4-08-2538\13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 4-08-2538 Otsuse tegemise kuupäev, koht 29.aprillil 2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja Otsuse teinud kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ernits Sekretär, tõlk Sekretär Marge Ojaäär, tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Veikko Luhalaidi kaebus tühistada Ida Politseiprefektuuri 22.02.2008 otsus nr 2440,08,001339 tema karistamise kohta Liiklusseaduse (LS) § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 1560 krooni ja LS § 74-22 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks selle eest, et ta 04.02.2008 Tallinn- Narva tee 149.kilomeetril asulavälisel teel juhtis mootorsõidukit 117+/-4 km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, millega rikkus Liikluseeskirja (LE) § 124 p

1. Asja läbivaatamise kuupäev 29.
2. 2008 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil kaebemenetluses Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Veikko Luhalaid , isikukood 37108102735, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxx , töökoht xxxxxxx xxxxxx. Ida Politseiprefektuur, esindaja Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, kohus OTSUSTAS: Kaebus jätta rahuldamata. Jätta muutmata Ida Ida Politseiprefektuuri 22.02.2008 otsus nr 2440,08,001339 Veikko Luhalaidi karistamise kohta Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut summas 1560 krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. Rahatrahv pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg, ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Menetlusaluse isiku advokaadist esindajal, samuti kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kohtuotsuse peale kassatsioon 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool, soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Põhjendus. 1.Kohtuvälise menetleja otsus. Ida Politseiprefektuuri 22.02.2008 otsusega 2440,08,001339 karistati Veikko Luhalaidi LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut summas 1560 krooni ja LS § 22 lg 4 alusel kohaldati lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks Liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 rikkumise eest, mis seisnes alljärgnevas: Veikko Luhalaid 04.
4. 2007 kell 08.43 Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Tallinn-Narva maantee
5. kilomeetril, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/, juhtides sõiduautot, sõitis kiirusega 117+/- 4 km/h, ületas lubatud sõidukiirust 23 km/h võrra. 2.Kaebuse sisu. 20.03.2008 esitas Veikko Luhalaid kaebuse Ida Politseiprefektuuri 22.02.2008 otsuse tühistamiseks taotlusega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses on esitatud järgmised põhjendused: 1.Kiiruseületamine toimus eesliikuvast mikrobussist möödasõidu ajal. Seda alustades ei olnud võimalik ette näha, et mikrobuss hakkab möödasõitu takistama, suurendades kiirust. Möödasõidu katkestamine ja oma sõiduritta tagasi reastumine oleks võinud tekitada liiklusohtliku olukorra taga liikunud autodele. Seega toimus kiiruseületamine sisuliselt hädaseisundis. 2.Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud vastulauses esitatud põhjendusi ja karistust kergendavaid asjaolusid. Sellega on rikutud VTMS § 74 lg 1 p 8 nõue põhjendada vastulauses esitatu mittearvestamist. Kuna otsus on põhistamata, siis on oluliselt rikutud VTMS § 150 lg 1 p
6. 2.Kiiruseületamine ei olnud toime pandud tahtlikult ega hooletusest(hoolimatusest), vaid eesmärgiga säilitada maanteel liikussujuvus. Vastulauses taotles ta menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Määratud karistus on ebaproportsionaalne. 3.Kuna auto kasutamine on vajalik igapäevaste tööülesannete täitmiseks, siis juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks tööülesannete täitmise ja seab teda väga raskesse majanduslikku olukorda. 4.Tunnistaja ülekuulamise protokoll ei olnud vormistatud eesti keeles, mis raskendas kaebeõigust. (selle teostamist?). 3.Poolte seisukohad kohtus. 3.1.Kaebuse esitaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteoasjas otstarbekuse kaalutlusel. Kui kohus ei nõustu väärteomenetlust lõpetama, siis tühistada lisakaristus. 3.2.Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata: menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist, nii põhi- kui lisakaristus vastavad süüteo raskusele. Karistuse määramisel on arvestatud kõiki asjaolusid, sh vastulauses esitatut. Menetlusalust isikut, keda on samasuguste väärtegude eest varem karistatud, ei ole eelnevad karistused pannud õiguskuulekalt käituma. 4.Kohtuistungil uuritud tõendid. 4.1.Menetlusalune isik andis kohtuistungil ütlusi, et ta väärteoprotokollis näidatud ajal sõitis Tallinn-Narva maanteel Narva suunas, juhtides sõiduautot Volvo nr xxx xxx . Olles mitu kilomeetrit sõitnud 80-85 km/h kiirusega ees sõitnud mikrobussi järel, otsustas ta teostada möödasõidu, sest vastutulevad autod olid kaugel. Mikrobussist kiireks möödajõudmiseks lisas ta kiirust ja oli seda sunnitud tegema olulisel määral, sest mikrobussi juht takistas möödasõidu lõpetamist, lisades tema möödasõidu ajal kiirust. Möödasõidu lõpetamine oli vajalik, sest vastassuunas liikuvad sõidukid lähenesid. Möödasõidu katkestamine ja oma sõiduritta tagasi pöördumine oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra, sest mikrobussi taga sõitis kaks autot. Vastusõitvast eravärvides politseiautost vilkuritega antud peatumismärguande järel ta peatus. Politseiametnik selgitas, et ta oli kiirust ületanud. Politseiautos näidati talle kiirusemõõtja näitu 117 km/h ja koostati väärteoprotokoll. Politseiametnik ei arvestanud tema selgitust, et kiiruseületamine toimus möödasõidul ja selle katkestamine oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra. Ta möönab, et esitatud kiirusemõõteseadme näit oli tema auto kiirus. 4.2.Tunnistaja D L ütluste kohaselt mõõdeti liikuvast politseiautost 04.02.08 kella 08.43 ajal Tallinn-Narva mnt 149.kilomeetril vastutuleval sõidukil Volvo nr xxx xxx , mis liikus Narva suunas, kiiruseks 117 km/h. See ületas lubatud 90km/h mitte vähem kui 23 km/h võrra. Mõõtmist viis läbi tema paarimees A N kiirusmõõteseadmega Stalker Dual. Juht Veikko Luhalaid tunnistas kiiruseületamist, kuid põhjendas seda möödasõiduga. 4.3.Kiirusemõõteseade kasutamise protokolli (tl 5) on koostanud Ida Politseiprefektuuri konstaabel A N 04 02
7. Selle kohaselt 04.02.2008 kell 08.43 Tallinn-Narva mnt 149 kilomeetril sõidukil Volvo S40 nr xxx xxx , mis liikus Narva suunas, mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker Dual nr 053806 2- 3 sekundi jooksul kiirus 117 km/h. Sellise kiirusega liikus auto alas, kus suurim lubatud kiirus oli 90 km/h. Mõõteseade oli taadeldud ja seda testiti 04.02.2008 kell 08.
8. Seade oli töökorras. Mõõtmine toimus valgel ajal, sademeteta ilmaga, märjal 2-realisel kattega asulavälisel teel. Patrullauto, mis liikus 1.sõidurajal, mõõtis 2-3 sekundi jooksul vastassuunalisel sõidurajal läheneval autol, mis sooritas möödasõitu, kiiruseks 117+/- 4 km/h. Antud teelõigul oli lubatud sõidukiirus kuni 90 km/h 5.Tõendatud asjaolud. 5.1.Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Veikko Luhalaiu ütluste, tunnistaja D L ütluste ja kiirusemõõteseade kasutamise protokolliga on tõendatud, et menetlusalune isik väärteoprotokollis näidatud ajal, sõitis Tallinn-Narva maantee
9. kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h, sõiduautoga Volvo nr xxx xxx . Möödasõidu ajal tema ees 80-85 km/h kiirusega liikunud sõidukist hakkas ta tahtlikult ületama lubatud suurimat sõidukiirust. Selleks, et möödasõit ohutult lõpetada, kasvatas kiiruse kuni 113 km/h, mis ületas LE § 124 p 2 lubatud 90 km/h sõidukiiruse 23 km/h võrra. Kohtuvälise menetleja pädeva ametniku A N poolt mõõdeti taadeldud ja testitud kiirusemõõteseade Stalker Dual nr 053806 kasutades 2-3 sekundi jooksul Veikko Luhalaidi auto kiiruseks 117 km/h, mis arvestades laiendmääramatust +/-4 km/h on mitte vähem kui 113 km/h. LE § 124 p 2 rikkumisega pani Veikko Luhalaid toime LS § 74-22 lg 2 ettenähtud väärteo. 5.2.Menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt on tegu toime pandud otsese tahtlusega: ta teadis, et suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, teadis, et 80-85 km/h ( kohtuvälises menetluses omakäeliselt kirjutatud ütluste kohaselt 80-90 km/h vahel) liikunud sõidukist kiire möödumine on võimalik vaid lubatud kiiruse ületamisega, ning tegi tahtlikult valiku teostada möödasõit , rikkudes lubatud suurimat kiirust. 5.3.Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, et kiiruse ületamise ajal tegutses ta hädaseisundis, mille põhjustas eessõitva auto poolt kiiruse lisamine möödasõidu ajal. See, et menetlusaluse isiku väitel kiiruse ületamine kujunes teise auto juhi tegevuse tõttu suuremaks kui ta oli eeldanud, ei oma tähtsust teo õigusvastasust välistava asjaoluna KarS § 29 mõttes. Riigikohtu 30.10.2006 otsuse nr 3-1-1195-06 kohaselt ei saa isik oma tegu hädaseisundiga õigustada, kui ta kutsub hädaolukorra esile oma tahtliku teoga. Veikko Luhalaidi tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 järgi. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. 6.Menetlusnormide olulisi rikkumisi kohtuvälises menetluses ei tuvastanud: 6.1.Menetlusalune isik on väärteoprotokollis andnud allkirja, et talle selgitati õigused. Kohtuvälise menetluse käigus on kõrvaldatud takistus tutvuda venekeelse ülekuulamisprotokolliga eesti keeles: isik on saanud protokolli eestikeelse tõlke. 6.2.Kohtuvälise menetleja otsuses on käsitletud menetlusaluse isiku vastulauses esitatud teemad: isiku kahetsus kui karistust kergendav asjaolu ning põhjendatud, et keskmise rahatrahvi ja minimaalse lisakaristuse kohaldamisel on arvestatud varasemat korduvat samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega ei ole rikutud VTMS § 74 lg 1 p
10. Viide VTMS § 150 lg 1 p 7 ei ole asjakohane, kuna on kohaldatav apellatsioonimenetluses maakohtu üldmenetluses tehtud otsuse läbivaatamisel. (VTMS 13.pt apellatsioonimenetlus 3.jagu Kohtulik arutamine ringkonnakohtus) 7.Karistus. 7.1.Menetlusalune isik taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. See tähendab menetleja õigust valida, kas kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 1, või mitte. Järelikult ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita nimetatud sätte rakendamata jätmist. Põhjused, miks kohtuväline menetleja pidas vajalikuks määrata menetlusalusele isikule karistus, on kohtuvälise menetleja otsuses selgelt väljendatud: tegu oli ohtlik ja isik, kes on varem samalaadseid süütegusid toime pannud, pole varasematest meetmetest järeldusi teinud. Seega on alusetu menetlusaluse isiku nõue väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 7.2.LS §74-22 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS §74-22 lg 4 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada LS § 74-22 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Veikko Luhalaidile rahatrahv LS § 74-22 lg 2 keskmises määras 26 trahviühikut ja lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmineLS § 74-22 lg 4 minimaalmääras, mis on 1 kuu. Menetlusalune isik on LS § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegusid varem toime pannud kahel korral (tl 20). Esimesel korral 10.12.2004 ei määratud talle üldse karistust, vaid tehti hoiatus. Pool aastat enne käesoleva väärteo toimepanemist- 07.06.2007- on teda karistatud LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 1200 krooni, kusjuures LS § 74-22 lg 4 järgi lisakaristust ei määratud. Kohus leiab, et nendel asjaoludel vastavad Veikko Luhalaidile kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi – ja lisakaristus süüteo raskusele: Kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii karistust kergendavat asjaolu- kahetsust, kui asjaolu, et samasuguste süütegude puhul varem kohaldatud meetmed ei ole pannud teda hoiduma süütegude toimepanemisest. 7.3.Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väide, nagu seaks LS § 74-22 lg 4 järgi minimaalse lisakaristuse kohaldamine- mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks- tema ja ta pere väga raskesse majanduslikku olukorda, sest teeks võimatuks tema tööülesannete täitmise, on põhjendamatu: kohtuistungil selgitas V.Luhalaid, et ta töötab vallavanemana ning seetõttu peab tööülesannete täitmiseks mitu korda nädalas sõitma maakonnakeskusse Jõhvi. Vallavanema ametit ei saa lugeda nende hulka, millest põhi- või suurt osa saaks täita vaid isik, kellel on mootorsõiduki juhtimise õigus. 8.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p 1, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja Ida Ida Politseiprefektuuri 22.02.2008 otsus nr 2440,08,001339 Veikko Luhalaidi karistamise kohta LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut summas 1560 krooni ja LS § 74-22 lg 4 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. tuleb jätta muutmata ja jätab menetlusaluse isiku Veikko Luhalaidi kaebuse rahuldamata. Kohtunik Anu Ernits