Obsah (4)

§ 184§ 73§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 22.veebruar 2008 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-07-6926 (06221000040) Kohtunik Janika Kallin Rahva

) § 184 lg 1 järgi ja Aleksandr Žuraveli süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Endla Ülviste Süüdistatav Karen Galamjan isikukood: 3 801118 0307; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: OÜ K , varustaja; elukoht: xxx; eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.06.2006; vahistamine alates 10.06.2006, asendatud 31.07.2006 kautsjoniga 500 000,00 krooni ja vabanes 01.08.

1. 2 Kaitsja Raivo Bergson Süüdistatav Aleksandr Žuravel isikukood: 3 781017 0230; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: OÜ V , ekspediitor; elukoht xxx; eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.06.2006 vahistamine alates 10.06.2006, asendatud 26.07.2006 kautsjoniga 500 000,00 krooni, vabanes 16.08.
2. Kaitsja Marina Leis RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 311-313 kohus o t s u s t a s: 1.) Süüdi mõista Karen Galamjan

§ 184lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud.

2.)

§ 73

lg 1, 2 ja 3 järgi määrata, et Karen Galamjanil tuleb mõistetud karistusest koheselt ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. Mõistetud karistusest ei pöörata täitmisele 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkust vangistust, juhul kui Karen Galamjan ei pane 4 (nelja) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu 3.)

§ 68

lg 1 järgi lugeda Karen Galamjani poolt eelvangistuses viibitud aeg 09.06.2006-01.08.2006 osaliselt täitmisele pööratava karistusaja hulka. 4.) Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumisel Karen Galamjani poolt karistuse kandmisele asumise päev. 5.) Karen Galamjani suhtes kohaldatud tõkend vahistamine (asendatud kautsjoniga) jätta muutmata. Kautsjon tagastada Karen Galamjani karistuse kandmisele asumisel. 6.) Süüdi mõista Aleksandr Žuravel

§ 184lg 1 ja karistada vangistusega 4 (neli) aastat.

7.)

§ 68

lg 1 järgi lugeda Aleksandr Žuraveli poolt eelvangistuses viibitud aeg 09.06.2006 – 16.08.2006 karistusaja hulka. 8.) Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumisel Aleksandr Žuraveli poolt karistuse kandmisele asumise päev. 9.) Aleksandr Žuraveli suhtes kohaldatud tõkend vahistamine (asendatud kautsjoniga) jätta muutmata. Kautsjon tagastada Aleksandr Žuraveli karistuse kandmisele asumisel. 10.) Välja mõista Karen Galamjanilt I astme kuriteo toimepanemise eest riigieelarve tuludesse sundraha 10 875,00 krooni. 11.) Välja mõista Aleksandr Žuravelilt I astme kuriteo toimepanemise eest 3 riigieelarve tuludesse sundraha 10 875,00 krooni. 12.) Välja mõista menetluskuludena Aleksandr Žuravelilt riigieelarve tuludesse 1 911,60 krooni riigi õigusabi tasu ja 22 654,00 krooni ekspertiisitasu. 13.) Välja mõista menetluskuludena Karen Galamjanilt riigieelarve tuludesse 604,00 krooni ekspertiisitasu ja 1 656,70 riigi õigusabi tasu. 14.) Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

1. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 15.) Asitõendid: 2 CD-d, 3 0,5l plastpudelit, 2 5l plastkanistrit, plasttops, plastkork ja klaaspudel. 16.) Kriminaalasja eeluurimisel arestitud Karen Galamjani vara vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kirjalik teade ei pea sisaldama kaebuse põhjendusi. Kaebeõiguse kasutamise soovist teatamise viimane tähtaeg on 29.veebruar
2. Apellatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtule esitada 15 päeva jooksul alates otsusega tutvumisest. Otsus on kättesaadav 22.02.
3. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus KrMS 15 ptk järgi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: Käesolevas kriminaalasjas on esitatud Aleksandr Žuravelile süüdistus selles, et tema omandas ebaseaduslikult ennem 09.06.2006 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, so vähemalt 4 213,25 grammi psühhotroopset ainet GHB-d, millest osa hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos XXX r/n XXX kuni andis 09.06.2006 kella 21:00 ajal Tallinnas xxx tänaval maja nr xxx juures 582,2 grammi GHB-d (49%) edasi Karen Galamjanile ning 56,38 grammi GHB-d (50%) hoidis jätkuvalt sõiduautos kuni politsei selle 09.06.2006 läbiotsimisel leidis ja ära võttis. Osa ebaseaduslikult omandatud GHB-st, so 3 574,67 grammi (49%) hoidis Aleksandr Žuravel oma elukohas Tallinnas xxx kuni politsei selle läbiotsimisel leidis ja ära võttis. Seega pani Aleksandr Žuravel toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so suures koguses psühhotroopse aine GHB ebaseadusliku käitlemise, so omandamise, hoidmise ja edasiandmise. Käesolevas kriminaalasjas on Karen Galamjanile süüdistus esitatud selles, et tema omandas 09.06.2006 kella 21:00 ajal Tallinnas xxx juures Aleksandr Žuravelilt ebaseaduslikult, suures koguses, 4 so 582,2 grammi psühhotroopset ainet GHB-d (49%), mida hoidis enda juures kuni politsei ta 09.06.2006 kinni pidas. Seega Karen Galamjan pani toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so suures koguses psühhotroopse aine GHB ebaseadusliku käitlemise, so omandamise ja hoidmise. Kohtulikul uurimisel esitatud tõendid: Jälitusprotokoll koos lisaga (tl 2-4, tõlge tl 5-7). Jälitusprotokollist nähtuvalt koguti jälitustoiminguga Karen Galamjani mobiiltelefoni abonendi 5064018 ja Aleksandr Žuraveli mobiiltelefoni abonendi xxx kaudu edastatud teavet. Jälitustoiminguga saadud teave on ära toodud jälitusprotokollis sisalduvas stenogrammis, kus tähega „A” on tähistatud Karen Galamjani abonent, tähega „B” on tähistatud Aleksandr Žuraveli abonent. Jälitusprotokollist nähtuvalt helistab Aleksandr Žuravel 09.06.2006 kell 11:16 Karen Galamjanile; isikud vestlevad. Aleksandr Žuravel küsib Karen Galamjanilt: „muideks, mis see, noh see, kuidas, mida teeme?”; Karen Galamjan vastab, et „sellega ei ole üldse probleeme, kuidas sina tahad, teeme nii, et ärkan üles ja helistan sulle, eks?”; Aleksandr Žuravel vastab, et „noh, olgu, mõtlesin praegu linna sõita, mõtlesin, et saame kusagil kokku”; Aleksandr Žuravel ütleb, et on umbes poole tunni pärast kesklinnas, Karen Galamjan vastab, et „teeme siis natuke hiljem, kui midagi on, siis ma tulen ise kohale”; Karen Galamjan ütleb, et läheb magama, lubab Aleksandr Žuravelile helistada; Aleksandr Žuravel ütleb Karen Galamjanile, et „helista siis kindlasti”. Aleksandr Žuravel helistab 09.06.2006 kell 16:09 Karen Galamjanile, küsib kas Karen Galamjan on üles ärganud. Karen Galamjan vastab, et on haiglas, Kristinka sünnitas ja ütleb, et on haiglas kella seitsmeni ning siis pärast helistab Aleksandr Žuravelile. Aleksandr Žuravel helistab 09.06.2006 kell 17:32 Karen Galamjanile, küsib mida Karen Galamjan teeb. Karen Galamjan vastab, et nad on veel haiglas kella seitsmeni ja lubab Aleksandr Žuravelile helistada, kui välja tuleb. Aleksandr Žuravel annab Karen Galamjanile teada, et läheb kodust minema ja küsib, kas võtab selle, mida Karen Galamjan palus – malõši – kaasa. Karen Galamjan vastab, et jah. Aleksandr Žuravel ütleb, et „sest lähen külla, ma olen siis külas, tähendab et siis tuled mu juurde kesklinna, Balti jaama juurde, eks?”. Karen Galamjan on nõus, siis küsib Aleksandr Žuravel: „jah, siis võtan selle kaasa, eksole”. Karen Galamjan vastab, et: „olgu, teeme nii, hüva” ning Aleksandr Žuravel ütleb, et „siis korras ja helista mulle kui välja tuled”. 09.06.2006 kell 19:44 helistab Karen Galamjan Aleksandr Žuravelile ja küsib, kus viimane on ning pakub, et „kuule, teeme siis Kalamajas, mäletad, sa ükskord tulid sinna..." Aleksandr Žuravel vastan, et jah, mäletab. Karen Galamjan palub Aleksandr Žuravelil tulla sauna juurde; Aleksandr Žuravel vastab, et „tulen siis autost välja, tähendab, et ma ei tule üksi, hea küll”; Karen Galamjan vastab, et „jah, sain aru, sina istud mu juurde”. 