1-08-4840\9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni

1. a Raplas Kriminaalasja number 1-08-4840 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Kohtuistungi sekretär Elen Kalm Kriminaalasi Andrus Radin’i süüdistusasi KarS § 121 järgi Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav Andrus Radin isikukood 36804080310, EV kodanik, emakeel eesti keel, kesk-eriharidus, FIE (invaliidsuspensionär), elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, varem karistamata Kaitsja Advokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrus Radin KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära, so 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Välja mõista Andrus Radinilt riigi tuludesse sundraha menetluskulud jätta riigi kanda. 1000 (üks tuhat) krooni. Ülejäänud Rahaline karistus tuleb tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 SEB Ühispangas või kontole nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Rahalise karistuse mittetasumise korral võib kohus kohtutäituri taotlusel asendada selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul ühiskondliku tööga 2 kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sundraha tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 Ühispangas, viitenumber
3. Tähtaegselt mittetasumise korral saadab kohus otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks. Edasikaebamise kord Kui soovitakse otsust vaidlustada, tuleb sellest Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.06.2008.a. Kui selline teade on tehtud, võib apellatsiooni esitada otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsusega oli võimalik kohtus tutvuda, so 20.06.2008.a. alates. Süüdistuse sisu ja tõendid Andrus Radinit süüdistatakse selles, et tema 1.12.2006.a. kella 21.00 paiku xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx maja õuel isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi kolmel korral raudkangiga pähe M Sle, millistest löökides kaks tabas ja viimase löögi suutis kannatanu tõrjuda. Oma tegevusega põhjustas Andrus Radin kannatanule vasakul enam kuklapoolselt ja paremal enam otsmikupoolselt kaks suurusega 5x3 cm põrutushaava, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Teise isiku kehalise väärkohtlemisega pani Andrus Radin toime KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Prokuröri hinnangul on Andrus Radini süü talle esitatud süüdistuses tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu M S ütlustega, mille kohaselt oli ta 1.12.2006.a. õhtul V R autos. Viimane tahtis minna Andrus Radiniga rääkima. Sõideti Andrus Radini maja juurde. Viimane ja tema ema A R tulid välja. Andrus tuli värava taha auto juurde ja tema ema jäi aeda. A ja Andrus Radin on kannatanu lähisugulased, kellega tal ei ole hea läbisaamine. Kui Andrus Radin kannatanut nägi, öelnud ta V Rle :“Mis sa sellest hullust kaasa tõid!“ Kannatanu vihastas, tuli autost välja ja hakkas vaidlema A Rga. Sel ajal lõi Andrus Radin talle selja tagant kahel korral raudkangiga pähe, kolmanda löögi suutis kannatanu tõrjuda, saades kangist kinni. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu põlvili, seejärel katsus toibuda ja koju minna, kuid tundis nõrkust ja läks naabrite juurde, kes kiirabi kutsusid. Tunnistaja V R ütlustega, mille kohaselt mindi 1.12.2006.a. õhtul Andrus Radini elukohta, kuna tema tahtnud Radinilt traktori rattaid küsida. Kui Andrus Radin autos M S nägi, küsis ta: „Mis sa sellest hullust kaasa võtsid?“ Mle see ei meeldinud, ta läks autost välja ja mehed hakkasid omavahel sõimlema. Andrus läks korraks eemale ja lõi seejärel kangiga Mle kaks korda pähe. Löömine toimus autotulede valguses ja oli hästi näha. Kang oli 1-1,2 meetrit pikk. Andrus tahtis veel korra lüüa, aga M sai kangist kinni. Siis ässitas Andrus Mle koera kallale, aga koer ei olnud kuri. M kukkus maha. Kui püsti tõusis, oli üleni verine ja kadus põõsastesse. Tunnistaja A Aütlustega, mille kohaselt koputati 1.12.2006.a. õhtul kella 21.30 paiku nende uksele. Trepil oli naabrimees M S, üleni verine. Tunnistaja kutsus ta sisse ja püüdis majapidamispaberiga verejooksu sulgeda. Kuna veri lausa voolas ta sõrmede alt, palus ta abikaasal kiirabi kutsuda. M oli peas kaks haava ja ta ütles, et Andrus Radin lõi teda raudkangiga pähe. 3 M S vigastusi kinnitavate tõenditega: patsiendikaart nr.6639 /t.l.25/, Rapla Perearstikeskuse tõend /t.l.26/ ja Rapla Maakonnahaigla teatis /t.l.28/, millest nähtuvalt toodi kannatanu haiglasse 1.12.2006.a. kell 22.
