elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg 2 p 4 ja 8 järgi vangistusega 9 kuud,
lg 1 järgi vangistusega 4 kuud ja
järgi vangistusega 2 kuud.
lg 1 ja 3 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aega arvestati alates 25.09.2007.a s.o Jaanis Haugi kahtlustatavana kinnipidamisest. Karistusaja lõpp on 25.09.2008.a ja formaalne õigus ennetähtaegsele vabanemisele tekkis 25.03.2008.a. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. Jaanis Haug seletas, et soovib vabaneda, tööle asuda, soovib vabaneda alkoholsõltuvusest. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Jaanis Haug tuleb vabastada ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jaanis Haugil teise astme kuriteod toimepannud isikuna tekkis õigus ennetähtaegsele vabastamisele
lg 1 kohaselt peale poole karistusaja, kuid mitte alla 6 kuu karistuse ärakandmist. Jaanis Haug on karistusest ära kandnud üle poole ja üle 6 kuu. Jaanis Haugi on kriminaalkorras karistatud kuuel korral varavastaste kuritegude eest. Jaanis Haug ei ole vanglas distsiplinaarrikkumisi toime pannud, kuid ei ole ka õppinud ega töötanud. 2 Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Jaanis Haugi ennetähtaegset vabastamist, riskiteguriteks hindab kriminaalhooldaja Jaanis Haugi puhul kuritegelikku käitumismustrit, ühiskonnas kehtivate reeglite eiramist, alkoholi kuritarvitamist ja sellega kaasnevat vägivaldsust, oskamatust näha ja lahendada probleeme. Jaanis Haug vabaneb vanglast ligi kolme kuu pärast, seega lähemal ajal. Kohus asub seisukohale, et kohaldades Jaanis Haugi suhtes käitumiskontrolli erinevate nõuete ja kohustustega on Jaanis Haugi võimalik tulemuslikumalt mõjutada kui vangistuse lõpule kandmisel. Vangistuse lõpule kandmisel ei jää Jaanis Haugil ühtegi karistusõiguslikku kohustust ning kaob kontroll tema üle. Jaanis Haugi kandmata vangistus on ligi 3 kuud, mis ei või olla
Käitumiskontrolliga on võimalik Jaanis Haugi käitumist kontrollida ühe aasta jooksul.
Uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb Jaanis Haugile määrata lisakohustusteks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, resotsialiseerumise kiirendamiseks on vajalik kiiresti tööle asumine. Jaanis Haug soovis osaleda Anonüümsete Alkohoolikute grupi töös ning andis nõusoleku tema suhtes vajadusel psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks, nimetatud tuleb määrata Jaanis Haugile katseaja kohustusteks. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.