lg.4 alusel määrata Mihhail Šmarinile katseaeg 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 28 päeva. Kohustada Mihhail Šmarin*it katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.2,4,8 alusel määrata Mihhail Šmarin*ile katseajaks järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid - asuda tööle (vormistatuna) hiljemalt 15.päevaks pärast vabanemist - osaleda kriminaalhooldusametniku pakutavates sotsiaalabiprogrammides - asuda üldharidust omandama. Määrata Mihhail Šmarin kriminaalhoolduse teostamiseks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata Mihhail Šmarini katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Mihhail Šmarin karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Muus osas jätta 30.aprilli 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mihhail Šmarin on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 08.10.2004.a. otsusega
1,3 järgi ja
otsusega
lg.2 p.4,5,7,8 ja § 209 lg.2 p.1-§ 25 lg.1 eest mõistetud karistusega, liitkaristuseks mõisteti vangistus 5 aastat 9 kuud 4 päeva alates 31.05.2004a. Karistusaja lõpp 04.03.2010.a. Mihhail Šmarin on esitanud avalduse tema vabastamiseks
Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 04.04.2008a. Kohus Tartu Vangla esildise alusel vaatas läbi Mihhail Šmarini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimuse ja määrusega 30.04.2008 jättis M.Šmarini vabastamata. Kohus oli seisukohal, et olukorras, kus tuleb lahendada mitu esimese astme kuritegu toime pannud isiku vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, saab vabastamise kasuks otsustada juhul kui kõik seonduvad asjaolud annavad aluse eeldada, et vabanemise järel on isik seaduskuulekas ja õigusrikkumisi toime ei pane. M.Šmarinil puudub vabaduses seaduskuulekust toetav sotsiaalne võrgustik. M.Šmarin on minemas vabaduses nende inimeste hulka, kes on kriminaalkorras karistatud ja tarvitanud narkootilisi aineid- õde ja vennad. Tal puudub igasugune töökogemus ja – harjumus. Tema ainus töökogemus pärineb vanglast. Tartu Vangla iseloomustuses on kirjas, et Šmarin on püstitanud eesmärgi asuda tööle Sillamäe sadamasse, kuid kohtuistungil ütles, et läheb matusebüroosse. Seega puudub kindel pilt sellest, mida Šmarin tegema hakkab või mida ta teha tahab. M.Šmarin esitas tähtaegselt määruskaebuse 30.04.2008 määrusele. Määrusekaebuses esitatud taotluse sisu ja põhjendus M.Šmarin ei nõustu sellega, et tema ennetähtaegsest vabastamisest keelduti. Ta soovib vabaneda ennetähtaegselt kriminaalhooldaja järelevalve alla ja on nõus täitma temale katseajaks määratavaid kohustusi. Ei ole õige, et tema elukohas elavad kriminaalkorras karistatud isikud: õde Aleksandra ei ela selles korteris, kuhu Šmarin vabanemisel läheb, vend Dmitri on kinnipidamiskohas ja vend Aleksei on tagaotsitav ja ei ela sel aadressil. Šmarin on valmis ka endale mujale elamispinna leidma ja kohus kohustab, siis ta ei suhtle enam vendade ja õega. Töökoha kohta ei ole ka määruses õigesti: Sillamäe sadamasse töölemineku kohta rääkisid Šmarini vanemad, aga mitte ta ise. Oli vanemate soov, et ta sadamasse tööle saaks. Ta ise rääkis tööleminekust matusebüroosse, kus ei nõuta ka varasemat töökogemust. M.Šmarini väitel tal ei saa vabaduses varasemat töökogemust olla juba seetõttu, et ta on vanglas 16.eluaastast saati. M.Šmarin soovib vabaneda kriminaalhooldaja järelevalve alla, on nõus võtma kohustuse asuda tööle, mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, asuma õppima õhtukooli. Kriminaalhooldus aitaks tal resotsialiseeruda. Esimesel perioodil pärast vabanemist toetaksid finantsiliselt teda vanemad, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud. Määruskaebusele on nõusolekud lisatud. Tartu Vangla seisukoht Mihhail Šmarini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks on toetav. Kriminaalhooldaja ettekandes ei nõustu Mihhail Šmarini vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohtu seisukohad Kohus vaatab määruskaebuse läbi KrMS § 389 sätete alusel. Võttes arvesse KrMS § 389 lg.1 tulenevat seadustiku 10. ja 11.peatüki sätete järgimise vajadust ja asjaolu, et asja esialgsel lahendamisel osales selles ka prokurör, määras kohus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi. 3
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on M.Šmarin temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui kaks kolmandikku. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtuistungil kordas M. Šmarin määruskaebuses esitatut. Tema õde ei ela juba 10 aastat selles korteris, kuhu Šmarin läheb, ka vend Aleksei ei ela selles linnas ja vend Dmitri on kinni, mille eest, Šmarin ei tea. Šmarin omandas eriala Viljandi vanglas, tal lubati vabaduses tööl käia. Ka Tartu Vanglas lubati tal vabaduses tööl käia. Ta viidi üle Viru vanglasse ja ta kirjutas avalduse seal metallitöökotta tööle saada. Tööandjaga on kokku lepitud, et saab tööle, selle kohta on ka tõend. Kohtu küsimusele, kust on Šmarin nüüd need andmed saanud õe ja vendade kohta ja eelmisel kohtuistungil ei teadnud, vastab Šmarin, et ta teadis ka eelmine kord. Prokurör on seisukohal, et tuleks küsida kriminaalhooldajalt täiendav arvamus Šmarini sotsiaalvõrgustiku kohta ja asja arutamine edasi lükata. Kohus, hinnanud määruskaebuses esitatut ja Šmarini täiendavaid selgitusi kohtuistungil koos Tartu Vanglast 20.02.2008 antud iseloomustusega ja vangla esindaja selgitustega kohtuistungil 30.04.2008, kriminaalhooldaja arvamusega 20.03.2008, on seisukohal, et on võimalik ümber hinnata Mihhail Šmarin*i ennetähtaegse vabastamise põhjendatus ja ta on võimalik vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kohus konstateerib jätkuvalt, et M.Šmarin kannab liitkaristust kolme kohtuotsuse alusel, millest ühega on mõistetud karistus rasketel asjaoludel röövimise eest. Seetõttu ongi temale kohtuotsusega mõistetud karistus 5 aastat 9 kuud 4 päeva vangistust, s.t. pikaajaline vangistus. Sellest karistusest on seisuga 05.juuni 2008 M.Šmarinil ära kantud 4 aastat 6 päeva vangistust ja kanda jääb seisuga 05.06.2008 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. Röövimise toimepanemise ajal oli M.Šmarin 16-aastane. Kinnipidamiskohas viibimise ajal on M.Šmarini suhtes kahel korral läbi viidud distsiplinaarmenetlus temale mittekuuluva eseme (kell) omamise eest. M.Šmarin on esitanud asjaolud, millest saab järeldada, et tema vabanemisel ei ela tema elukohas muid isikuid kui ema ja isa. See tähendab, et kriminaalkorras karistatud õde ja vennad seal reaalselt ei ela ega ole igapäevaselt mõjutamas M.Šmarini käitumist. Sellises olukorras on eeldusi, et M.Šmarin saab realiseerida oma kava minna tööle- OÜ-sse LOXEM, kes on andnud kirjaliku nõusoleku, või tema poolt vanglas omandatud metallitöö erialale. Kohus peabki oluliseks, et süüdimõistetu on kinnipidamiskohas omandanud eriala ja teinud erialast (metalli)tööd Tartu Vanglas viibides, käies vanglast tööle töölepingu alusel, 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.