4. M S õmmeldi kaks peahaava-vasakul enam kuklapool ja paremal enam otsimikupool, suurusega ca 5x3 cm. Tegemist oli põrutushaavadega. Kannatanu ja Andrus Radini vastastamise protokolliga /t.l.45-49/ ning kannatanu ja AR vastastamise protokolliga /t.l.32-39/. Kannatanu ütluste olustikuga seostamise protokolliga /t.l.52-57/ ja Andrus Radini ütluste olustikuga seostamise protokolliga 7t.l.58-61/. Süüdistatava ja tema kaitsja seisukoht Andrus Radin end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, kuna ei ole M S raudkangiga löönud. Süüdistatava selgituste kohaselt käisid M S ja V R viimase autoga 1.12.2006.a. tema elukohas kahel korral, esimesel korral kutsuti teda jooma, teisel korral küsiti viina. Kuna tema keeldus, hakkas M S teda mõnitama ja lõi näkku. M tahtis veel lüüa, kuid Andrus Radin pani käed kaitseks näo ette. Siis haaras M tal väikesest sõrmest ja väänas. Valust tingitult lükkas Andrus Radin M S endast jõuga eemale. M kukkus seliti vastu aeda. Aed on toestatud raudkangiga. Kuna see oli verine, arvab Andrus Radin, et M sai kukkudes vastu metallposti ühe peavigastuse. Teine haav oli pindmine, mille ta võis saada kukkumisel vastu autot või ära minnes vastu mõnda puuoksa. Nii M S kui V R olid purjus. Viimane ei suutnud autoga enam tema maja juurest välja sõita ja Andrus Radin pidi seda tegema tema eest. 11.12.2006.a. tegi Andrus Radin politseisse avalduse M S suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks KarS § 121 tunnustel /t.l.13-14/, millest politsei keeldus ja millise otsuse Andrus Radin on vaidlustanud. Andrus Radini vigastused on fikseeritud perearst Marju Raadiku poolt 4.12.2006.a. /t.l.15/. Kaitsja leiab, et Andrus Radini süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb õigeks mõista, toetudes süüdistatava enda ja tunnistaja A R ütlustele ning arstitõendile Andrus Radinil fikseeritud vigastuste kohta /t.l.15/. Tunnistaja A R ütluste kohaselt läks ta 1.12.2006.a. koos pojaga välja, kui M S ja V R teist korda nende maja juurde sõitsid. M S ropendas, haaras Andrusel jopest kinni, nagu kägistas ja lõi rusikaga näkku. Kui M tahtis teist korda lüüa, pani Andrus käe ette ja M väänas Andruse kätt. Andrus lükkas M jõuga tagasi vastu raidkangi, mis oli aiale toeks ja M kukkus pea lõhki. M tõusis püsti, hakkas sõimama ja lubas kõiki maha lasta. Tunnistajal hakkas hirm ja ta helistas politseisse. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1.12.2006.a. sündmuste kohta on süüdistatav ja kannatanu andnud eeluurimise algusest alates kardinaalselt erinevaid ütlusi. Andrus Radin kinnitab kohtuistungil, et alkoholijoobes M S koos V Rga tuli tema maja aia taga tüli norima ja tungis talle kallale, lüües käega näkku, kägistades ja väänates kätt. Et rünnakut tõrjuda, tõukas Andrus Radin M S ja viimane kukkus peaga vastu aeda toetavat raudkangi. M S on nii eeluurimisel kui kohtus kinnitanud, et tekkinud sõnavahetuse käigus lõi Andrus Radin talle selja tagant kolm korda kangiga pähe, kolmanda löögi suutnud ta tõrjuda. Andrus Radini versiooni toimunust toetavad tema ema A R ütlused ja M S ütlusi tunnistaja V R ütlused. Kannatanu ja V R ütlused on nii eeluurimise kui kohtumenetluse vältel olnud ühetaolised. Väike erinevus on V Rütlustes vaid selles osas, kuidas kannatanu sündmuskohalt lahkus. Süüdistatava ja eelkõige tunnistaja A R eeluurimisel antud ütlused erinevad üsna olulisel määral kohtuistungil räägitust. Esmasel ülekuulamisel 5.12.2006.a. /t.l.7-9/ väitis Andrus 4 Radin, et kannatanu „virutas rusikaga mulle näkku…Löögi peale ma lükkasin S eemale ja ta maandus aia otsa…S tõusis püsti ja tuli jälle mind ründama. Panin käe ette ja ta kukkus vastu auto stanget.