lg 3); otsust ei asuta täitma, kui selle jõustumisest on möödunud 18 kuud (
lg 1 p 3); karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud 1 aasta (KarRS § 25 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt on karistuse tasumise kuupäeva teades võimalik teada ka karistuse kustumise aega. 3) Sõnaselgelt on karistuse määramisel arvestatud menetlusaluse isiku poolt 12.07.2007.a menetlusaluse isikuna ülekuulamisel avaldatud kahetsust, kuivõrd see on kergendav asjaolu ka
K. Teder’ile määratud karistus on keskmisest määrast 10 trahviühiku võrra enam. Samas ei ole valitud tema suhtes raskeimat karistusliiki so aresti kohaldamise võimalust. Kahetsusest tulenevalt ei ole valitud ka lisakaristuse kohaldamise võimalust, kuigi sellise võimaluse on ette näinud LS § 7422 lg 4. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-33-07 märkinud järgmist: „Isiku puhul, kes on toime pannud juba mitmenda samalaadse rikkumise, on võimalik rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toime pannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb menetlejal iga sellise kahetsusavalduse siirust hinnata.“ Kohtuväline menetleja hindas K. Teder’i kahetsust ja leidis, et ka tema puhul on võimalik rääkida siirast kahetsusest, seda eelkõige vahetult peale teo toimepanemist avaldamise tõttu. 4) Liikluses toime pandud väärtegude tuvastamisel on kohtuvälise menetleja pikaajalise praktika jooksul teada, et mitte kõik ei ole korduvalt väärtegude toimepanijad, vaid on ka isikuid, kelle jaoks on need esmakordsed. Sellest tulenevalt ning ühtse ja õiglase karistuspraktika juurutamiseks ei pea kohtuväline menetleja õigeks, et tuleks kohelda ühesuguselt nii liiklejat, kes on süüteo toime pannud elus esimest korda või juba mitmendat korda. See välistaks isikute võrdse ja proportsionaalse kohtlemise karistuse määramisel. K. Teder’i poolt toime pandud liiklusalaste väärtegude eest kehtivate karistuste olemasolu korral oleks karistusmäär või ka –liik olnud raskem.
Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on lahendis nr 31-1-99-06
lg 1 kohaldamisel märkinud järgmist: „Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik 4 Ärakiri 4-07-4452 mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.“ Kohtuväline menetleja tõlgendab nimetatut selliselt, et konkreetse isiku omadusi arvestatakse prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemisest. Kuna K. Teder’i eelnevad karistused lubatud sõidukiiruse ületamise eest on kustunud, siis seetõttu ei ole ka kaalutud temale raskema karistusliigi – aresti kohaldamise võimalust ning ei ole kohaldatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd lubatud sõidukiirust on ületatud LS § 7422 lg 1 sätestatust keskmises ulatuses ning rahatrahv on määratud keskmisest määrast veidi üle, näitabki see seda, et eelnevad kustunud karistused ei ole nii suure osakaaluga, kui kaebemenetluses tahetakse kohtuvälisele menetlejale süüks panna. Samas on K. Teder süüteo toime pannud otsese tahtlusega, mis tuleb välja tema menetlusaluse isikuna antud ütlustest: „Nähes kiirusepiirangu märki 50 (ilmselgelt ekslikult on protokolli märgitud 70, kuna eelpool on märgitud, et 50 km/h mõjualas sõitis kiirusega 79 km/h) võtsin jala gaasipedaalilt ära, kuid ei pidurdanud.“ 5) Vanemkomissar A. Olesk selgitab, et POLIS’e andmekogust väljastatud õiend ja Karistusregistri väljastatud õiend on erineva sisu ja eesmärgiga. POLIS’es on andmed väärteomenetluse registrist ja teises on kehtivate karistuste andmed. Vastavalt KarRS § 17 lg 1 p 3 kohaselt on õigus saada Karistusregistrist andmeid politseiasutusel seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega politseile pandud ülesannete täitmiseks ning väärteoasja lahendamiseks. Seega on Karistusregistri andmete saamise õigus politseile kui kohtuvälisele menetlejale antud seaduse alusel. Siseministri 25.02.1999.a määrusega nr 48 kinnitatud „Karistusregistri pidamise korra ja registrikaardi vormi kinnitamine“ p 28 kohaselt Karistusregistri päevik sisaldab andmeid elektroonilisse registrisse tehtud kannet ja päringute kohta. Seega iga päring, mis on tehtud ka kohtuvälise menetleja poolt sh politsei poolt, jäädvustub päevikus. Nimetatud korra p 33 kohaselt karistusregistri volitatud töötleja väljastab karistusregistri andmeid KarRS § 17 lg-s 1 nimetatud isikutele ja asutusele kirjaliku järelpärimise alusel KarRS-is ettenähtud juhtudel ja korras. Seega teistele isikutele, kes loetelus ei ole märgitud, karistusregistri andmeid ei väljastatagi. Politseiasutuse igal töötajal ei ole võimalik