Obsah (4)

§ 207§ 128§ 108§ 188

1-02-1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mail 2008.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-02-1 (01233001434) Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik Gali

§ 207

lg 3-1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 128

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu 1-02-1 vangistust.

§ 108

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 188järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt Kar

S § 64 lg 1, kergemate karistuste raskeima karistusega kaetuks lugemise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Arvata karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 10.07.2001.a kuni 12.07.2001.a, s.o 3 (kolm) päeva ja mõista Kiiselile lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Kalle Kiisel ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Katseaja algus 30.05.2008.a. Kalle Kiiselile valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMK § 220 lg 2 alusel T. T. (sünd. XXX, XXX) tsiviilhagi summas 2340 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend) krooni jätta läbi vaatamata. Tsiviilhagi võib esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid – kilekoti fragmendid, mis asuvad hoiul Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna hoiuruumis (14.11.2001.a kviitung nr 313), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Kalle Kiiselilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebus 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kohtule kirjalikult kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Maakohus tuvastas Kalle Kiisel süüdistatakse selles, et temale, kellele oli 22.08.2000.a välja antud teenistusrelv püstol «Makarov» seerianumbriga XXX ja laskemoon - püstoli «Makarov» salv, ajavahemikus 2000.a augustikuus (täpne kuupäev ja aeg uurimise poolt kindlaks tegemata), 2 1-02-1 andis Ida-Virumaal Arumäe külas Põllu talus ebaseaduslikult edasi K. Kiiselile kuuluva teenistusrelva laskemoonaga laskude teostamiseks A. T., A. A. ja P. T.. Oma tahtliku tegevusega pani Kalle Kiisel toime teenistusrelvaks tunnistatud ja selle laskemoona ebaseadusliku edasiandmise, st KrK § 207 lg 31 ettenähtud kuriteo. Tema taas, 26.04.2001.a päeval (täpne aeg uurimise poolt kindlaks tegemata), viis oma teenistusautoga T. T. aadressil: XXX, asuva maja juurest metsa B.E. kandis, kus ähvardas T. T. vägivallaga - tapmisega, seejuures tajus kannatanu ähvardamist reaalsena. Oma tahtliku tegevusega pani Kalle Kiisel toime ähvardamise tapmisega, kui oli alus karta selle ähvarduse täideviimist, st KrK § 128 lg 1 ettenähtud kuriteo. Tema taas, 10.05.2001.a kella 21.00 paiku, viibinud T. T. kuuluvas korteris aadressil: XXX, vastastikuse antipaatia tõttu tekkinud tüli käigus, lõi tahtlikult vähemalt kahel korral rusikate ja jalaga T. T. pähe ja keha pihta, millega tekitas vigastused parempoolse Vi rindkere põrutuse, kaela ja vasaku õla kriimustused ning parema neeru põrutuse, mis arvati kohtuarstliku ekspertiisiga raskete kehavigastuste hulka. Oma tahtliku tegevusega pani Kalle Kiisel toime kehavigastuse tahtliku tekitamise, mis ei ole eluohtlik ega põhjustanud KrK § 107 ettenähtud tagajärgi, kuid tõi kaasa pikaajalise terviserikke, st KrK § 108 lg 1 ettenähtud kuriteo. Tema taas, 10.05.2001.a kella 21.00 paiku, võõra vara avaliku varguse eesmärgil, viibinud T. T. korteris aadressil: XXX, varastas avalikult kella «Romanson» maksumusega 1880 krooni, rahakoti maksumusega 150 krooni rahaga summas 200 krooni ja materiaalset väärtust