“. Seda, et M Soleks ta kätt(või sõrme) väänanud, Andrus Radin ülekuulamisel ega ka 19.11.2007.a. ütluste olustikuga seostamisel ei ole rääkinud /t.l.58, pöördel/. Eeluurimisel on Andrus Radin öelnud, et peale korduvat kukkumist võttis M S ARrinnust kinni ja nõudis viina /t.l.9/. Sama kinnitab AR /t.l.5/. Kohtuistungil Andrus ja A Radin seda ei räägi Toimunu tehioludest lähtuvalt pidanuks M S sel ajal peast juba tugevasti verd jooksma. Eeluurimisel antud ütlustes 5.12.2006.a. kinnitab A R korduvalt, et pimeduse tõttu ei näinud ta, mis Andrus Radini ja M S vahel juhtus: „Olin keset õuet, aga seal oli pime, kus rüselus toimus“ /t.l.5/, „Mina ei näinud täpselt, kuidas rüselus toimus, sest oli pime“/t.l.6/. Vastastamisel M Sga 30.07.2007.a. ütles A R, et M S „lõi Andrusele ühe korra näkku ja kägistas kõrist“ /t.l.35/. Kohtuistungil kirjeldab A R toimunut juba väga täpselt: „M haaras Andrusel jopest kinni ja siis nagu kägistas ja lõi rusikaga näkku ja tahtis teist korda veel lüüa ja siis Andrus pani käe ette ja M võttis käest kinni ja väänas kätt“. Kohtu hinnangul on nii süüdistatav kui ka A R oma esialgseid ütlusi täiendanud lähtuvalt perearsti poolt antud tõendist /t.l.15/, lisades esialgsele kirjeldusele toimunust M S tegevuse (so käe väänamise), milline võiks seletada Andrus Radini sõrmevigastust. On ilmne, et seda, mida A R kohtuistungil kirjeldab, ta 1.12.2006.a. hilisõhtul kindlasti näha ei saanud, kuna oli, arvestades lumeta talve ja vähest valgustust, väga pime, mida A R eeluurimisel on ka tunnistanud. Samuti jäi tunnistaja ja meeste vahele aed. Eelkirjeldatud ebakõlade tõttu peab kohus Andrus Radini ja A R ütlusi tervikuna ebausaldusväärsemaiks kui kannatanu ja Veiko Riidaku omi, mis puutub sellesse, kuidas M S 1.12.2006.a. õhtul kaks peavigastust sai. Patsiendikaardist nr.6639, Rapla Perearstikeskuse tõendist /t.l.26/, Rapla Maakonnahaigla teatisest /t.l.28/, haigusloo väljavõttest /t.l. 31/ ja tunnistaja A A ütlustest lähtuvalt ei pea kohus võimalikuks, et M S võis temal 1.12.2006.a. hilisõhtul fikseeritud peavigastused saada Andrus Radini ja A R poolt kirjeldatud viisil. Loetletud tõendid kummutavad kohtu hinnangul Radinite versiooni toimunust, mille kohaselt sai S ühe peahaava vastu aeda toetavat raudkangi kukkudes ja teise sündmuskohalt lahkudes kas vastu autot või puuoksa põrkudes. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus M S, V Rja A A ütlustega ning toimikus asuvate M S vigastusi kirjeldavate meditsiiniliste dokumentidega tõendatuks süüdistuses kirjeldatud teo (so M S kahel korral raudkangiga pähe löömise) toimepaneku Andrus Radini poolt. Võimalik, et enne Andrus Radini poolt M S raudesemega löömist toimus meeste vahel ka rüselus, mille on S ja R maha vaikinud ja mille käigus sai Andrus Radin temal 4.12.2006.a. perearsti poolt fikseeritud vigastused. Samas võis Andrus Radin need vigastused saada ka siis, kui MS kolmanda löögi ajal raudkangist kinni haaras või hoopis mõnel teisel ajal ning need ei ole üldse seotud 1.12.2006.a. õhtul toimunuga. Kuna kohtul on alust arvata, et täit tõtt ei räägi juhtunu kohta kumbki pool, on raske hinnata ka Andrus Radini tegevuses tema käitumist õigustavate või süüd kergendavate asjaolude esinemist. Karistuse valikul arvestab kohus järgmist: Andrus Radin on tahtlikult toime pannud II aste kuriteo, milline oma iseloomult ei olnud väikese ühiskonnaohtlikkusega, kuid kõnesoleval juhul siiski raskeid tagajärgi ei põhjustanud. Andrus Radin on süüvõimeline isik ja kohus ei tuvastanud asjaolusid, millised välistaksid tema teo õigusvastasuse. Küll aga võtab kohus Andrus Radinile karistuse mõistmisel arvesse kannatanu enda õiguslikult küsitavat käitumist 1.12.2006.a. õhtul. Kuna kannatanule oli teada Radinite vaenulik suhtumine temasse, oli põhjendamatu neid hilisel ajal ja alkoholijoobes olekus otsitud põhjendusega tülitada. Kui V R tõesti huvitasid traktori rattad, nagu ta väidab, oli selliseks jutuajamiseks valitud aeg ilmselgelt ebaloogiline ja kohatu. 5 Kuna Andrus Radin ei ole varem õigusvastaseid tegusid toime pannud, piisab tema mõjutamiseks rahalisest karistusest. Arvestades tema süüd toimunus, samuti tema tervislikku ja majanduslikku olukorda, tuleb teda karistada rahalise karistusega KarS § 44 lg.1 ettenähtud minimaalmääras. Samuti tuleb, juhindudes KrMS § 180 lg.3, jätta menetluskulud suures osas riigi kanda, kuna invaliidist süüdistatavale oleks nende hüvitamine ilmselgelt ülejõukäiv. Kohtunik: Anne Randjärv