4-08-2748\1

4-08-2748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-2748 Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Deniss Batjaikin’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 28.02.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2315,07,013097 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Deniss 38308210228; elukoht XXX) Batjaikin (isikukood Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond (asukoht: Tallinn 13619, Vikerlase 14) RESOLUTSIOON
2. Deniss Batjaikin’i kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 28.02.2008.a otsus väärteoasjas nr 2315,07,013097 ja nimetatud väärteos menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses D. Batjaikin’i teos väärteo tunnuste puudumisega. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 28.02.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2315,07,013097 karistas Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna vanemkonstaabel D. Batjaikin’it karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, s.o
4. Otsuse kohaselt lõi D. Batjaikin 12.12.2007.a kell 10:00 Tallinnas, Katleri tänaval jalaga sõiduauto Mercedes Benz reg.nr. 251 AZN, rikkus sõiduautod uks ja tiib, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. D. Batjaikin esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub otsuse tühistada. Märgib, et ei tema ega Aleksandr ei löönud autot jalaga ega tekitanud sellele vigastusi. Oma süüd varavastase süüteo toimepanemises väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu ta ei tunnista. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, millest nähtuvalt on kohtuväline menetleja nõus kaebuse rahuldamisega ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna D. Batjaikin’i teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtuväline menetleja on välja toonud, et antud väärteos on tunnistajana üle kuulatud V. Klimov, kelle ütluste kohaselt kriimustati tema sõidukit Mercedes-Benz reg.märk 251 AZN reisija Olegi ja kallaletungijate vahelise kakluse käigus. Tahtlikult sõidukit ei kriimustatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole antud väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud D. Batjaikini poolt süüteo toimepanemise subjektiivne külg, mis KarS § 203 alusel eeldab tahtlust vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-81-06 ja otsuses toodud rikkumise kirjeldus on koostatud puudulikult ning isikut ei saa karistada teo eest, mida ei ole kirjeldatud vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-130-
5. Samuti on kohtuväline menetleja märkinud, et kohtuistungist osa võtta ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud D. Batjaikin’i kaebusega, läbi vaadanud väärteoasja nr 2315,07,013097 materjalid ning võtnud aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et D. Batjaikin’i kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on VTMS §-d 120 lg 1 ja 132 p
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-94-07 rõhutanud, et kohus on VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Neist nõuetest tulenevalt peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele isikule omistatava teo kirjeldus. VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Samasisuline seisukoht on Riigikohtu lahendis nr 31-1-84-07, kus on samuti välja toodud, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli teokirjeldus määratleb analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. 3 Vastavalt 04.02.2008.a koostatud väärteoprotokollile nr AB 871767 lõi D. Batjaikin 12.12.2007.a kell 10:00 Tallinnas, Katleri tänaval jalaga sõiduauto Mercedes Benz reg.nr. 251 AZN, rikkus sõiduautol uks ja tiib, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Analoogne teokirjeldus on märgitud ka D. Batjaikin’i suhtes koostatud otsuses. Lähtudes VTMS § 69 lg 2 p 1 mõttest ning tuginedes eelviidatud Riigikohtu lahenditele oleks kohtuväline menetleja pidanud väärteoprotokollis kajastama konkreetsed asjaolud, millest nähtuvalt on võimalik tuvastada väärteokoosseisule vastavat tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et rikkumise kirjeldus on koostatud puudulikult ja selle alusel ei ole võimalik tuvastada, kas isikule süüks arvatud väärteokoosseis on täidetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 28.02.2008.a otsus väärteoasjas nr 2315,07,013097 tuleb tühistada ja nimetatud väärteos menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses D. Batjaikin’i teos väärteo tunnuste puudumisega. Kohtunik