) § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Mootorsõiduki juhtimise õigus oli Kristjan Jõgevalt ära võetud väärteoasjas nr 2314,07,039905003 tehtud otsusega perioodiks 09.02.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Kristjan Jõgeva 25.02.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, s.o perioodil 09.02.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu ning kohus loeb selle tuvastatuks. Kristjan Jõgeva on esitanud vastuväited talle esitatud süüdistusele väites, et ta ei teadnud talle süüks arvatava teo toimepanemise ajal, et temalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Kohus mõistab menetlusaluse isiku väiteid selliselt, et Kristjan Jõgeva soovib tugineda sellele, et ta ei ole täitnud
S § 17 lg 1 järgi isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Vastavalt KarS §-le 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui 2 ettevaatamatu tegu.
§-st 741 lg 2 ei tulene, et antud normis kirjeldatud süüteokoosseisule vastaks üksnes tahtlik tegu. Seega vastutab isik
S § 18 kohaselt on ettevaatamatuseks kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 70 lg 1 antakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli märgitakse muuhulgas õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. VTMS § 71 lg 4 ja 5 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest arvates. Kusjuures menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel märgitakse väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Eelnevast tuleneb, et Kristjan Jõgeva pidi olema teadlik kus ja millal on tal võimalus tutvuda väärteoasjas nr 2314,07,039905003 tehtud lahendiga. Kohtu arvates ei saa isik aga kasutada oma väärteomenetlusõigusi pahauskselt. Juhul, kui isik ei pea vajalikuks tutvuda tema suhtes väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud lahendiga, siis ei saa isik hiljem tugineda talle määratud karistusest mitte teadlik olemisele, kuna ta on ise asetanud ennast sellisesse positsiooni. Kohus on tuvastanud, et Kristjan Jõgeva ei teadnud küll süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid kohusetundliku suhtumise korral pidi ta sellise asjaolu esinemist teadma. Seega täitis Kristjan Jõgeva talle süüks arvatud väärteo subjektiivse koosseisu vähemalt hooletuse vormis. Kohus on seisukohal, et Kristjan Jõgeva väited selle kohta, et liiklusjärelevalve käigus kontrollisid teda politseiametnikud Jõgeval ja ka Viljandis sel perioodil, mil mootorsõiduki juhtimise õigus oli temalt juba ära võetud, ei anna alust muuta kohtu hinnangut Kristjan Jõgeva poolt toime pandud väärteo subjektiivsele küljele. Väärteoasja lahendamisel kohtuvälise menetleja juures on menetlusalusele isikule endale pandud nn aktiivne hoolsuskohustus. Selleks, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud lahendit kohtus vaidlustada või seda täitma asuda, peab menetlusalune isik ise huvi tundma tema väärteoasja menetluse ja selles tehtud lahendi vastu. Hoolsuskohustuse täitmiseks peab menetlusalune isik pöörduma asja lahendava kohtuvälise menetleja poole. Vastasel juhul riskib isik oma õiguste realiseerimata jätmisest tulenevate negatiivsete tagajärgedega. Juhusliku liikluskontrolli käigust ja tulemustest varasema väärteo eest määratud karistuse liigi või määra järeldamist ei saa pidada mõistlikuks ega piisavaks isiku menetlusõiguste ja –kohustuste realiseerimiseks väärteoasjas. Isikule määratud karistuse nähtub kohtuvälise menetleja lahendist. Selle lahendi kohta politsei poolt kasutatavasse infosüsteemi sisestatud andmetele ei ole antud õigustloovat tähendust. Kohus ei tuvastanud Kristjan Jõgeva teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§-st 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 3 Kohus ei ole tuvastanud Kristjan Jõgeva karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Varem, alates 2003. aastast, on Kristjan Jõgevat liiklusseaduses sätestatud väärtegude toimepanemise eest karistatud kokku 36-l korral. Sellest kokku 14-l korral on Kristjan Jõgevat karistatud
§-st 741 kirjeldatud väärteokoosseisu täitmise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Kohtu arvates saab Kristjan Jõgeva karistatuse ajaloost järeldada, et talle karistuste kaudu väärtegude toimepanemise eest riikliku hukkamõistu avaldamisega ei ole saavutatud karistuse eripreventiivset eesmärki. Kristjan Jõgevale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma. Liiklusrikkumistest tulenevat võimalikku ohtu teistele isikutele silmas pidades leiab kohus, et väärtegude korduva toimepanemisega on Kristjan Jõgeva väljendanud hoolimatust nii avaliku võimu, kui ka ühiskonna põhiväärtuste suhtes. Eelnevale tuginedes on kohus veendunud, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole rahatrahv piisav ega sobilik karistuse liik. Kohus peab põhjendatuks karistada Kristjan Jõgevat arestiga sanktsiooni keskmises määras, et anda menetlusalusele isikule selge signaal sellest, et liiklusõigusrikkumised on riigi poolt rangelt karistatavad õigusrikkumised. Seetõttu määrab kohus Kristjan Jõgevale
§-st 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks 15 päeva aresti. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.