S § 121 järgi.
lg 2 p 2 alusel kohustada Lilija Ploomi maksma riigituludesse 1000 (üks tuhat) krooni hiljemalt 01. augustiks 2008.a. Riigituludesse makstav summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874.
lg 2 p 1 alusel kohustada Lilija Ploomi tasuma hiljemalt 01.augustiks 2008.a menetluskulude katteks: 1) 145 (ükssada nelikümmend viis) krooni postikulu; 2) 33 (kolmkümmend kolm) krooni 90 senti paljunduskulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui Lilija Ploom ei täida määratud ajaks
lg 2 p 1, 2 alusel pandud kohustusi, siis
alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale ei ole õigus määruskaebust esitada. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Lilija Ploomile on esitatud süüdistus selles, et tema, 01.11.2007 kella 20.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koridoris lõi xxxxxxxxxxxxxxx taskulambiga vastu lõuga, mille tagajärjel kukkus kannatanu jalgratta peale selili, seejärel lõi Lilija Ploom kannatanut jalgade ja kätega korduvalt keha piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja verevalumid lõuale ning vasakule säärele. Seega, Lilija Ploom, pannes toime löömise ja teise inimese tervise kahjustamise, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil, peale kannatanu ja süüdistatava ülekuulamist asus prokurör seisukohale, et menetlus Lilija Ploomi süüdistuses KrK § 121 järgi tuleks
lg 1 alusel lõpetada, kuna puudub avalik menetlushuvi ja Lilija Ploomi süü ei ole nii suur, et teda tuleks kriminaalkorras karistada. Süüdistuses kirjeldatud ja väidetavalt toimunud sündmusele eelnes naabrite omavaheline pikaajaline tüli, mis kulmineerus ühel päeval. Tüli põhjuseks oli olukord, kus kannatanu oli kehtestanud ühepoolselt reeglid ja loonud olukorra ühises kasutuse olevas majas, mis tegi võimatuks teiste majaelanike poolt neil lasuvate kohustuste täitmise kolmandate isikute ees. Samuti oli toimunud pikka aega vastastikune solvamine. Süüdistatav on kohtuliku menetluse käigus tunnistanud enda süüd ja avaldanud valmidust olukorra lahendamiseks ja soovinud naabriga leppida. Kannatanu leppida ei soovinud, kuid avaldas, et soovib edaspidi rahulikult elada. Menetluse lõpetamisel palus prokurör Lilija Ploomilt välja mõista 1000 kr ja menetluskulud riigituludesse ja nende tasumiseks määrata 2-kuuline tähtaeg. Lilija Ploom tunnistas enda süüd KarS § 121 järgi ja kinnitas, et soovib menetluse lõpetamisega ja on nõus prokuröri poolt taotletud summade riigituludesse kandmise kohustusega. Kaitsja toetas prokuröri taotlust ja kinnitas, et nad ei soovi süüdistatavaga menetluse jätkamist. Kohus lähtub määruse tegemisel
§-dest 202, 206, 268, 385. Kohus leiab, et esitatud taotlused menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Lilija Ploomi poolt toimepandud kuritegu, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi, on teise astme kuritegu.
lg 1 sätestab - kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava ja kannatanu ütlused ning uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, on veendumusel, et on võimalik asuda seisukohale, et Lilija Ploomi süü ei ole suur ja käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. Kohtuistungil tuvastatu põhjal on võimalik väita, et tegemist on naabrite omavahelise suhtega, mis on väljunud ka kannatanu poolt olulisel määral hea tava ja kooselu reeglite piiridest ning nende suhete lahendamiseks ja korra kehtestamiseks tuleks eelkõige pöörduda kohaliku omavalitsuse poole või siis kohtusse tsiviilmenetluse raames. Käesolevas kriminaalasjas kirjeldatud süüdistuse osas leiab kohus, et toimunud kohtuistung ning menetluse lõpetamisel rakendatavad abinõud on piisavad, et mõjutada isikut hoiduma edaspidi kuritegude toimepanemisest. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.