Väärteoasi nr 4-08-2321 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-08-2321 Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Menetlusaluse pooled ANTS MANGLUS (isikukood 36906105738; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Lõuna PP esindaja Künter Pedosk Väärteoasi elukoht ANTS MANGLUS kaebus kohtuvälise menetleja otsusele (Lõuna PP 28.02.
- otsus väärteoasjas 2820,08,000561). RESOLUTSIOON Rahuldada ANTS MANGLUS kaebus osaliselt. Võtta ära ANTS MANLUS’lt juhtimisõigus kaheks kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, so alates 26.05.
- Kaebeõigusest loobumisel ei saa kohtuotsust vaidlustada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetlusalune isik esitas Valga Kohtumajale 19.03.
- kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kohtunike taanduste tõttu arutas kaebust Jõgeva kohtumaja kohtunik. Määrusega 01.04.
- võttis kohus kaebuse menetlusse. 1
(3)Kaebuse kohaselt karistati menetlusalust isikut ebaproportsionaalselt liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ning ületas lubatud kiirust. Teel oli lubatud suurim kiirus 70 MK/tunnis, menetlusalusel isikul oli see aga 98 MK/tunnis. Menetlusalune isik kiiruse ületamist ei vaidlustanud, kuid leidis, et paigaldatud liikluspiirang on ebaotstarbekas ning ülemäärane. Kiiruse ületamine ei kujuta endast antud teelõigul tegelikku ohtu. Menetlusaluse isiku suhtes tehtud otsus lisakaristuse kohaldamiseks oli liialt range. Menetlusalune isik taotles asjas uue otsuse tegemist. Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja materjalid. Kohus menetles kaebust VMS § 123 lg 2 kohaselt, so arutas väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus uuris asjas järgmisi tõendeid:
- menetlusaluse isiku seletused kohtueelsel menetlusel ja kohtus
- õiend varasemate väärtegude toimepanemise kohta.
- Kagu teedevalitsuse kiri 09.04.
- liikluskorralduse kohta Menetlusaluse isiku seletuse kohaselt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemise asjaolusid ta ei vaidlusta. Kiirus oli nii, nagu protokollis märgitud, samuti oli sellel teelõigul kiirus piiratud liiklusmärkidega. Isik ei ole nõus kohaldatud karistusega, eriti lisakaristuse osas. Menetlusalune isik vajab autot ettevõtluses. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on karistus õige ning selle muutmisega ei ole nõus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt. Asjas ei ole vaidlust menetlusaluse väärteoprotokollis kirjeldatud teo asjaolude osas. Menetlusalune isik kinnitas, et juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning ületas lubatud kiirust. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegevus kvalifitseeritud Liikluseeskirja § 126 p 3 (LS) ja § 219 ning Liiklusseaduse § 7422 ja § 747 (LS) järgi. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 351 (suurim kiirus 70km/h) mõjupiirkonnas 98 km/ +/-3km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem, kui 25km/h, kiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker nr sd007284 juhtis mootorsõidukit, millel on läbimata nõuetekohane tehnoülevaatus. LE § 126 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Antud juhul oli teelõigus kiirus piiratud 70 km/h, kuid menetlusalune isik ületas seda vähemalt 25 km/h. Kiiruse ületamist menetlusalune isik ei vaidlustanud. LS § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut; lg 4 kohaselt võib kohaldada lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ühest kuni kolme kuuni. Kohus leiab asja menetlemise põhjal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemises, teda tuleb karistada. Samas on piisav, kui lisakaristust kohaldada kahe kuu jooksul. 2
(3)Menetlusaluse isiku süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda seletustega toimunu kohta, samuti kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusepiirangu olemasolu on tõendatud menetlusaluse isiku enda seletustega ning liikluskorraldusvahendi paigaldaja kirjaga. Muud rikkumist - tehnoülevaatuse mitteläbinud sõiduki juhtimist - ei ole menetlusalune isik vaidlustanud. Ka ei ole selle rikkumise eest ette nähtud lisakaristuse kohaldamist. Kohus leiab, et arvestades menetlusaluse isiku varasemat käitumist on vajalik tema suhtes lisakaristuse kohaldamine. Eelnevalt on isiku toime pannud korduvalt liiklusalaseid väärtegusid. Samas on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ka lühema lisakaristuse kohaldamisel. Menetlusalune isik vajab seoses elukoha ja töö iseloomuga pidevat liiklemist ning ka kahekuune juhtimisõiguse puudumine on tema jaoks ebamugav karistus. Tõhusa liiklusjärelevalve teostamisel on kahekuune juhtimisõiguse puudumine antud juhul piisav karistus. Liiklusjärelevalve teostajal on võimalus saavutada olukord, kus õiguserikkumise toimepanijal lasub reaalne või vähemalt tõenäoline oht saada tabatuks. Kuni taoline risk ei ole toimepanijal ülemäära suur, ei ole õiglane ka karistuste määramine sanktsioonide ülemmäära lähedal, kuna karistuse raskus ei asendada tegelikku järelevalvet. Kohus peab vajalikuks märkida, et liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja nende mõjuala piirkonna otstarbekuse hindamine ei kuulu käesoleva menetluse raamidesse. Kagu teedevalitsuse kirjast nähtub, et kiiruspiirangu liiklusmärgid olid paigaldatud õiguspäraselt ning liiklejal lasub kohustus neid järgida. Kohus teeb asjas otsuse VMS § 132 p 2 kohaselt. Kohtunik: 3
(3)