Samuti on esitatud Olga Vugtile süüdistuse selles, et 10.02.2005 kella 14:15 ajal aadressil Tallinn, xxx tungis Olga Vugt kallale AP`le ning tekitas talle kehavigastusi. Sellise tegevusega pani Olga Vugt (Göös)
Samuti on esitatud süüdistuses selles, et 07.11.2005 Tallinna Linnakohtu (praeguse Harju Maakohtu) hoones Tallinnas Liivalaia 24 kohtuistungi saalis, olles kutsutud kohtusse süüdistatavana, Olga Vugt solvas pidevalt solvavate ning ebaviisakate sõnade ja väljenditega teisi kohtuistungil osalejaid, st Põhja PP Ida PO töötajaid konstaabel Viktor Rõssevit, vanemkonstaabel Irina Aleksandrovat, konstaabel Jelena Plutahinat ja konstaabel Margus Korobkat seoses nende varasemate ametikohustuste täitmisega, nimetades neid kurjategijateks, kaabakateks, bandiitideks jne. Kohtuistungi vaheajal püüdis Põhja ringkonnaprokurör Steven-Hristo Evestus kaitsta tunnistajaid ja kannatanuid Olga Vugti jätkuvate solvangute eest ja tegi talle vastavasisulise märkuse ebaviisaka käitumise kohta. Vastuseks solvas Olga Vugt korduvalt Steven-Hristo Evestust, kasutades sealjuures solvavaid ning ebaviisakaid sõnu ja väljendeid, nimetades prokuröri kaabakaks, bandiidiks, kurjategijaks, fašistiks jne. Sellise käitumisega solvas ta korduvalt võimuesindajaid, st Ida PO konstaabel Viktor Rõssevit, vanemkonstaabel Irina Aleksandrovat, konstaabel Jelena Plutahinat ja konstaabel Margus Korobkat ning Põhja ringkonnaprokurör Steven-Hristo Evestust seoses nende 1 ametialaste kohustuste täitmisega, millega pani
Samuti Olga Vugt 21.02.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtuhoones Tallinnas Liivalaia 24 olles kutsutud kohtusse süüdistatavana, solvas kohtuistungi ajal ja samuti pärast istungit korduvalt solvavate sõnade ja väljenditega Harju Maakohtu kohtunikku Raivo Einulat nimetades teda muuhulgas fašistiks. Samuti solvas ta kohut, näidates kohtu suhtes üles lugupidamatust, mis väljendus selles, et ta vaatamata kohtuniku nõudmisele keeldus Olga Vugt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramise otsuse ettelugemisel püsti tõusmast, samuti pärast seda solvas korduvalt solvavate sõnade ja ebaviisakate väljenditega eriasjade prokuröri Steven-Hristo Evestust ning kohtunik Raivo Einulat, nimetades neid muuhulgas fašistideks. Sellise tegevusega pani Olga Vugt (Göös)
Prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks, viidates sellele, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, süüdistatav on kriminaalkorras varem karistamata, pärast arutatava kuriteo toimepanemist teisi õigusrikkumisi toime pannud ei ole, süüdistatava poolt toime pandud kuriteoga varalist kahju ei ole tekitatud. Olga Vugt (Göös) elab alaliselt Soomes ning tal on 4 last, noorim on sündinud 09.07.2007.a. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis fikseeritud eksperdiarvamusest nähtub, et Olga Vugt põeb paranoilist isiksushäiret. Isiksushäire tõttu oli ta piiratud süüdivusseisundis Ühtlasi prokurör pidas otstarbekohaseks panna süüdistatavale KrMS § 202 lg.2 p.1,2 sätestatud kohustuse – maksta kindel summa 1000 krooni riigituludesse. Süüdistatav ja tema kaitsja on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega.. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, süüdistatav on kriminaalkorras varem karistamata, pärast arutatava kuriteo toimepanemist teisi õigusrikkumisi toime pannud ei ole, süüdistatava poolt toime pandud kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Olga Göösil (Vugtil) on neli last, noorim on sündinud 09.07.2007.a. Seega on alust lõpetada kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Samuti, arvestades Olga Göösi majanduslikku seisundit, 4 lapse olemasolu, ei pea kohus otstarbekohaseks panna süüdistatavale KrMS § 202 lg.2 p.1,2 sätestatud kohustust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg.1, lg.2 p.1,2, lg.4, kohtunik Määras: Lõpetada kriminaalmenetlus Olga Göös (Vugt) suhtes KarS § 275, § 121, § 305 järgi kuritegude toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele vastavalt KrMS § 385 p.-le 7. KOHTUNIK 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.