mitteomava kaupluse «A.» kliendikaardi, millega tekitas T. T. materiaalse kahju üldsummas 2230 krooni. Tema taas, olles varem toime pannud KrK § 140 ettenähtud kuriteo, taas 10.07.2001.a kella 12.00 paiku, võõra vara avaliku varguse eesmärgil, XXX küla külavaheteel, rebis T. T. käest materiaalset väärtust mitteomava kilekoti, milles oli mobiiltelefon «Nokia-3310» maksumusega 1990 krooni, rahakott maksumusega 150 krooni, raha summas 200 krooni, materiaalset väärtust mitteomavad neli spordisärki, materiaalset väärtust mitteomav purk musta värviga, materiaalset väärtust mitteomav liimipüstol, materiaalset väärtust mitteomav mõõtetopsik, materiaalset väärtust mitteomavad kosmeetikakott ja võti, kokku vara üldsummas 2340 krooni, millega tekitas viimasele materiaalse kahju. Oma tahtliku tegevusega pani Kalle Kiisel toime võõra vara avaliku varguse, kui sellega ei kaasnenud vägivalda isiku kallal, isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK § 140 ettenähtud kuriteo, st KrK § 140 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil Kalle Kiisel ei tunnistanud oma süüd ja ütles, et ta oli 10.05.2001.a kannatanu korteris aadressil XXX, kuid kannatanut T. T. ei löönud. Ta ei mäleta, kuidas on ilmunud tema taskusse T. kuuluv rahakott ja käekell. Ta rääkis autojuhile, et tagastada need asjad T. 22.08.2000.a ta andis oma teenistusrelva „Makarov“ üle T. ja T. laskude teostamiseks, et metssiga hirmutada. Tal oli luba tulirelva kasutamiseks ja kandmiseks. Kohtuistungil on üle kuulatud: - kannatanu T. T. andis ütlusi, et 10.05.2001.a kella 21.00 paiku Kalle Kiisel tungis kannatanu korterisse aadressil XXX, korteri võtme pani ta oma taskus. Kiiselil algas hüsteeria. Ta käis 3 1-02-1 mööda korterit, tegi kapi lahti, seal oli noad. Kannatanu oli hirmul. Kiisel haaras kannatanu kaelast kinni, viska teda voodi peale. Pärast seda lõi Kiisel kannatanut ühes korra jalaga. Kannatanu oli sunnitud pöörduma haiglasse. Enne ta ähvardas kannatanut tulirelvaga, vedas Balti Elektrijaama metsa. Ähvardas tapmisega. Ta teatas, et Kiiselil on tulirelv. Käekella ja rahakoti Kiisel tagastas; - tunnistaja A. I.toetas eeluurimisel andnud ütlusi, et 10.05.2001.a õhtul T. helistas temale koju ja palus külla tulla, kuna tol õhtul pidi Kiisel tema juurde tulema, aga T.kartis tollega üksi jääda. Kui ta kella 21.00 paiku T. juurde tuli, siis ust talle keegi ei avanud, kuigi korterist kostsid hääled: T. ja Kiiseli hääl. Ta kuulis, kuidas T. palus Kiiselil avada uks, kuid too ei avanud ust. Mõne hetke pärast tulid T. korteri ukse taha ka A. T. ja tolle tuttav P. T.. Anna tegi oma võtmega korteriukse lahti, me kõik kolmekesi tahtsime korterisse siseneda. Kiisel lükkas ta uksel eemale ja tormas välja. Kiisel oli silmnähtavalt närvis, T. oli hirmunud ja hoidis paremast küljest kinni ning ütles, et külg on väga valus: arvata võib, et Kiisel murdis tal ribid. T. ütles samuti, et Kiisel võttis temalt ära käekella ja rahkoti. Hiljem aga, kui ma T. olin politseiprefektuuris, neile helistas vene keeles aktsendiga rääkiv mees ja ütles, et ta tahab tagastada T.Kiiseli poolt äravõetud asjad; - tunnistaja A. T. (endine A. T.) toetas täielikult eeluurimisel andnud ütlusi, et 10.05.2001.a läks ta kodunt välja kohtumisele P. T. T. ütles, et ta helistas temale koju ja tema ema T.T.palus neil kiiremas korras koju tagasi tulla, seejärel kõne katkes. T. proovis veel kord valida, kuid telefonikõnele keegi ei vastanud, kuigi ema oli kodus. Kuna Kiisel oli ema ähvardanud, siis kartes ema heaolu pärast, sõitsid nad kohe koju. Tulnud korteri