09.06.2006 kell 19:48 helistab Karen Galamjan Aleksandr Žuravelile ja ütleb „tule välja”, Aleksandr Žuravel vastab, et „jah”. Jälitusprotokoll 09.06.2006 (tl 10-12) mille kohaselt teostati Aleksandr Žuraveli suhtes varjatud jälgimist. Jälitustoiminguga tuvastati, et 09.06.2006 kell 20:48 saabus Xxxette Xxx r/n xxx, mille roolis istus Karen Galamjan; autos istusid veel RPja JR, kes väljusid autost ja käisid Kalamaja sauna taga urineerimas; Karen Galamjan jäi auto juurde mobiiltelefoniga rääkima. Kell 20:55 väljus Xxx majast Aleksandr Žuravel ja istus enda kasutuses olevasse XXXr/n XXX. Karen Galamjan istus autosse kaasreisija kohale. Räägiti, vestluse käigus andis Aleksandr Žuravel Karen Galamjanile rullikeeratud Prisma kirjaga koti, mille Karen Galamjan pani teksatagi põuetaskusse. 21:03 väljus Karen Galamjan Aleksandr Žuraveli autost ja istus oma auto juhipoolsele kõrvalistmele, rooli asus JR. Kell 21:10 peeti sõiduauto Xxx koos selles viibinud isikutega kinni Mere pst bussipeatuses; kell 21:32 peeti VanaKalamaja-Kotzebue tn ristmikul kinni XXX, mille roolis oli Aleksandr Žuravel ja kõrvalistuja kohal VV. Karen Galamjani kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 10-12) selle kohta, et 09.06.2006 kell 21:20 peeti kahtlustatavana kinni Karen Galamjan; isiku kinnipidamisel võeti tema juurest ära 500ml plastmasspudel „Ice Fruit”, mis oli täis läbipaistvat vedelikku. 5 Aleksandr Žuraveli kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 33-34) selle kohta, et 09.06.2006 kell 21:20 peeti kahtlustatavana kinni Aleksandr Žuravel. Läbiotsimisprotokoll (tl 91-92) selle kohta, et 10.06.2007 otsiti läbi Karen Galamjani kasutuses olev garaaž, mis asub Astangu 3 Tallinnas. Läbiotsimise käigus leiti: kilekott milles olid kollasest metallist erinevad esemed ja relvataoline ese. Asjad pakendati ja võeti kaasa. Läbiotsimisprotokoll (tl 99-100) selle kohta, et 10.06.2007 otsiti läbi Aleksandr Žuraveli kasutuses olev sõiduauto XXX r/n XXX. Läbiotsimise käigus leiti: pagasiruumist pappkast, kasti põhja tugevdav teip; autodokumendid, taksofonikaardid 2 tk, kliendikaardid 2 tk; Statoili kilekott, milles oli 2 musta värvi kinnast; mobiiltelefon „Samsung”, 5cl plastmassist „Red Labeli” pudel, milles oli läbipaistev vedelik. Asjad pakendati ja võeti kaasa. Läbiotsimisprotokoll (tl 101-102) selle kohta, et 09.06.2006 otsiti läbi Aleksandr Žuraveli elukoht XXX Tallinnas. Enne läbiotsimist andis Aleksandr Žuravel vabatahtlikult välja koridoris lae all keskmisest kapist „Lipton Ice Tea”, milles Aleksandr Žuraveli sõnul oli narkootiline aine „kork”. Pudel pakendati ja võeti kaasa. Läbiotsimise käigus leiti ja võeti kaasa: arvuti protsessor „Ordi”, 5l valget värvi kanister kirjaga „destilleeritud vesi”, kanister oli poolenisti täidetud valge läbipaistva vedelikuga; 5l valget värvi kanister kirjaga „destilleeritud vesi”; musta värvi kilekotis valge plastikust anum sinise korgiga, milles ca 800g valget graanulist ainet; „Lipton Ice Tea” plastikust pudel; plastikust läbipaistev kolb, suletav valge korgiga, mis oli täidetud läbipaistva vedelikuga; 100dl läbipaistev plastikust mõõteanum, milles vedeliku jäägid; valge plastikust kork, millel vedeliku jäägid; punast värvi plastikust köögikaal, millel ülemises osas musta värvi alus. Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 103-106) mille kohaselt vaadeldi 09.06.2006 Karen Galamjanilt isiku kinnipidamise käigus ära võetud 500ml plastmasspudelit „Ice Fruit”, mis oli täis läbipaistva, narkokahtlase vedelikuga. Asitõendit pildistati. Eksperdiarvamus (tl 110-114) selle kohta, et pudeli „Red Label” korgi välispinnalt, kanistri (milles oli vedelik) korgi välispinnalt, pudeli „Lipton Ice Tea” korgi välispinnalt ja mõõtetopsi küljelt DNA analüüsiks võetud proovid segaproovid, mille analüüsil saadud tulemuste alusel on võimalik eristada peamisi DNA profiile; need peamised DNA profiilid on kokkulangevad Aleksandr Žuraveli võrdlusproovist määratletud Dna prooviga. Pudeli „Red Label” suult, pudeli „Lipton Ice Tea” (milles oli vedelik) korgi välispinnalt, suult, kolvi (milles oli vedelik) korgilt, mõõtetopsi ühelt kõrvalt ja pudeli „Ice Fruit” suult DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Aleksandr Žuraveli võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kanistri (milles oli vedelik) sangalt, kolvi (milles oli vedelik), korgi välispinnalt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Aleksandr Žuravelilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Aleksandr Žuravelil esinevad DNA alleelid. Eksperdiarvamus (tl 116-118) selle kohta, et 0,5l pudelis „Ice Tea” olev läbipaistev vedelik massiga 144,3g sisaldas gammahüdroksübutüraati (GHB-d), mille protsendiline sisaldus vedelikus oli ligikaudu 50%; 5,0l