4-08-589\5

4-08-589 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-589 Kohtunik Leili Raedla Sekretär, tõlk Jane Põldoja, Dmitri Sükijainen Väärteoasi Artur Kalugin’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri PPP korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 03.01.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,038318 Kohtuistungi aeg
2. mai 2008.a. Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Artur Kalugin Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakond liiklusmenetluse talituse (asukoht Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn)esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Jätta Artur Kalugin’i kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 03.01.2008.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,038318 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja menetluse käik 03.01.2008.a otsusega karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse juhtivkonstaabel A,Kaluginit liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 2700 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Artur Kalugin 09.12.2007.a kell 16.10 Harju maakonnas Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva maantee 30-l kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 115+-4 km/h, millega rikkus liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Artur Kalugin esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada karistusotsus . Ta ei ole enda väitel kiirust ületanud ning tema arvates mõõdeti teise sõiduki kiirust, mitte tema oma. Samuti leiab kaebaja, et teda on kahekordselt karistatud, rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega. Ta on üliõpilane, ei tööta, Tihti on vaja käia Sillamäel, kus elab puudega ema. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Lisakaristuse kohaldamine on määratud õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Isik pani korduvalt toime enamohtliku väärteo, millega seadis ohtu teiste liiklejate elu ja tervise. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise hetkel 3 kehtivat karistust, neist viimane on määratud samuti kiiruse ületamise eest. Samuti arvestas kohtuväline menetleja teo raskust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja nr 2314,07,038318 materjale, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tõendamist on leidnud, et Artur Kalugin on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Artur Kalugini poolt toimepandud kiiruse ületamise fakt on tõendatud väärteoasja toimikus olevate kirjalike materjalidega s.o. protokolliga kiirusemõõteseadme kasutamise kohta , millest nähtub, et kiirusemõõteseade oli taadeldud, testitud Kiiruse mõõtmise tulemus on fikseeritud protokollis, milles on märgitud sõiduk, mille kiirust mõõdeti, selle registreerimisnumber, mõõtmise aeg, koht ja mõõtmise tulemus. Menetlusalusele isikule on seadme tabloole fikseeritud näitu näidatud. Kiirust mõõdeti Ultra Lyte tüüpi kiirusmõõteseadmega ning kiiruse mõõtjaks oli pädev politseiametnik. Kohtul puuduvad igasugused põhjused kahelda selles, et politseinike poolt fikseeriti õige sõiduk s.o. BMW reg. nr-ga 218 TGJ ning seega on alusetu ja põhjendamatu kaebaja väide, et politseinikud eksisid kiirust ületanud sõiduki määratlemisel.. Veel on kirjalikuks tõendiks politseiametnik Siim Aljas’e kirjalikud ütlused, mille kohaselt teostas ta koos vanemkonstaabel Aivi Saareoks’ga liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva mnt. 30-l kilomeetril ning kella 9.12 ajal mõõtis A. Saareoks Tallinna poole sõitva BMW sõidukiiruseks 115 km/h. Sõiduk liikus mõõtmise hetkel II sõidurajal, möödus kõrval sõidurajal sõitvatest sõidukitest, sõitis teistest silmanähtavalt kiiremini. Esialgu oli isik nõus, et ületas kiirust ning küsis, kas kuidagi teisiti ei saa, kuid politseinike kinnituse peale, et tuleb koostada protokoll , hakkas isik aega viitma ja esitama küsimusi stiilis- kas te üldse olete tõelised politseinikud ja eitas kiiruse ületamist. Kohus leiab kaebaja väited politseinikust tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta olevat asjasse mittepuutuvad ja ainetud. 3 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja selle ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja , kuigi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht on ,et ka tema ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud .Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei ole.Väärteomenetluse praktikas kasutatakse kohtuvälise menetleja menetlustoiminguid teinud ametnikuga koos olnud teise ametniku ütlusi laialdaselt. Kohtuvälises menetluses kasutatakse tihtipeale tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike tunnistajana antud ütlusi ja ka ettekandeid, kohtumenetlusse kaasatakse nad tunnistajatena. See on ka põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks. Kriminaalmenetluse seadustiku viidatud sätetest ei tulene põhimõtet, et kohtuvälise menetleja ametnik ei või olla tõendi allikaks. Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kohaldada lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et A. Kalugin on 2007.a pannud toime liiklusalaseid väärtegusid 8-l korral ning karistusena on määratud rahatrahvid ja kahel korral kohaldatud lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Viimati lõppes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg
3. detsembril. 2007.a. ning vaid seitse päeva hiljem paneb Artur Kalugin toime analoogse rikkumise, seega ei ole ta teinud eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Artur Kalugin peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo raskusest ning ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse Seega on ebaõige kaebaja väide, nagu oleks talle ühe rikkumise eest määratud kaks karistust. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 leiab kohus, et Artur Kalugin’i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 03.01.2008.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,038318 muutmata. Kohtunik