juurde, nägid nad seal ema tuttavat A. I.ning too ütles, et ust keegi ei ava. Ta avas oma võtmega korteriukse. Nende kodus olnud Kiisel lükkas uksel siseneva Iljina eemale ja tormas välja, ema aga hoidis küljest kinni ja ütles, et Kiisel vist murdis tal ribi. 10.07.2001.a oli ta kodus. Ema sõitis tallu XXX külas. Kell 12.40 keegi helistas uksekella, seejärel hakati ust ägedasti kloppima. Ta avas ukse. Seal seisis ema, ta oli väga närvis ja ütles, et Kiisel rebis tal talu juures koti käest ning sõitis minema. Kohtumisel Kiiseliga
2. või 11.09.2001.a vestluse käigus tema palvele tagastada Kiiseli poolt varastatud telefoni SIMkaart ja kilekott, kuna seal olid võõrad asjad Kiisel ütles, et ta uuris koti sisu ning loetles seal olnud esemed. Kiisel teatas, et midagi hinnalist seal kotis polevat olnud. Samuti ütles, et mobiiltelefoni ta purustas. Samuti ütles ta, et 2000.a augustikuus käis ta oma tuttavate N. A. ja P. T. Kiiseli talus tolle kutsel laskmas. Kiisel ütles neile, et selle püstoli oli ta saanud töölt allkirja vastu. Nad kõik seal lasid püstolist ja peale nende tulistamist jäid maha kuuli kestad. Hiljem ta sai oma tuttava P. T. teada, et Kiisel käskis tal tunnistusi muuta tolle talus laskmise osas. - tunnistaja N.A. toetas eeluurimisel andnud ütlusi, et 2000.a augustis käis ta oma tuttavate A. T. ja P. T. Kiiseli talus metsas püstolist laskmas, peale nende tulistamist jäid maha kuulikestad. Samuti oli ta kuulnud A. T.ja Kiiseli vahelist juttu sellest, et A. palus Kiiselil tagastada mobiiltelefoni SIM-kaardi (A. varemast jutust teadis ta, et Kiisel oli k.a. juulikuus rebinud T. T. koti käest mobiiltelefoni ja teiste asjadega). Selle peale Kiisel vastas, et SIMkaart on kadunud ja mobiiltelefoni on too puruks löönud. 2001.a oktoobris kohtas ta Kiiselit ja too ütles, et palus T. muuta oma ütlusi tema talus asetleidnud tulistamise kohta. Temale too heitis ka tulistamise kohta antud ütlusi ette ning lisas, et kui Kiiselil tekivad selle pärast probleemid, siis too kisub meid endaga kaasa. Kiisel palus ülekuulamisel muuta tulistamise aega: nad ei lasknud mitte 2000.a augusti lõpus, vaid augusti alguses. Andis ka muid soovitusi. Kohtuistungil on uuritud kriminaalasja materjale: 4 1-02-1 - 10.05.2001.a T. T.avaldus (t.l. 4); - N. P. konstaabel D. B.10.05.2001.a raport (t.l. 5); - N. H. 10.05.2001.a tõend, millega T. T. tuvastati parema rindkere Vi põrutus, kaela ja vasaku õla põrutus ja kriimustused (t.
3. 6); - T. T.ütlused, et 26.04.2001.a viis Kiisel teda vastu tema tahtmist metsa B. E kandis, käitus kohatult, ähvardas teda relvaga. Samuti tunnistas, et 10.05.2001.a kella 20.45 tungis tema korterisse aadressil: XXX Kalle Kiisel, lukustas ukse seestpoolt. Kannatanu ütles Kiiselile, et tollel ei ole õigust nõnda käituda tema korteris. Selle peale Kiisel võttis tal juustest kinni, surus käega suu kinni tema karjumise peale. Seejärel viis ta jõuga magamistuppa, viskas ta pikale voodile, ta osutas Kiiselile vastupanu, ja mingil hetkel Kiisel lõi põlvega parema külje pihta, sõimas teda. Kiisel käis mööda tuba, avas kapiuksi ja enne lahkumist võttis tema käekella ja rahakoti, kuigi hiljem, samal päeval tagastas selle kellegi piirivalvuri kaudu äravõetud asjad. (t.l. 7-8, 27-28, 83, 186); - 25.05.2001.a määrus kannatanuna tunnistamisest (t.l. 9); - 28.05.2001.a N. H. teatis T. T suhtes. Ta ei pöördunud abi saamiseks N.H.polikliiniku psühhiaatrikabinetti. (t.l. 10); - 25.05.2001.a kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 330, mille kohaselt T. T.tuvastati raske kehavigastus (t.