plastmassist kanistris kirjaga „destilleeritud vesi” olev läbipaistev vedelik massiga 3 412g sisaldas GHB-d, mille protsendiline sisaldus vedelikus oli ligikaudu 49%; valge kaanega plastmassist topsis olev läbipaistev vedelik massiga 18,37g sisaldas GHB-d, mille protsendiline sisaldus vedelikus oli ligikaudu 49%; läbipaistvas plastmassist mõõtetopsis leidus GHB jälgi; valgel plastmassist korgil leidus GHB jälgi; plastmassist pudelis etiketiga „Nestea” leidus GHB jälgi; 50 ml plastmassist pudelis „Red Label” olev läbipaistev vedelik massiga 56,38g sisaldas GHB-d, mille protsendiline sisaldus vedelikus oli ligikaudu 50%. Eksperdiarvamus (tl 122) selle kohta, et 0,5l plastmassist pudelis „Ice Fruit” olev läbipaistev vedelik massiga 582,2g sisaldas GHB-d, mille protsendiline sisaldus vedelikus on umbes 49%. OÜ-u K väljastatud töötaja iseloomustus mille kohaselt töötab Karen Galamjan OÜ-s K varustaja ametikohal. Karen Galamjan on osaühingu juhatuse esimehe poeg ja täidab ka juhtimisalaseid 6 kohustusi. OÜ-s K on Karen Galamjan töötanud 6 aastat, tegemist on osaühingule vajaliku ja asendamatu töötajaga; töötajana saab Karen Galamjani iseloomustada positiivselt, on hinnatud teiste töötajate poolt. HC S iseloomustus mille kohaselt tegeleb Karen Galamjan jäähokiga alates 7 eluaastast, käesoleval ajal esindab HC S meeskonda ründemängijana. Meeskonnaliikmed iseloomustavad Karen Galamjani positiivselt, Karen Galamjan on eeskujulik meeskonnakaalane ja samuti hea sõber. Karen Galamjan on hokis saavutanud märkimisväärseid tulemusi, mida tõendavad medalid ja tiitlid. 16.05.2007 ambulatoorse visiidi kaart mille kohaselt diagnoositi Aleksandr Žuravelil R51 ja peavalu. Süüdistatav Karen Galamjan andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tutvus ta Aleksandr Žuraveliga töö kaudu. 09.06.2006 kohtumine, kus Aleksandr Žuravel talle GHB andis, toimus tema algatusel. Ta teadis, et Aleksandr Žuravel tarvitab narkootikume, tal oli narkootikumidest sõltuvus, ei saanud ainet sealt kust tavaliselt ja seetõttu helistas Aleksandr Žuravelile. GHB eest ta Aleksandr Žuravelile ei maksnud; konkreetset kogust ta ei tellinud, palus Aleksandr Žuravelilt nii palju, kui viimasel on. Enne kinnipidamist oli narkootikume tarvitanud umbes pool aastat. Sõltuvusest vabanemiseks ravil ei käinud, vangla aitas sellest üle saada. Ta plaanis Aleksandr Žuravelilt saadud aine ära tarvitada; korraga tarvitas ta 1 korgitäie 8-10 korda päevas, samal ajal tegeles ta ka spordiga. Oma tegu kahetseb, peale juhtunut ei ole narkootikume tarvitanud. OÜ-s K on ta varustaja, talle kuulub ka osaühing, mille ostis 2 aastat tagasi; osaühingu ostu-müügiga sai ta petta ning hetkel maksab ettevõtte võlgu. Naine on lapsega kodus, kautsjoni maksis ema; ema saab lapselapsega hästi läbi, aitab hoida. Korter, kus ta elab, kuulub emale; tahaks elada jõukamat. Süüdistatav Aleksandr Žuravel andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on suhted Karen Galamjaniga seltsimehelikud, nad tunnevad 2-3 aastat, tutvusid töö kaudu. Läbiotsimisel leitud narkootilise aine ostis Sergei käest klubis „Aspirin”, Sergei perekonnanime ei mäleta. GHB-d võttis enda tarbeks, maksis selle eest 3 500,00 krooni. Kogus oli nii suur, sest Sergei ütles, et ainet ei ole enam mingi aeg saada. On ainet Sergei käest ka varem ostnud, ühe korra – tol korral oli vist 0,5l; palju pudel maksis, ei mäleta. Ei oska seletada, milleks tarvitas läbiotsimisel leitud hüdroksiidi. GHB-d tarvitas erinevates kogustes, koguseid mõõtis korgiga, korraga võttis 2-3 korgitäit iga 2-3 tunni tagant. Enne kinnipidamist oli GHB-d tarvitanud umbes aasta. 09.06.2006 kostitas Karen Galamjani GHB-ga, ainet küsis Karen Galamjan. Nad olid tuttavad, ta teadis, et Karen Galamjan tarbib ainet ja vastupidi. Ta andis Karen Galamjanile ainet tarvitamiseks; varem ei ole ta Karen Galamjanile ainet andnud. Ei tea, miks andis Karen Galamjanile ainet just sellises koguses – 500g – tal oli aine olemas ja see ei olnud viimane. Sõiduautos olnud GHB-d vedas endaga kaasa, et seda juua. Hetkel narkootilisi aineid ei tarvita, ravil ei ole olnud. Tal on perioodilised peavalud, mis ei ole millestki tingitud. 18 aastasena oli kõrge vererõhk ja arst diagnoosis hüpertoonia. Ei tea, kuidas GHB tervisele mõjus; peale aine tarvitamist peavalud vaibusid – päris ära ei läinud, kuid parem hakkas. Kui ainet ei tarvita, siis on tal perioodilised peavalud. Kuriteo pani toime seetõttu, et tal oli sõltuvus, käesoleval ajal seda enam ei ole. Kahetseb tehtut. Enne Sergeiga tutvumist tarvitas narkootikume vahete-vahel, Sergeiga tutvus klubis, arvab et neil olid ühised tuttavad. Seoses peavaludega saab vererõhutablette. Ei ole uurinud, kuidas ained koos mõjuvad. Kohtu seisukoht: Süüdistatavale Aleksandr Žuravelile on süüdistus

