4-08-267\5

4-08-267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-267 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Dmitri Sükijainen juuresolekul Kohtuistungi aeg
3. mai 2008.a. Väärteoasi Ravil Aljukov´i (isikukood 38412020319, elukoht XXX) kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 03.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,07,005340 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Ravil Aljukov kohtuvälise menetleja esindaja Helen Kommusaar
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 03.01.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,07,005340 jätta muutmata. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
6. maist. 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Ravil Aljukov esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 03.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,07,005340, millega karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o. 3 000 krooni ja võeti LS 7422 lg 4 alusel juhtimisõigus ära 2-ks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema 08.12.2007.a. kell 19.10 Tallinna linnas Pärnamäe tee 63c juhtis sõiduautot Toyota Land Cruiser, registreerimismärgiga 460AVS kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 40 km/h võrra, sõites kiirusega 73 km/h +-3 km/h. Nimetatud teoga rikkus kaebuse esitaja LE § 126 lg 3 nõudeid. Ravil Aljukov palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas, kuna ta leiab, et nimetatud karistus on liiga karm ja kohtuväline menetleja pole arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumisega ja asjaoluga, et kaebuse esitajal pole kehtivaid karistusi. Kaebuse esitaja töötab elukutselise veoautojuhina ja on pere ainus toitja, kuna naine on lapseootel. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja selgitas, et kohtuistungi toimumise ajaks on abikaasa juba sünnitanud. Kaebuse esitaja tunnistab, et
7. aasta septembris oli tal samaliigiline rikkumine. Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et kiiruse ületamine taolisel määral on raske rikkumine ja lisaks on kaebuse esitajal kehtivad väärteokaristused. Kaebuse esitaja töötas rikkumise hetkel samal töökohal ja oleks pidanud arvestama väärteo toimepanemisel, et temalt võidakse võtta ära juhtimisõigus. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Ravil Aljukov´i kaebus on põhjendamata ega ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et on tõendatud kaebuse esitaja poolt Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 03.01.2008.a. otsuses toodud väärtegude toimepanek. Kaebuse esitaja tunnistab ise, et ta ületas lubatud kiirust. Käsitledes Ravil Aljukovile mõistetud karistuse raskust, peab kohus vajalikuks rõhutada, et karistuse mõistmine on diskretsiooniotsus, mida tuleb põhjendada. Kohtuväline menetleja seda ka teinud on. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentidega ja märgib, et kaebuse esitaja ületas kiirust 40 km/h võrra s.o. suurimas ulatuses, mille järgi väärtegu kvalifitseeritakse veel LS 7422 lg 2 järgi. Seega on KarS § 56 täheldatud karistuse aluseks olev süü antud juhul keskmisest suurem. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitajal on 2 kehtivat liiklusalast väärtegu, sealhulgas 1 karistus identse väärteo eest, on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul kaaluvad karistuse üldpreventiivsed huvid – teiste liiklejate ohutus – üle isiku õiguse teha tema poolt valitud tööd. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitajale olid väärteo toimepanemised kõik võimalikud tema jaoks kahjulikud tagajärjed teada ja tal oli võimalus neid tagajärgi vältida. Kohtunik