lg 2 p 4; § 215 lg 2 p 1; § 329; § 424 järgi.
lg 1 alusel kohaldati liitkaristust raskeima karistuse suurendamise teel ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele Valga Maakohtu 31.08.2005.a ja 28.09.2005.a otsusega mõistetud karistused ning kohaldati liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmiste kohtuotsuste järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu võrra ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
2 Karistuse kandmise algus oli 04.04.2006.a ja lõpp on 04.06.2008a. K. Undi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei õpi, töötab kinnipeetavate sööklas. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama vanemate juurde ning töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. kriminaalhooldaja nõustub K. Undi Kaido Unt taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud ka vangistust kui ka olnud tingimuslikult vabaduses. See kõik ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Arvestades seda, et vabanedes ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta ning seda, et kuriteod, mis ta toime on pannud on varavastased, leiab prokurör, et on liialt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Lähtuvalt kuriteo asjaoludest, aga ka sellest, et kinnipeetav on korduvalt karistatud, kuid karistused ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt, on prokurör seisukohal, et vabastamine oleks käesoleval juhul ennatlik ja ei toeta seda. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K. Unt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Undi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud ka vangistust kui ka olnud tingimuslikult vabaduses. See kõik ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Arvestades seda, et vabanedes ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta ning seda, et kuriteod, mis ta toime on pannud on varavastased, on liialt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Arvestades K. Undi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.