§ 184

lg 1 järgi esitatud selles, et ta käitles ebaseaduslikult, so omandas, hoidis ja andis edasi, suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d; süüdistatavale Karen Galamjanile on süüdistus

§ 184

lg 1 järgi esitatud selles, et ta käitles ebaseaduslikult, so omandas ja hoidis, suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Kohtu hinnangul tuleb Karen Galamjanile esitatud süüdistusest välja jätta suures koguses narkootilise aine hoidmine; esitatud süüdistuse kohaselt omandas Karen Galamjan 09.06.2006 kella 21:00 ajal Tallinnas Xxxjuures Aleksandr Žuravelilt ebaseaduslikult suures koguses, so 582,2 grammi psühhotroopset ainet GHB-d, mida hoidis enda juures kuni politsei ta 09.06.2006 kinni pidas. 7 Riigikohus on oma 01.04.2004 otsuses nr 3-1-1-4-04 sedastanud järgmist: „hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega isiku aktiivsele käitumisele, nt omandamisele, kaasnevad paratamatult ka teised, passiivse käitumise aktid. Omandatud asja (ainet) ostmise kohast näiteks oma elukohta toimetades paneb isik vältimatult toime asja (aine) valdamise ning vedamise, kuigi aktiivse käitumise seisukohalt soovis ta seda asja (ainet) pelgalt omandada.” Sama põhimõtet on Riigikohus korranud ka oma 21.10.2004 otsuses nr 3-1-1-99-04 ja 10.06.2005 otsuses nr 3-1-1-51-

