivalda, kuivõrd rünne on suunatud konkreetselt tema enda vastu, mistõttu ei pea kannatanu teise isiku suhtes toimunud rünnet niivõrd oluliseks, kuivõrd püüab eelkõige iseennast ründe vastu kaitsta. Sel põhjusel ei näinud ka T.K seda, kuhu lõi S.Jelisejev S.K esimesel korral, sest S.K oli tema ja S.Jelisejevi vahel ning ta tegeles sellega, et püüdis ühendust saada politseiga. Sam i ei näinud ta täpselt ka seda, kuhu lõi S.Jelisejev A.K , sest ka sel juhul oli A.K tema ja S.Jelisejevi vahel. S.K aga ei näinud seda, kuidas S.Jelisejev lõi T.K kui S.Jelisejev oli S.K u peal, sest ta oli ise kõhuli. Hilisemat vägivalda A.K u ja T.K u suhtes ta aga näha ei saanudki, sest ei olnud peksmisest veel toibunud. Ka A.K ei saanud eriti palju näha seda, kuidas S.Jelisejev T.K tõrjus, sest oli ise rünnatav ja püüdis selili olles nii palju kui see oli võimalik, pääseda ise S.Jelisejevi löökidest. Seetõttu ei pea kohus kannatan e ütlustes leiduvaid erinevusi sellisteks, mis annaks aluse kahelda nende ütluste tõepärasuses ning kohus leiab, et kriminaalasjas kog ud tõenditega on S.Jelisejevi poolt S.K u, T.K u ja A.K u suhtes vägivalla tarvitamine kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et mingil määral on tõendina arvestatavad ka B.Jemeljanovi ütlused, kes kohtuistungil kinnitas oma varasemaid ütlusi kohtueelsel menetlusel ning su is meen ada seda, et S.Jelisejev haaras A.K ust ja nad kukkusid maha ning S.Jelisejev hoidis A.K kõrist. Kui seal lamm ama hakati, siis seisis A.K emale ette, kuid täpsemalt ei mäleta. Oma mälunõrkust seletas tunnistaja sellega, et oli joobes ja tal oli paha olla. Sellised ütlused riimuvad aga T.K u ja A.K u ütlustega, mis annab kinnitust nende kannatan e ütluste tõepärasusele. Kohtueelsel menetlusel on S.Jelisejevi käitumine kvalifitseeritud teise inimese tervise kahjustamisena löömise ja peksmise teel, so
Kohus asub seisukohale, et T.K u suhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine on hinnatav löömisena, kuivõrd süüdistatav kas as T.K u suhtes vägivalda selleks, et tõrjuda T.K , kes tahtis takistada alguses S.K u ja seejärel A.K u suhtes vägivalla tarvitamist ja tegemist oli üksik e käsivarre löökidega T.K rindu või sinna kuhu juhtus. Mis aga puud ab vägivalda S.K u suhtes, siis sel juhul asub kohus seisukohale, et arvestades S.K u löömist näkku, seejärel aga selja piirkonda ning arvestades S.K ul tuvastatud tervisekahjustuste rohkust, siis t b sellist vägivalda hinnata peksmisena, kuivõrd kannatan löödi korduvalt ja eesmärgipäraselt. Sam i leiab kohus, et A.K u korduvat löömist, alguses kõhtu ja seejärel näkku t b hinnata peksmisena, kuivõrd tegemist oli korduvate löökidega ja löögid tabasid maaslamajat, kes ei olnud võimeline ennast kaitsma. Arvestades kas atud vägivalla tarvitamisel üles näidatud eesmärgipärasust, keha piirkondi, mida löödi ja üles näidatud järjekindlust kehalisel väärkohtlemisel, leiab kohus, et T.K u suhtes toime pandud vägivald on toime pandud otsese tahtlusega ning S.K u ja A.K u suhtes kas atud vägivald on toime pandud kavatsetusega, kuivõrd süüdistatava objektiivne käitumine näitas tema eesmärki ja selle eesmärgi saav amise vahendeid. Süüdistatavale
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30 päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani. Süüdistatavale
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30 päevamäärast kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aastani. 9 Karistuse liigi valikul lähtub kohus
sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest mõj ada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Süüdlase varasema käitumise kohta saab aga andmeid kriminaaltoimikust, sealjuures karistusregistri andmetest ja politsei andmebaasi andmetest süüdlase karistuste kohta. Kriminaaltoimikus leiduvast karistusregistri õiendist nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud AS § 70,
lg 1 ja
Süüdistatavat on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ka pärast eelmist kohtuotsust. Seega ei ole rahaline mõj amine andnud oodatud t musi ning süüdistatav on jätkanud süütegude toimepanemist. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava suhtes, vaatamata temal alalise sisset ku olemasol , ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd selline karistusliik ei sunni süüdistatavat õigusku kusele. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Eelmise kohtuotsusega karistati süüdistatavat 4 kuulise vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele 2 kuud ning ülejäänud 2 kuulise vangistuse ärakandmisest vabastati süüdistatav tingimisi. Pärast kohtuotsuse jõustumist ja enne kui süüdistatav oleks jõudnud asuda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisele, peeti süüdistatav kinni juba uue samalaadse kuriteo toimepanemiselt. Süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni 20.11.2006 ning vabastati kohtu määrusega 20.06.2007. Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu T.K u ja süüdistatava ütlustest on nad pärast süüdistatava vahi alt vabanemist omavahel kohtunud juhuslikel asjaoludel ning mingeid konfliktsituatsioone neil enam tekkinud ei ole ja nende ühine kooselu on lõppenud. Sellisest asjaolust teeb kohus järelduse, et süüdistatava isiku vabadust piirava tõkendi kohaldamine ja sisuliselt ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmine avaldasid oma oodatud mõju ja sundisid süüdistatavat hoiduma u e süütegude toimepanemisest. Eelmärgitud asjaolu peab kohus oluliseks käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistuse ja liitkaristuse määra otsustamisel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt reageeris süüdistatav sõnavahetusele sellega, et haaras noa ja ähvardas T.K , kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seejärel aga, pärast S.K u sekkumist pani süüdistatav noa ära ja sellele järgnes juba füüsilise vägivalla tarvitamine S.K u, siis T.K u ning lõpuks A.K u suhtes. Seega kasvas
ettenähtud kuriteo toimepanemine lõppkokkuvõttes üle
ettenähtud kuriteo toimepanemiseks ning tegemist oli sisuliselt ühe ja sama konfliktsituatsiooniga, kuigi erineva tahtlusega toime pandud tegudega. Arvestades aga sündmuste areng ja asjaolu, et kuritegude toimepanemine toimus praktiliselt ühel ajal samas kohas ja osaliselt samade isik e suhtes, leiab kohus, et
ettenähtud kuriteo kui kergema kuriteo eest mõistetava karistuse võib
lg 1 alusel lugeda kaetuks
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistusega.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul t b arvestada asjaoluga, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemise tõttu sai kannatada kolm inimest, kellest kahe tervisekahjustused olid tühised ning ainukesena pöördus meditsiinias usse S.K , kellel tuvastati ka hulgaliselt tervisekahjustusi. Samas ei olnud S.K ul süüdistatava vastu pretensioone ning kohus leiab, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd inkrimineeritavad teod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ja eelmise otsusega mõistetud karistus oli uue teo toimepanemise ajaks täielikult kandmata, t b
lg 2 ja
lg 5 alusel liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud karistus täies ulatuses. 10 Märt Toming Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.