4. 20); - 14.06.2001.a vastastamise protokoll T. T.ja K. Kiiseli vahel, mille käigus T. väitis, et Kiisel ähvardas teda ning kinnitas tunnistajana antud ütlusi kehavigastuste tekitamise ja 10.05.2001.a avaliku varguse kohta (t.l. 24-26); - asitõendite vaatlusprotokoll fototabliga. Vaatluse objektiks on kilekoti kolm fragmenti ühesugusest läbipaistvast kilematerjalist (t.l. 53-54); - 13.07.2001.a määrus kannatanuna tunnistamisest (t.l. 56); - 13.07.2001.a määrus tsiviilhagejaks tunnistamisest (t.l. 57); - 10.07.2001.a kahtlustatava kinnipidamise protokoll (t.l. 62-63); - 12.07.2001.a läbiotsimise protokoll, mille kohaselt on 12.07.2001.a läbi viidud läbiotsimine Kalle Kiiseli talus. Läbiotsimisel midagi ei võtnud ära. (t.l.71); - 12.07.2001.a läbiotsimise protokoll, mille kohaselt on läbi viidud läbiotsimine Kalle Kiiseli korteris aadressil XXX.(t.l.72); - 12.07.2001.a vaatluseprotokoll (t.l. 73); - 16.07.2001.a vastastamise protokoll T. T. ja K. Kiiseli vahel, mille käigus T. kinnitas, et Kiisel varastas temalt avalikult 10.07.2001.a XXX küla külavaheteel kilekoti koos tema asjadega (t.l. 76-78); - 09.08.2001.a T. T.a avaldus. (t.l.80); - Kalle Kiiseli EV passi ärakiri (t.l.96); 5 1-02-1 - Kalle Kiiseli tunnistuse nr 008501 ärakiri (t.l. 97); - 15.11.2001.a eseme äratundmiseks esitamise protokoll, mille käigus A. T. tundis ära hülsi, millised jäid peale tulistamist Kiiseli talu metsas 2000.a augustis (t.l. 115-116); - 15.11.2001.a eseme äratundmiseks esitamise protokoll, mille käigus N. A. tundis ära hülsi, millised jäid peale tulistamist Kiiseli talu metsas 2000.a augustis (t.l. 117-118). - Karistusregistri tõendid Kalle Kiiseli suhtes, mille kohaselt Kiisel pole varem kohtulikult karistatud, samuti pole teda halduskorras vastutusele võetud (t.1.122, 123); - Majapidamise iseloomustus Kiiseli suhtes, iseloomustuse järgi elukohajärgselt pole naabritelt kaebusi tema suhtes laekunud (t.1.125); - Kalle Kiiseli ütlused, et 2000.a augustikuus sai oma G.-nimelise tuttava käest pneumaatilise püstoli, mis väliselt sarnaneb väga püstoliga "Makarov", mille laskemoonaks on väikesed vasest kuulikesed. Selle püstoli olevat ta palunud enda kätte metssigade peletamiseks oma talu kartulipõllult. Selle pneumaatilise püstoli ta andiski oma naistuttava T. T. tütrele A.T., tolle tuttavatele N.A. ja P.T. laskmiseks tema talu juures asuvas metsas laskmiseks. Samas teatas, et teenistusrelva tal kodus polnud ja teistele isikutele polevat ta edasi seda andnud. 26.04.2001.a kella 18.00 paiku sõidutas ta T.T. oma teenistusautoga oma talu kanti Arumäe külla. Seal nad siis vestlesid, ning kuigi jutt ei laabunud, ei öelnud ta T. mingeid ähvardusi välja. Seejärel tõi ta T.koju. 10.05.2001.a kella 21.00 paiku tuli ta T. korterisse eesmärgiga saada tagasi oma asjad. Kuid T. läks närvi, hakkas vehkima rusikatega, sõimles. Tal oli piinlik, et kogu see kära kostab trepikotta ja seepärast lukustas ta korteriukse seestpoolt ise. Kuna T.vehkis rusikatega, sõimles, siis püüdis ta teda maha rahustada, võttis tollelt lihtsalt ümbert kinni, püüdes T. sel viisil maha rahustada. T. olevat teda sellepeale löönud jalaga tuhara piirkonda ning libastus peale seda tugevat hoopi linoleumil ja kukkus ise magamistuppa selja peale. Ta polevat T. jalaga löönud, ei ähvardanud toda vägivallaga ega vara hävitamisega. Telefoni teel on küll ägedalt rääkinud, kuid põhjendab seda