1. Kohus leiab, et Karen Galamjan pani objektiivses mõttes toime ühe teo – suures koguses narkootilise aine omandamise - isik peeti kinni vahetult peale aine omandamist ja seega on käesoleval juhul aine valdamine hõlmatud aine eelneva omandamisega; samas ei muuda eeltoodu Karen Galamjanile süüksarvatud teo kvalifikatsiooni. Kohtu hinnangul on Aleksandr Žuravelile ja Karen Galamjanile esitatud süüdistus õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõendite ning süüdistatavate enda ütlustega. Nimelt nähtub uuritud tõenditest see, et 09.062006 otsiti läbi Aleksandr Žuraveli elukoht XXX. Läbiotsimisprotokollis kajastatuga on tõendatud, et süüdistatava elukohast leiti 5 l kanister, mis oli täidetud poolenisti läbipaistva vedelikuga; valge korgiga suletud plastikust läbipaistev kolb, mis oli täidetud läbipaistva vedelikuga; lisaks andis Aleksandr Žuravel enne läbiotsimist vabatahtlikult välja pudeli „Lipton Ice Tea”, milles oli Aleksandr Žuraveli sõnul narkootiline aine „kork”. Aleksandr Žuraveli sõiduauto XXX läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et isiku autost leiti 5cl pudel „Red Label” läbipaistva vedelikuga. Aleksandr Žuraveli, Karen Galamjani ütlustega, Karen Galamjani kinnipidamise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, jälitusprotokollidega varjatud jälgimise ja süüdistatavate mobiilsidevahendi abonentide jälgimisega on tõendatud, et Aleksandr Žuravel andis Karen Galamjanile 0,5l pudeli „Ice Fruit”, milles oli läbipaistev vedelik. Aleksandr Žuraveli elukohast ja sõidukist leitud esemete osas viidi läbi DNA ja narkootilise aine ekspertiisid. Ekspertarvamus DNA ekspertiisis seostab Aleksandr Žuraveli tema elukohast ja sõiduautost leitud esemetega. Narkootilise aine ekspertiisiga on tõendatud, et Aleksandr Žuraveli elukohast leitud 0,5l pudelis „Ice Tea” olnud läbipaistev vedelik massiga 144,3g sisaldas GHB-d, mille protsendiline sisaldus vedelikus oli ligikaudu 50%; 5 l kanistris olnud läbipaistev vedelik massiga 3 412g sisaldas GHB-d, mille protsendiline sisaldus vedelikus oli ligikaudu 49%; valge kaanega topsis olnud läbipaistev vedelik massiga 18,37g sisaldas GHB-d, mille protsendiline sisaldus vedelikus oli ligikaudu 49%. Aleksandr Žuraveli kasutuses olnud sõiduautost leitud 50ml pudel „Red Label” olnud läbipaistev vedelik massiga 56,38g sisaldas GHB-d, mille protsendiline sisaldus vedelikus oli ligikaudu 50%. Karen Galamjani kinnipidamisel leitud pudel „Ice Fruit” olnud läbipaistev vedelik massiga 582,2g sisaldas GHB-d, mille protsendiline sisaldus vedelikus oli ligikaudu 49%. Aleksandr Žuravel selgitas, et ostis läbiotsimisel leitud aine klubis „Aspirin” Sergei käest enda tarbeks, kogus oli sellepärast nii suur, et ainet ei pidanud enam mingi aeg saada olema. Karen Galamjanile andis ainet samuti tarvitamiseks; kohus järeldab, et eelnimetatud aine pärines tõenäoliselt samast partiist. Kohtu hinnangul on eeltooduga seega tõendatud, et Aleksandr Žuravel omandas ja hoidis oma 8 elukohas ning sõiduautos narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku massiga vähemalt 4 213,25 grammi (läbiotsimisel Aleksandr Žuraveli elukohast ja sõiduautost ning Karen Galamjanile edasi antud aine). Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained on käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeetrid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub lisasse nr
2. Riigikohtu 28.02.2007 otsuses nr 3-1-1-126-06 väljendatud seisukoha kohaselt tuleb suure koguse narkootilise aine määratlemisel lähtuda puhtast, mitte seguainest. Kohus leiab, et Aleksandr Žuraveli sõidukist leitud 56,38 grammis vedelikus oli GHB-d ligikaudu 50%, so puhta aine kogus seega 28,19 grammi; Aleksandr Žuraveli elukohast kokku leitud 3 574,67 grammis vedelikus oli GHB-d ligikaudu 49%, so puhta aine kogus oli seega 1 751,60 grammi; Aleksandr Žuraveli poolt Karen Galamjanile antud 582,2 grammis vedelikus oli GHB-d ligikaudu 49%, so puhta aine kogus oli 285,278 grammi. Lõuna-Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Lõuna-Eesti osakonna andmetel on GHB korral tavapärasele narkootikumisõltlasele narkojoobeks piisav annus 1-3g GHB-d. Seega omandas ja hoidis Aleksandr Žuravel GHB kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks 687 inimesele. Aleksandr Žuraveli poolt suures koguses narkootilise aine edasiandmine ja Karen Galamjani poolt suures koguses narkootilise aine omandamine on tõendatud Aleksandr Žuraveli enda ütlustega selle kohta, et kostitas 09.06.2006 Karen Galamjani, ei tea, miks andis ainet just sellises koguses – 500 grammi; Karen Galamjani ütlustega selle kohta, et 09.06.2006 toimus tema algatusel kohtumine Aleksandr Žuraveliga ja palus nii palju ainet, kui viimasel on; jälitusprotokollidega süüdistatavate mobiilsideabonentide jälgimise kohta, millest nähtuvalt leppisid süüdistatavad 09.06.2006 kokku kohtumise, kohtumisele pidi Aleksandr Žuravel kaasa võtma „malõsi” ja jälitusprotokolliga süüdistatavate varjatud jälgimise kohta, millest nähtuvalt kohtusid Aleksandr Žuravel ja Karen Galamjan 09.06.2006 XXX ning Aleksandr Žuravel andis Karen Galamjanile vestluse käigus rullikeeratud Prisma kilekoti, milleks osutus pudel „Ice Fruit” läbipaistva vedelikuga (Karen Galamjani kinnipidamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et edasiantud vedelik massiga 582,2 grammi sisaldas GHB-d vähemalt 49%, so puhast ainet 285,278 grammi. Arvestades narkootilise aine kogust (687 doosi) millise omandas ja millist hoidis Aleksandr Žuravel, on kohtul raske pidada eluliselt usutavaks Aleksandr Žuraveli väidet selle kohta, et omandas narkootilise aine üksnes enda tarbeks; samuti märgib kohus, et Aleksandr Žuraveli elukoha läbiotsimisel leiti lisaks GHB-d sisaldanud vedelikule ka esemeid, millel oli GHB jälgi. Süüdistatavate mobiilsideabonentide jälitusprotokollis kajastatud telefonivestlustest nähtub kohtu arvates asjaolu, et 09.06.2006 oli kohtumise korraldamises aktiivsemaks pooleks Aleksandr Žuravel. Nimelt on Aleksandr Žuravel kolmel korral võtnud ise esimesena ühendust Karen Galamjaniga; isikute omavahelise vestluse pinnalt võib järeldada, et Aleksandr Žuraveli huvi kohtumise osas on suurem kui Karen Galamjanil. Kui arvestada süüdistatavate poolt esitatud versiooni, peaks aktiivsemaks pooleks kohtu arvates olema just Karen Galamjan, kes enda sõnul vajas ainet seetõttu, et oli sõltlane ning ei saanud ainet tavapärasest kohast. Isik, kes sõltub narkootikumidest ning ainet hädasti vajab, ei ole kohtumise osas, mille käigus avaneb tal võimalus narkootikume saada, kohtu arvates nii passiivne nagu seda oli Karen Galamjan. Seega ei ole kohtu hinnangul õiged süüdistatavate väited selles, et kohtumine toimus Karen Galamjani algatusel. Aleksandr Žuravel väitis, et tarvitas GHB-d oma peavalude 9 leevendamiseks, kohtul on raske eeltoodud väidet tõeseks pidada; samuti ei ole Aleksandr Žuravel tõendanud oma väidet GHB meditsiinilise toime osas. Aleksandr Žuravel andis ainet edasi Karen Galamjanile, seega tegeles isik narkootilise aine levitamisega. Kohtu arvates ei oma tähtsust see, kas ainet levitati tasu eest või tasuta, teokoosseis on täidetud edasiandmise fakti kui sellisega. Aleksandr Žuravel avaldas ankeetandmete kontrollimisel, et tema sissetulek on 6 000,00 krooni kuus; kohtu arvates ei ole isiku sissetuleku suurust ja narkootiliste aine eeldatavat maksumust silmas pidades eluliselt usutav, et Aleksandr Žuravel ostis sellises koguses aine üksnes enda tarbeks. Karen Galamjani poolt omandatud koguse osas nendib kohus, et ka see (95 doosi) on väga suur. Samas on Karen Galamjani puhul mööndustega tõenäolisem, et isik omandas aine enda tarbeks; aine levitamine ei ole erinevalt Aleksandr Žuravelist ka tõendatud. Kohus märgib, et Karen Galamjani väitel tarvitas ta 8-10 korgitäit GHB-d päevas, samas on Karen Galamjan kohtule esitanud iseloomustuse, millest nähtub, et isik on järjekindlalt ja püsivalt tegelenud spordiga ning on eeskujulik ja kohusetundlik töötaja. Kohus leiab, et eeltoodud kaks aspekti on omavahel teravas, loogilises vastuolus ning annavad alust kahelda selles, kuidas suutis isik elada taolist kaksikelu; millal ta jõudis narkootikumide tarvitamise kõrvalt täita töökohustusi ja tegeleda spordiga ning samuti selles, kas Karen Galamjan sportlase ja tööga hõivatud inimesena siiski vajas narkootikume enda tarbeks. Samas ei ole vastupidist käesolevas asjas tõendatud. Kohtu hinnangul panid mõlemad süüdistatavad teo toime tahtlikult; süüdistatavate süüd või teo õigusvastastust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus:

