Obsah (12)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-8301 (kohtueelses menetluse

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Triin Rand süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aastat 6 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aastat 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Triin Rannale katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aastat 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Triin Rand ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Triin Rannale käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx x.xx xxxxxxxxxx ; tühistada Triin Rannale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Tartu Maakohtu
2. novembri 2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud vangistust, mis on asendatud KarS § 69 alusel 120 üldkasuliku töö tundidega, jätta, arvestades KarS § 65 lg 1 sätteid, iseseisvaks täitmiseks. 1.2 tunnistada Kadri Tamm süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 aastat; KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 5 kuud kannab Kadri Tamm koheselt ja mõistetud vangistus 3 aastat 7 kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata Kadri Tammele katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistuse osa 3 aastat 7 kuud ei pöörata täitmisele, kui Kadri Tamm ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Kadri Tammele käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x-x xxxxxxxxxx ; tühistada Kadri Tammele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
3. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Triin Rannalt sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1886 krooni 80 senti; 2.2.2 Kadri Tammelt sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 2478 krooni; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Margus Metsale 221 krooni 25 senti ja Vello Sikutile 221 krooni 25 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
4. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS SEB Pangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Triin Rannale mõistetavaks karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi vangistus 1 aastat 6 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aastat 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Triin Rannale katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aastat 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Triin Rand ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Triin Rannale käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxxxx . 2) Kadri Tammele mõistetavaks karistuseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistus 4 aastat; KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 5 kuud kannab Kadri Tamm koheselt ja mõistetud vangistus 3 aastat 7 kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata Kadri Tammele katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistuse osa 3 aastat 7 kuud ei pöörata täitmisele, kui Kadri Tamm ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Kadri Tammele käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x-x xxxxxxxxxxx . 2
2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud motiveeringud 2.
3. Triin Rannale ja Kadri Tammele esitatud süüdistused asjaolud ja õiguslikud Triin Randa on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ajavahemikus juuli – september 2007.a andis Viljandi linnas ebaseaduslikult suures koguses edasi narkootilist ainet amfetamiini: Kadri Tammele 10-ne grammi kaupa vähemalt 4-l korral ; Monika Vinnalile 1 grammi kaupa vähemalt 5-l korral; Jürgen Tammele 1 grammi kaupa vähemalt 5-l korral; Monika Randile 1 grammi kaupa vähemalt 2-l korral ja Nikolai Kostenkole 1 grammi kaupa vähemalt 2-el korral. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Triin Ranna tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses edasiandmisena. Kadri Tamme on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS
4. ptk
5. jaos sätestatud kuriteo, omandas ajavahemikus juuli kuni september
6. a ebaseaduslikult Triin Rannalt suures koguses, s.o vähemalt 40 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Samuti selles, et tema ajavahemikus juuni – august 2007.a andis Viljandi linnas ebaseaduslikult suures koguses edasi narkootilist ainet amfetamiini: Indrek Jatsõšõnile 1 grammi kaupa vähemalt 10-l korral; Jaana Kivistikule 1 grammi kaupa vähemalt 3 korral; Mariliis Kivistikule 0,5-e ja 1 grammi kaupa 5-l korral; Ristho Abramile 1 grammi kaupa 3-el korral kokku 4 grammi; Jürgen Tammele 1 grammi kaupa vähemalt 10-l korral; Monika Vinnalile 1 grammi kaupa vähemalt 5-l korral; Ellika Voitile ühel korral 1 grammi ja 25.08.
7. aastal õhtul kella 18.00-19.00 vahel Viljandi linnas Tallinna tänaval Heikko Kraavile 1 grammi. Kadri Tamme tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi narkootilise aine suures koguses omandamisena ja edasi andmisena isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. 2.1.
8. Kohtu seisukoht süüdistusete asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistusete asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
9. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest Kar

S näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Triin Randa tuleb süüdi mõista vastavalt 3 sõlmitud kokkuleppele KarS § 184 lg 1 järgi ja Kadri Tamme tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. 3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.

o 10875 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Triin Rannale hüvitamisele kuuluvaks summaks 1886 krooni 80 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 221 krooni 25 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Kadri Tammele hüvitamisele kuuluvaks summaks 2478 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 221 krooni 25 senti. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Triin Rannalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1886 krooni 80 senti riigieelarve tuludesse; 2) Kadri Tammelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 2478 krooni riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kalev Kuningas Kohtunik 5