Karistusregistrist andmeid saada. Nagu eelnimetatud korras on märgitud, võib andmeid küsida elektrooniliselt, nii ongi see reguleeritud karistusregistri ja politseiasutuse vahel. Elektroonilise päringu tegemiseks väljastab karistusregister salastatud parooli, mis tagab andmete kättesaadavuse piiratuse. Käesolevas väärteoasjas ei ole väärteotoimikus Karistusregistrist saadud õiendit. Politsei andmekogu POLIS õienditel olevate karistuste kustumise asjaolu ei ole kohtuväline menetleja eitanud algusest peale. Kohus saatis 29.10.2007.a kohtuvälisele menetlejale vastuse nõude, kuna vanemkomissar A. Olesk kinnitas eeltoodud vastuses kohtule, et käesolevas väärteoasjas ei ole väärteotoimikus Karistusregistri õiendit. Kohtule 18.09.2007.a kohtuvälise menetleja poolt edastatud väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 5-6 on karistusregistri väljavõte K. Teder kohta koos arhiveeritud andmetega. 09.11.2007.a saabus kohtusse Lääne PP Haapsalu PJ vanemkomissari A. Olesk vastus /tl 16/, milles kinnitab, et 25.10.2007.a saadetud vastuses on ekslikult märkinud, et väärteotoimikus karistusregistrist saadud õiend puudub. Päring K. Teder’i karistatuse kohta on tehtud karistusregistrist 13.09.2007.a, seega on õiend võetud enne kohtule väärteotoimiku väljastamist ja kohtu jaoks. Seega kohtuväline menetleja ei saanud seda otsuse tegemisel arvestada. Andmebaasis POLIS olevate väärteomenetluse registri andmetega tutvub kohtuvälise menetleja ametnik, kes otsust teeb, koheselt, sest otsuseid tehakse POLIS’es elektrooniliselt. Seega otsuse 5 Ärakiri 4-07-4452 teinud ametnik sai KarRS mõttes kehtivuse kaotanud väärteoasjadest teada vaid POLIS’e väärteomenetluse registri kaudu. 16.11.2007.a edastas kohus kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja seisukohad ning palus K. Teder’il kohtule teada anda, kas ta soovib osa võtta kohtuistungist ja tunnistajate kutsumist kohtuistungile. 29.11.2007.a saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus, milles kinnitab, et jääb oma esialgse kaebuse juurde ning ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitamisel oli talle teadmata, et eksisteerib andmekogu POLIS, mida politsei kasutab paralleelse karistusregistrina, minnes nii mööda Karistusseadustiku andmekaitsesätetest. Tänasel päeval kehtib siseministri 3.10.2007 määrusega nr 66 kinnitatud „Politsei andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. Selle määruse § 3 lg 2 sätestab, et politsei infosüsteemi andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Asjaolu, et andmed olid pärit politsei andmekogust, mitte Karistusregistrist, ei muuda kaebuse sisu. Väärteoasjas tehtud otsus põhineb õigusliku tähenduseta andmetel ja subjektiivsetel hinnangutel. Kohtuväline menetleja on kaebaja arhiveeritud karistusandmed saanud oma asutusesisesest infosüsteemist ja kasutanud neid menetlusalusele isikule hinnangu andmiseks. Selline teguviis on vastuvõetamatu. Kaebaja leiab, et kohtuvälisele menetlejale on hästi teada, et LS § 7422 lg 2 rikkumise eest arestiga ei karistata. Kaebuse esitaja palub tühistada väärteootsus, kuna see põhineb tähendust mitteomavatel andmetel. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile /VTT tl 3/ kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker ATR nr SN 4409 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr 06071102), mida testiti 12.07.2007.a kell 18.00 ning seade oli töökorras. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 79 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, seega ületas K. Teder poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. K. Teder on protokolliga tutvunud ning kinnitanud selle õigsust /tl 3 pöördel/. Väärteoasja otsuses /VTT tl 4/ ei ole kohtuväline menetleja arvestanud kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/- 3 km/h ning on fikseerinud otsuses, et K. Teder juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 29 km/h. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel raskendanud isiku olukorda, jättes arvestamata laiendmääramatuse +/- 3 km/h ja lugeda õigeks, et K. Teder juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 26 km/h. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile on K. Teder andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Juhtisin mootorsõidukit Mazda registreerimismärgiga 465 MEA Läänemaal, Taebla vallas liiklusmärgi 50/km/h mõjualas kiirusega 79 km/h. Nähes liikluspiirangu märki 70 km/h, võtsin jala gaasipedaalilt ära, kuid ei pidurdanud. Kahetsen juhtunut.