§ 56

järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud vangistus 1-10 aastat. Kohus nõustub prokuröriga selles, et narkootikume puudutavate kuritegude osas tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega – narkootiliste ainete levik on rahvatervist silmas pidades probleem ning üldsusele tuleb anda signaal, et riik reageerib rangelt narkootilise aine suures koguses mistahes viisil käitlemisele, sh suures koguses hoidmisele enda tarbeks. Ka ei saa konkreetse teo eest karistuse määramisel kohtu arvates mööda minna ka narkootilise aine tuvastatud kogustest. GHB korral loetakse suureks koguseks 30 grammi. Kohtuliku uurimise käigus tuvastati, et Aleksandr Žuravel käitles 2 065,068 grammi puhast ainet ja Karen Galamjan käitles 285,278 grammi puhast ainet. Aleksandr Žuraveli puhul leidis tõendamist, et isik omandas, hoidis ja andis edasi suures koguses narkootilist ainet GHB; Karen Galamjani puhul leidis tõendamist, et isik omandas suures koguses narkootilist ainet GHB. Süüdistatavad panid neile süüksarvatavad kuriteod toime tahtlikult. Kohtu hinnangul on mõlema süüdistatava süü suur, kuid Aleksandr Žuraveli süü on sealjuures suurem kui Karen Galamjanil – Aleksandr Žuravel käitles suuremat kogust ja tegeles ka narkootilise aine levitamisega. Mõlema isiku puhul tuleb karistust kergendavaks asjaoluks lugeda puhtsüdamlikku kahetsust; süüdistatavad avaldasid kohtuistungil, et kahetsevad, kohtul ei ole alust pidada kahetsust ebasiiraks. Seega võib süüdistatavatele mõista allapoole keskmist sanktsioonimäära jääva karistuse. Aleksandr Žuravelil on kindel töö- ja elukoht; Karen Galamjanil on samuti kindel töö- ja elukoht. 10 Karen Galamjani iseloomustatakse positiivselt nii töökohast kui meeskonnakaaslaste poolt hokiklubist. Kohus jätab kõrvale Karen Galamjani töökohast esitatud iseloomustuse: iseloomustusest nähtuvalt on osaühingu juhatajaks Karen Galamjani ema, iseloomustuse on allkirjastanud osaühingu raamatupidaja, kes eeldatavalt allub tööalaselt Karen Galamjani emale; Karen Galamjani ütlustest nähtuvalt on tema sidemed emaga väga tugevad. Eeltoodu pinnalt on kohtul kahtlus, kas iseloomustus on objektiivne. Hokiklubist on Karen Galamjani iseloomustatud positiivselt; samas läheb iseloomustus osaliselt vastuollu minapildiga, mille süüdistatav esitas endast kohtuistungil – nimelt selgitas Karen Galamjan, et oli narkosõltlane, kes tarvitas 8-10 korgitäit GHB-d päevas. Aleksandr Žuravel esitas oma tervisliku seisundi kohta tõendi ja selgitas kohtuistungil, et tal on perioodilised peavalud. Samas ei esitanud Aleksandr Žuravel kohtule tõendeid, millest nähtuks, milline ravi on talle määratud ja selgitas üksnes seda, et tarvitas peavalude vastu GHB-d. Kohtule teadaolevalt ei ole GHB-l raviomadusi, tegemist on narkootilise ainega. Kohtu arvates peaks tõsisema terviseprobleemi korral isikule olema arsti poolt määratud ka kindel raviskeem, kohtule esitatud tõendist nähtub üksnes, et Aleksandr Žuravel on suunatud arsti korduvvastuvõtule. Kohtu arvates on Karen Galamjani puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada vangistusega, mis tuleb täitmisele pöörata osaliselt. Karen Galamjani puhul on tõendatud, et isik omandas suures koguses narkootilist ainet. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja taotlus piirduda osaliselt täitmisele pööratud vangistuse puhul ajaga, mil Karen Galamjan viibis eelvangistuses. Kohtu hinnangul on narkootikumide suures koguses käitlemine ükskõik mil viisil taunitav, karistuse määramisel tuleb silmas pidada ka üldpreventiivseid eesmärke; lisaks tuleb vältida olukorda, kus Karen Galamjanil tekib karistamatuse tunne. Arvestades Karen Galamjani poolt toimepandut tuleb kohtu hinnangul Karen Galamjan süüdi mõista

