← Eesti

1-08-7848\2

Kriminaalasi nr 1-08-7848 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7848 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit

§ 76

lg.2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Imre Laimets*a temale Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2007.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-07-9068 mõistetud karistuse 6 (kuus) kuud 28 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Imre Laimets mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 20.12.2007.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-079068

§ 121

järgi, kannab

§ 65lg.2 alusel karistusteks mõistetud vangistust 6 kuud 28 päeva.

Vangistuse algust arvestada 18.12.2007.a.. Seega on I.Laimets*a karistatud teise astme tahtlikult toime pandud kuriteo eest.

§ 76lg.1 p.2 alusel määratav 1/3 karistusajast on I.Laimets*al kantud 30. märtsiks 1

(3)2008.a. , kuid kuus kuud karistust on kantud 16.juuniks 2008. Seetõttu osutus tema ennetähtaegse vabastamise arutamine võimalikuks alles 16.juunil. Tartu Vangla hinnang esitatud iseloomustuses tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks on pigem toetav. Kriminaalhooldaja esitatud ettekandes ei nõustu I.Laimetsa ennetähtaegse vabastamisega. Kohtuistungil 16.06.2008 süüdimõistetu andis seletuse, et ta töötas varem ehitusel ja sai ennast ise ülal peetud. Vabanemisel hakkaks elama oma endises elukohas vanaema juures. Töötasu sai ta varem korralikult, kuid rahaliste kohustuste katteks ise ei maksnud, ülemus maksis kohtutäiturile. Ennetähtaegset vabanemist ei soovi. Tartu Vangla esindaja on seisukohal, et kui kinnipeetav ise ei taha vabaneda, siis vägisi ei saa teda vanglast välja saata enne tähtaega. Prokurör ennetähtaegset vabastamist ei toeta, ehkki formaalselt on selleks alused olemas. Varasemad kriminaalhooldused ei ole edukad olnud. Praegu ei ole teada, et vanaema või tädi teda enda juurde elama sooviks, seega ei ole ka kindlat elukohta. Ka töökoha kohta andmed puuduvad. Kuna ka kinnipeetav ise ei soovi vabanemist, oleks tema kriminaalhooldusele määramine ilmselge ressursi raiskamine. Kohtu seisukohad

§ 76

lg.1 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on I.Laimets temale mõistetud karistusajast kandnud ära 6 kuud. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu. I.Laimetsa vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega on Isiku vabastamine vangistusest tingimuslikult ennetähtaegselt kannab tingimusteta tema parema resotsialiseerumise ja seaduskuulekasse ellu pöördumise eesmärki. Imre Laimets on teatanud, et ta ei soovi vabaneda, s.t. ta ei soovi seada endale ennetähtaegse vabanemise eesmärke. Sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt karistuse kandmiselt tähendaks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise instituudi idee ja mõtte nullimist. Süüdimõistetul vabanemissoovi puudumine on kohtu hinnangul piisav, et teda mitte vabastada. Sel põhjusel ei pea kohus võimalikuks Imre Laimetsa vabastamist ega asu hindama vabastamise tingimusi. Imre Laimets*a karistusaeg lõpeb 16.juuli 2008. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 2

(3)3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.