“ K. Teder on kinnitanud, et on protokolli läbi lugenud ja see vastab tema ütlustele ning on õige. Kohtuväline menetleja on oma 25.10.2007.a koostatud vastuses märkinud, et ütlustes kirja pandud liikluspiirangu märk 70 km/h, on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli märgitud ekslikult, 6 Ärakiri 4-07-4452 kuna kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli on märgitud, et juht 50 sõitis km/h mõjualas kiirusega 79 km/h. Kohus leiab, et midagi vastuolulist menetlusaluse isiku ütlustes ei ole, kuna K.Teder on kinnitanud , et sõitis 50 km/h mõjualas kiirusega 79 km/h. Ilmselt eelneb 50 km/h alale 70 km/h ala. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi K. Teder poolt on toime pandud otsese tahtlusega, sest K.Teder sai aru, et kui ta ei pidurda, siis ületab ta lubatud sõidukiirust. Ta võttis jala gaasipedaalilt ära, mis näitab, et tegu pole toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll väärteoasja nr 2570,07,002677 toimikus tl 2, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll VTT tl 3) on tõendamist leidnud, et K. Teder 12. juulil 2007.a kell 20.30 Lääne maakonnas, Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 58 km, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 26 km/h võrra, sõites kiirusega 79 +/- 3 km/h. Seega rikkus K. Teder liikluseeskirja § 126 p 3, mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Eelkirjeldatud väärtegu on sätestatud LS § 7422 lg 2 - mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Seega vastab K. Teder tegevus LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
2.peatüki 3.jaos sätestatud süüd välistava asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K.Teder on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis K. Teder puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5 ei ole K. Teder karistusregistrisse kantud. Karistusregistri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. KarRS § 31 sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni KarRS §des 25–28 sätestatud tähtaegadel. KarRS § 31 lg 2 ja 3 sätestavad erandid, mil Karistusregistrist kustutatud ja Karistusregistri arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. Väärteomenetlus nende erandite hulka ei kuulu. Seega on KarRS selgesõnaliselt ja täpselt sätestatud, millal isikut saab lugeda eelnevalt karistatuks. Karistusregistri arhiivi kantud andmed ei oma mingit õiguslikku tähendust ja on lubamatu kasutada neid andmeid ka süüteo toime pannud isiku omaduste hindamisel (iseloomustamisel), prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemisest. Järgnevalt analüüsib kohus kohtuvälise menetleja seisukohti K.Tederi`le määratud karistatuse osas. 7 Ärakiri 4-07-4452 Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses välja toonud muu hulgas ka järgmist: „Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma.“ . See seisukoht on vale – K.Tederil ei olnud käesoleva väärteo toimepanemise ajal kehtivaid karistusi. Esialgses vastuse leiab kohtuväline menetleja, et 4 eelmist rikkumist, mis ei ole kehtivad, on isiku suhtes iseloomustavaks asjaoluks. Kohus leiab, et selline seisukoht ei vasta seadusele – vastavalt Karistusregistri seadusele on õiguslik tähendus vaid isiku kohta karistusregistrisse kantud andmetel. Mitte ükski õigusakt ei luba kasutada juba kustunud karistusandmeid isikut iseloomustavana. Järgnevalt leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluse registri õiendist nähtuvalt on K.Teder suhtes eelnevalt läbi viidud väärteomenetlusi neljal korral. Täiesti arusaamatuks jääb, millist õiguslikku tähendust see väide omab. Kohtuväline menetleja on oma vastuses seletanud, kuidas väärteomenetluse registri õiendi kaudu on võimalik tuvastada karistuse kustumise aega. Seisukoht õige, kuid jääb arusaamatuks, miks seda võimalust ja neid teadmisi ei ole kasutatud K.Teder väärteoasja menetlemisel. Kohtuväline menetleja on leidud: „Kuivõrd lubatud sõidukiirust on ületatud LS § 7422 lg 1 sätestatust keskmises ulatuses ning rahatrahv on määratud keskmisest määrast veidi üle, näitabki see seda, et eelnevad kustunud karistused ei ole nii suure osakaaluga, kui kaebemenetluses tahetakse kohtuvälisele menetlejale süüks panna.“ Ilmselge on aga, et kustunud karistustel ei ole tohi olla mitte mingisugust osakaalu. Lähtuvalt eeltoodud kohtuvälise menetleja väärteootsuse väljavõttest ja hilisematest seisukohtadest (mis on ilmselt õigustuslikud ja ei vasta seadustele), on kohtul arusaam, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud ka sellega, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud sarnaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Kõik hilisemad seletused võivad olla teoreetiliselt õiged, kuid käesoleva väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel ei ole lähtutud asjaolust, et isiku eelneva karistatuse määrab ainult karistusregister. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramise üks aluseid (eripreventiivne karistuse määramise eesmärk), s.o seisukoht, et K. Teder on eelnevalt toime pannud mitu samalaadset väärtegu ja nende eest mõistetud karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma, ei ole tõendamist leidnud. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on K. Teder tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut kogu menetluse vältel, mis on karistust kergendav asjaolu
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti omab tähtsust asjaolu, et LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette kiiruse ületamise 21-40 km/h. Kohtuväline menetleja on leidnud, et K.Teder on lubatud sõidukiirust ületatud keskmises ulatuses. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Käesoleva väärteo puhul on K. Teder kiirust ületanud 26 km/h võrra, mis on selle väärteo alampiiri ületamine 5 km/h ulatuses. Täiesti arusaamatuks jääb korduv kohtuvälise menetleja seisukoht, et kohtuväline menetleja ei ole K.Teder puhul karistuseks valinud raskeimat karistusliiki – aresti. Tõepoolest nagu ka K.Teder on ise välja toonud - LS § 7422 lg 2 ei näe
itusena ette aresti. Kuigi väärtegude eest on Karistusseadustiku üldosa ette näinud võimaliku karistusena ka aresti, saab konkreetse väärteo eest karistuseks mõista vaid selle väärteo sanktsioonis ettenähtud karistuse - käesoleval juhul rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud isiku karistusandmeid, mis ei ole kehtivad, ei ole see rikkumiseks, mis annaks aluse täielikult väärteootsus tühistada. Karistuse eripreventiivne eesmärk on üksasjaolu, millega tuleb karistuse mõistmisel arvestada, samas tuleb arvestada
Kohus leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks 8 Ärakiri 4-07-4452 oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid, kuid ei saa jätta kõrvale teisi karistuse mõistmise aluseid, sest seadus ei ole eelistanud üht alust teisele. Kohus lähtub karistuse mõistmisel võimalusest isikut mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest - arvestab asjaoluga, et menetlusalune isik ei oma väärteo toimepanemise seisuga kehtivaid karistusi ja kahetseb oma tegu. Kahetsus - nähtuvalt asja materjalidest, on siiras. Samas on tegu toime pandud tahtlikult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt K. Teder’ile määratud karistus tuleb tühistada, kuna karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, mis tõendamist ei ole leidnud – eelnevate karistustega ja seeläbi on kohtuväline menetleja rikkunud süüteomenetluses valitsevat põhiprintsiipi, et lubatud on vaid see, mis õigusaktidega on lubatavaks tunnistatud ja isiku kohta kustunud karistusandmete kasutamine (kasvõi isikuomaduste hindamisel) on lubamatu. K.Teder kaebuse teise punkti – uurida, millistel asjaoludel on politseiametnik Kleeman saanud andmeid karistusregistri arhiivist ja kas seejuures on järgitud Karistusregistri seaduse nõudeid ja isikuandmete kaitse põhimõtteid, vastus on selgunud menetluse käigus. Vastavalt kohtuvälise menetleja vastusele on kasutatud otsuse tegemisel väärteomenetluste registrit ja seal olevaid andmeid isiku suhtes läbiviidud menetluste kohta. Kohtuväline menetleja on küll vastuses püüdlikult selgitanud, kuidas ka selle registri väljavõtte kaudu on võimalik kindlaks teha kustunud ja kehtivad karistused, kuid käesolevas menetluses ei ole neid võimalusi kasutatud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja paeks isiku karistatuse arvestamisel, et vältida võimalikke valede andmete kasutamist, siiski kasutama karistusregistri teatist, mis vastavalt Karistusregistri seadusele on ainsaks õiguslikuks aluseks, mis näitab ära isiku kehtivad karistused. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et Lääne PP Haapsalu Politseijaoskonna 07.08.2007. a otsus väärteoasjas nr 2570,07,002677 tuleb tühistada osaliselt määratud karistuse osas ja teha uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda K. Teder olukorda. K. Teder’it tuleb LS § 7422 lg 2 alusel karistada rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o summas 600 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, 204 lg 3, Liiklusseaduse §-st 7422 lg 2,
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.