§ 184

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, millest

§ 73lg 2 järgi tuleb koheselt täitmisele pöörata 6 kuu pikkune vangistus.

Vangistus 1 aasta ja 2 kuud tuleb

§ 73järgi jätta tingimisi täitmisele pööramata 4 aastase katseaja jooksul.

Aleksandr Žuravel tuleb süüdi mõista

§ 184lg 1 järgi ja karistada 4 aasta pikkuse reaalse vangistusega.

Aleksandr Žuraveli puhul leidis tõendamist, et isik omandas, hoidis ja andis edasi suures koguses narkootilist ainet; kohtuistungil andis isik ütlusi selle kohta, et on ainet omandanud ka eelnevalt. Kohus märgib veelkord, et aine kogus ületas märkimisväärselt seaduses märgitud suurt kogust, milleks GHB puhul on 30g. Kohtu arvates ei ole karistuse eesmärgid saavutatavad tingimisi vangistusega, lisaks on narkootilise aine suures koguses edasiandmine äärmiselt taunitav ning etteheidetav. Aleksandr Žuraveli tervislik seisund ei ole kohtu arvates asjaolu, mis takistab karistuse kandmist; arstiabi on kättesaadav ka kinnipidamisasutuses. Süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkendid – vahistamine (asendatud kautsjoniga) tuleb jätta muutmata ja tühistada süüdistatavate karistuse kandmisele asumisel; tõkend on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; ; Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 10 875,00 krooni. Karen Galamjan mõisteti süüdi I astme kuriteo toimepanemises, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 10 875,00 krooni; Aleksandr Žuravel mõisteti süüdi I astme kuriteo toimepanemises, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 10 875,00 krooni. 11 KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 järgi on menetluskulu: riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasjas on Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistikakeskus läbi viinud narkootilise aine ekspertiisid ja DNA ekspertiisid. 31.08.2006 DNA ekpertiis käsitles Aleksandr Žuraveli elukohast ja sõiduautost leitud esemeid, ekspertiisi maksumus 17 520,00 krooni; 29.06.2006 narkootilise aine ekspertiis käsitles Aleksandr Žuraveli elukohast ja sõiduautos leitud narkokahtlaste vedelikke, ekspertiisi maksumus 4 530,00 krooni; 27.06.2006 narkootilise aine ekspertiis käsitles Karen Galamjani kinnipidamisel temalt ära võetud narkokahtlase vedelikku, ekspertiisi maksumus 1 208,00 krooni. Kohtu hinnangul tuleb Aleksandr Žuravelilt välja mõista 22 654,00 krooni ekspertiisitasu; Karen Galamjanilt tuleb välja mõista 604,00 krooni ekspertiisitasu. Kriminaalasja eeluurimisel on Karen Galamjanile ja Aleksandr Žuravelile osutatud riigi õigusabi; kaitsjate taotlused tasu määramises on rahuldatud. Seega tuleb Karen Galamjanilt välja mõista 1 656,70 krooni riigi õigusabi tasu ja Aleksandr Žuravelilt 1 911,60 krooni riigi õigusabi tasu. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõenditena võetud 2 CD-d, 3 0,5l plastpudelit, 2 5l plastkanistrit, plasttops, plastkork ja klaaspudel. Asitõendid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja eeluurimisel arestiti Karen Galamjani vara; vara tuleb kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt. Kohtunik: Rahvakohtunik: Rahvakohtunik: