Kohustada Jonas Krušinskast täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 1
lg 2 alusel määrata Jonas Krušinskasele katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui kahe nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele tööotsijana; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalabiprogrammides või läbida psühholoogiline nõustamine. Määrus Jonas Krušinskase suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.
p 2 kohaselt hakata Jonas Krušinskase katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Jonas Krušinskas karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jonas Krušinskas on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.11.2002.a otsusega kriminaalasjas nr 1-422/02 KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 185 lg 2 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel liidetud Lääne-Viru Maakohtu 13.04.1998.a otsusega mõistetud karistus 10 kuud vabadusekaotust, liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel liidetud Lääne-Viru Maakohtu 08.02.2002.a otsusega mõistetud karistus 6 aastat 3 kuud 27 päeva vabadusekaotust, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.03.2002.a ja lõpeb 08.09.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 03.06.2008.a. 23.05.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.06.2008.a seisuga on Jonas Krušinskase kandmata karistusaeg 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. Jonas Krušinskas on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 13.04.1998.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 10 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 2) 01.06.1998.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust; 3) 17.06.1998.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahviga 220 krooni; 4) 12.12.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1, § 204 lg 1 järgi 1 aasta 2 kuud vabadusekaotust, KrK § 45 alusel loetud mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistust, kanda jäänud 26 päeva vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Jonas Krušinskas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jonas Krušinskas on viibinud vangistuses üle kuue aastat. Teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid viimati 2006.a ja hilisema rikkumise korral, mis on toime pandud ka üle aasta tagasi, on piirdutud vaid vestlusega. Jonas Krušinskas on vangistuse ajal endaga tööd teinud – osalenud erinevates programmides, läbinud piiblikursuse, õppinud, käinud tööl. Vangistuse ajal on tal kogunenud vabanemisfond, millisest loodab esialgu vabaduses tasuda elamiskulud. Kinnipidamise ajal on ta saadud töötasust hüvitanud ka kahjusid. Eelnev näitab kohtu arvates, et Jonas Krušinskase soov muutuda ei ole lihtsalt paljasõnaline, vaid ta on enda käitumisega ka näidanud muutusi paremuse poole. Kuigi kinnipeetaval puudub toetav tugivõrgustik lähedaste näol, on MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus lubanud teda esialgu abistada elukoha ja töö leidmisel. Vabanedes on Jonas Krušinskase olemas vanglas välja kujunenud töötamise harjumus. Kohtuistungil jäi mulje, et kinnipeetaval on olemas soov jätkata seaduskuuleka eluga. Kohtunik leiab, et kuigi Jonas Krušinskas on karistatud korduvalt, muuhulgas esimese astme kuritegude eest, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades Jonas Krušinskase väga pikka vangistuses viibimise aega ja asjaolu, et tal on vähene vabaduses elamise kogemus, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata Jonas Krušinskasele lisaks
Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb teda
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui kahe nädala jooksul või sobiva töö mitteleidmisel võtta ennast arvele tööotsijana. Arvestades Jonas Krušinskasel esinenud raskusi oma emotsioonide mõistmisel ning juhtimisel ja sellest tulenenud käitumisprobleeme, mis on olnud üheks takistuseks edukalt toimetulemisel, peab kohus
75 lg 2 p 8 alusel vajalikuks määrata süüdimõistetule kohustuse kriminaalhooldaja äranägemisel läbida psühholoogiline nõustamine ja osaleda sotsiaalabiprogrammides. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, 432. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.