vene keele kehva oskusega ja selletõttu olevat T. teda valesti mõistnud. Tol õhtul T. korterist asjade võtmist seletab sellega, et oli tugevas närvišokis. Oli võtnud käekella ja rahakoti sel eesmärgil, et T. tagastaks temale rutem tema enda asjad, mis jäid T. korterisse. Need asjad aga tagastas ta samal päeval kordoni töötaja P. R kaudu T. 10.07.2001.a kella 10.30 paiku seisis ta oma autoga Ford Sierra XXX maanteel "T." kaupluse juures. Siis märkas ta Rahu tänava viimase maja juures asuvas bussipeatuses seismas T.. Mobiiltelefoni teel tegi ta T. ettepaneku sõidutada too vajalikku kohta oma autoga, kuid T. keeldus tema autosse tulemast. Kuna ta teadis, et T. sõidab sealt oma tallu ja selle asukoht oli talle samuti teada, siis sõitis ta XXX külla ja jäi T.ootama kusagil külavaheteel. Kui T. sinna kohta jõudis, siis püüdis ta tollega rääkida. T. oli mingi kott küll käes, kuid ta polevat seda rebinud ega oska öelda kuhu see võis kaduda. (t.l. 32-33, 64-65, 92-93). Kaitsja taotluse kohaselt on avaldanud: - vastastamisprotokoll T. T. ja Kalle Kiiseli vahel. T. toetas, et Kiisel teda ja tema tütart ähvardas. Kiisel T. ütlusi ei toetas. T. ütles, 10.05.2001.a kella 20.45 tema korteris aadressil: XXX kalle Kiisel võttis tal juustest kinni, surus käega suu kinni tema karjumise peale. Seejärel viis ta jõuga magamistuppa, viskas ta pikale voodile, ta osutas Kiiselile vastupanu, ja mingil hetkel Kiisel lõi põlvega parema külje pihta, sõimas teda. Kiisel käis mööda tuba, avas kapiuksi ja enne lahkumist võttis tema käekella ja rahakoti, kuigi hiljem, samal päeval 6 1-02-1 tagastas selle kellegi piirivalvuri kaudu äravõetud asjad. Kiisel osaliselt toetas T. ütlusi. (t.l. 31-32); - OÜ N. P. 25.05.2001.a tõend selle kohta, et T. T.viibis haiguslehel alates 14.05.2001 (t.l. 133); Maakohtu seisukoht Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et Kalle Kiiseli süü KrK § 207 lg 3-1, § 128 lg 1, § 108 lg 1 järgi on tõendatud kõikidele kohtuistungil uuritud tõendite kogumisega. Kalle Kiiseli süü KrK § 207 lg 3-1 järgi on tõendatud tunnistajate A. T. (T.), N.A. ütlustega. A. T.jandis eeluurimisel ütlusi ning toetas neid kohtus, et 2000.a augustikuus käis ta oma tuttavate N. A. ja P. T. Kiiseli talus tolle kutsel laskmas. Kiiseli sõnul selle püstoli oli ta saanud töölt allkirja vastu. Nad kõik seal lasid püstolist ja peale nende tulistamist jäid maha kuulikestad. N. A. andis samasugune ütlusi. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, sest nad on loogiliselt, järjepidevalt, mitte vastuoluliselt ning olevad omavahel ning teise kriminaalasja materjalidega kooskõlas. Kalle Kiiseli süü KrK § 128 lg 1 järgi on tõendatud kannatanu T. T. ütlusega, samuti tunnistajate A. I., A. T. (T.) ütlustega. Kannatanu . T. andis kohtus ütlusi, tõendades eeluurimisel andud ütlusi, et Kalle Kiisel korduvalt ähvardas teda tapmisega. Samuti ähvardas kannatanule tulirelvaga, vedas B. E. metsas. Kannatanut hirmutas tema ähvardamiste teostamine. Tunnistaja A. I. andis ütlusi, et ta on kuulnud Kiiselilt korduvalt, et ta rääkis kannatanu tapmisest. Ähvardamisest Kiiseli poolest ta kuulnud tunnistaja A. T.. Tunnistaja A. T. (T.) andis ütlusi, et Kiisel ähvardas tema emale T. T. Kiiseli ähvardused ta võttis vastu tegelikuna. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu, tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, sest nad on loogiliselt, järjepidevalt, mitte vastuoluliselt ning olevad omavahel ning teise kriminaalasja materjalidega kooskõlas. Kalle Kiiseli süü KrK § 108 lg 1 järgi on tõendatud kannatanu T. T. ütlusega, samuti tunnistajate A. I., A. T. (T.) ütlustega. Kannatanu T. T.andis ütlusi, et 10.05.2001.a kella 21.00 paiku Kalle Kiisel tema kuuluvas korteris lõi teda ühel korral jalaga, mille tulemusel ta on sunnitud pöörduda haiglasse. Ekspertiisi alusel tekitas Kiisel kannatanule vigastused parempoolse Vi rindkere põrutuse, kaela ja vasaku õla kriimustused ning parema neeru põrutuse, mis on raskete kehavigastuste hulka. A. I. rääkis, et 10.05.2001.a õhtul T.helistas temale koju ja palus külla tulla, kuna tol õhtul pidi Kiisel tema juurde tulema. Ust talle keegi ei avanud, kuigi korterist kostsid hääled: T. ja Kiiseli hääl. Ta kuulis, kuidas T. palus Kiiselil avada uks, kuid too ei avanud ust. Mõne hetke pärast tulid T. korteri ukse taha ka A. T. ja talle tuttav P.T.. Anna tegi oma võtmega korteriukse lahti, me kõik kolmekesi tahtsime korterisse siseneda. Kiisel lükkas ta uksel eemale ja tormas välja. Kiisel oli silmnähtavalt närvis, T. oli hirmunud ja hoidis paremast küljest kinni ning ütles, et külg on väga valus: arvata võib, et Kiisel murdis tal ribid. Tunnistaja A.T.(T.) rääkis, et 10.05.2001.a läks ta kodunt välja kohtumisele P. T. T.ütles, et ta helistas temale koju ja tema ema T. T. palus neil kiiremas korras koju tagasi tulla, seejärel kõne katkes. Tulnud korteri juurde, nägid nad seal ema tuttavat A. I. ning too ütles, et ust keegi ei ava. Ta avas oma võtmega korteriukse. Nende kodus olnud Kiisel lükkas uksel siseneva I. eemale ja tormas välja, ema aga hoidis küljest kinni ja ütles, et Kiisel vist murdis tal ribi. Kohtus arvab kannatanu, tunnistajate ütlusi usaldusväärsuses, nad on loogiliselt, järjepidevalt, mitte vastuoluliselt ning olevad omavahel ning teise kriminaalasja materjalidega kooskõlas. 7 1-02-1 Kalle Kiiseli süü KrK § 140 lg 2 p 3 järgi ei ole tõendatud. Episoodis 10.07.2001.a tuleb Kiiseli mõista õigeks seoses tõendite puudumisega. Kuna ainult kannatanu ütluste järgi ei tohi süüdistust ehitada. Kalle Kiisel oma süüd ei tunnista. Kalle Kiiseli teod episoodis 10.05.2001.a tuleb kvalifitseerida KrK § 188 järgi. Süüdistatava Kiiseli, kannatanu T. T., tunnistajate A. T. (Tš.), N. A. ütlustest võib näha, et Kiiselil ei olnud tagamõtet selle kuriteo toimepanemises. Kalle Kiiseli tegudes on KrK § 188 tunnused. Seoses seaduse muutmisega KrK § 207 lg 3-1 on KarS § 418-1 lg 1, KrK § 128 lg 1 on KarS § 120, KrK § 108 lg 1 on KarS §
5. Karistuse mõistmisel kohus arvestab KarS § 56 juhindudes süüdistava süü astet, tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle võtab kohus arvesse süüdistatava iseloomu, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kalle Kiisel vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kalle Kiisel on varem kohtulikult karistamata, samuti pole võetud vastutusele väärtegude toimepanemise eest, N. H. polikliinikusse psühhiaatrilise ravi saamiseks ei ole pöördunud, pensionär. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut kohus leiab, et Kalle Kiiseli suhtes ei ole otstarbekas reaalset vangistust kohaldamist, vaid tuleb kohaldada KarS § 73 lg 1 sätet. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 311-
6. Eesistuja Galina Jasnjuk Rahvakohtunikud Aime Semjonova Margot Morozova 8