-19 lg 1, § 74-22 lg 3 Mihhail Jevgenov Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini 11.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2302,08,008499 Istungil osalenud isikud Kirjalik menetlus Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 ja § 132 lg 2 Mihhail Jevgenovi poolt esitatud kaebus rahuldada osaliselt ning tühistades kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses teha uus otsus:
-19 lg 1 alusel määrata Mihhail Jevgenov karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, so. 12000,- krooni ja
-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks.
-22 lg 3 alusel määrata Mihhail Jevgenov karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, so. 6000,krooni ja
S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi (kokku summas 18000,-krooni) tasumise ositi 12 kuu jooksul –vähemalt 1500,krooni igakuiselt. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB EÜP, kood 401, viitenumber 4100064939. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 1009442 kaebaja Mihhail Jevgenov 17.04.2008.a. kella 21:45 paiku Tallinna linnas, Laagna teel juhtis mootorsõidukit Xxxreg märgiga xxx, olles alkoholijoobes, samuti sõitis kiirusega 126+-4 km/h teelõugul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 70 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h, seega rikkus ta Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 126 p 3 nõudeid. 11.05.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri KKO liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini otsusega väärteoasjas nr 2302,08,008499 oli Mihhail Jevgenov’ile
12000,-krooni ja
-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks.
6000,-krooni ja
20.05.2008.a. Mihhail Jevgenov esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas ning anda võimalus tasuda rahatrahvi osade kaupa, tööülesannete täitmiseks vajab autot. Oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus seisukohas vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kuid ei olnud vastu anda kaebajale võimalus tasuda trahvi osade kaupa. Oli nõus kirjaliku menetlusega. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest oli kaebaja tol päeval alkoholijoobes autot juhtinud ning ületanud kiirust, seda ei eitanud kaebaja ka ise. Väärteoasja materjalide hulgas on ka alkoholijoobe tuvastamise protokoll, millest nähtub, et 17.04.2008.a. kell 21.45 oli Mihhail Jevgenovil tuvastatud joove 0,63 mg/l, tal esinesid ka muud joobeseisundile viitavad tunnused: alkoholilõhn suust, unine aja ja koha tajumine, häiritud kõne, kergelt taaruv kõnnak, aeglane reaktsioonivõime, häiritud kõne ja märjad ja läikivad silmad, tuvastamise tulemusega oli kaebaja nõus ja ekspertiisi ei nõudnud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et Mihhail Jevgenovi poolt juhitud auto kiirust oli mõõdetud seadmega Stalker MDR nr AS004022 , mis oli töökorras ja nõuetekohaselt taadeldud ( taatlustunnistus nr TTRSS-07/00070). Seadme lugem oli 126+-4 km/h (suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul – 70 km/h), seega ületas kaebaja suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Kohapeal oli koostatud väärteoprotokoll LS § 74-19 lg 1, § 74-22 lg 3 tunnustel. Väärteoprotokollile omakäeliselt on Mihhail Jevgenov kirjutanud, et on protokolliga nõus, eile jõi, arvas, et täna on juba kaine, sõites ei märganud, et kiirus oli juba 126 km/h. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja andnud õige juriidilise hinnangu, kaebaja Mihhail Jevgenovi süü väärteo toimepanemises on kinnitust leidnud, kuna ta oma tegevusega eiras Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 126 p 3 nõudeid, tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud
Mihhail Jevgenov’i palub oma kaebuses tühistada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine, kuna tal on tööga seoses juhtimisõigust tarvis. Eelnimetatud väidet ei ole Mihhail Jevgenov millegagi tõendanud. Teda on varem karistatud liiklusväärtegude toimepanemise eest. Alkoholijoobes sõiduki rooli istudes võttis Mihhail Jevgenov’i teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Joobes juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Vastavalt
lõikele 1 on kõigil liiklejatel kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liikluskiiruse mitte märkamine ei ole õigustus seaduse rikkumisele. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtliku viisi on käesolevate väärtegude eest isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kui alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest on maksimum karistusena võimalik rahatrahvi määrata kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni üheksa kuud, on Mihhail Jevgenov’i suhtes kohaldatud karistust ligilähedaselt keskmises määras s.o 200 trahviühikut ja lisakaristusena seitse kuud juhtimisõiguse äravõtmist. Kui LS § 74’22 lg 3 järgi on maksimum karistusena võimalik rahatrahvi määrata kuni 200 trahviühikut ja lg 5 järgi lisakaristusena kuus kuud juhtimisõiguse äravõtmist on Mihhail Jevgenov’i suhtes kohaldatud karistust keskmises määras s.o 100 trahviühikut ja kolm kuud juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud nii süü suurust, väärteo raskust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, isikule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus, puudub alus kohtuvälise menetleja seadusliku otsuse tühistamiseks. Kuid antud juhul võib põhikaristuse osas kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.