Obsah (4)

§ 7435§ 7419§ 17§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-975 Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Annika Hiiemäe Tõlk Anže

) § 17 lg 3 kohaselt kohustuslik. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 2, § 70 p 3, § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 7435lg 1, § 7419 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindl

S) § 661 lg 1 järgi. 21.01.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,000129 on määratud kohtuvälise menetleja poolt S. Kozlovski`le eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi Kars) § 63 lg 1,

§ 7419lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 278 trahviühiku ulatuses, so 16 680 krooni.

Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud S. Kozlovski` suhtes lisakaristust

§ 7419lg 2 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks.

Kaebuse sisu 05.02.2008.a laekus Pärnu Maakohtule S. Kozlovski` poolt esitatud kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. 03.01.2008.a kella 17:54 ajal peeti kaebaja kinni Pärnus, Merimetsa tn maja 11 juures, kus ta juhtis sõiduautot VW Golf (r/n xxx xxx). Vastavalt samas vanemkonstaabel T. Mill`i poolt koostatud väärteoprotokollile ilmneb, et väidetavalt seisnes kaebaja väärtegu mootorsõiduki juhtimises olukorras, kus tal puudus kontrollijale esitamiseks kohustuslik liikluskindlustuse poliis, samuti puudus temal mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud kirjalik volitus, mis on

§ 17lg 3 kohaselt kohustuslik, ning väidetavalt tuvastati S.

Kozlovski`l tema kinnipidamisel ka narkootikumi või psühhotoksilise aine tarvitamisest tingitud joove. Väärteoprotokollis on märgitud, et seletus esitatakse eraldi lehel väärteoprotokolli juurde. S. Kozlovski märgib, et selgituseks väidetava narkojoobe kohta andis ta informatsiooni sellest, et ei samal ega ka eelmistel päevadel tema narkootilisi aineid tarvitanud ei olnud. Küll aga selglitas ta, et tema on varem, kusagil aastavahetuse paiku või enne seda (kuupäeva täpselt ei mäleta), proovinud narkootilist ainet tarvitada. Kuivõrd S. Kozlovski tundis end normaalselt ja polnud juba ammu mingeid narkootilisi aineid tarvitanud, ei pidanud ta reaalseks, et teda võidakse kahtlustada narkootilise aine tarvitamises. Põhjusel, et politseitöötajad nõudsid temalt uriiniproovi andmist, ta sellega ka nõustus. Uriiniproov näitas esmalt narkootilise aine tarvitamise märke, mis oli S. Kozlovski`le üllatuseks, sest nii pika ajavahemiku tõttu, mis oli möödunud narkootilise aine tarvitamisest, ei oleks tohtinud proov olla positiivne. Seetõttu taotles ta korduvat (vere)analüüsi arsti juures, et selgitada, kas narkootilist ainet leidub ka veres. Teada on, et uriinis võib narkoaine säilida äärmiselt kaua. S. Kozlovski toimetatigi analüüsiks arsti juurde, kuid seetõttu, et kohapeal ei leidunud kedagi, kes oleks vastava analüüsi teinud, ei hakatud arsti ootama ja jäeti vereproov võtmata ning S. Kozlovski` taotlus rahuldamata. Seega leiab kaebaja, et tegelikkuses jäi tema poolt narkootilise aine tarvitamine tuvastamata. S. Kozlovski kirjalikku vastulauset väärteoprotokollile ei esitanud. Samas tuleb aga asuda seisukohale, et väärteoprotokolli põhjal talle koostatud otsus antud väärteoasjas oli talle üllatav ja pole kooskõlas sündmusega ja sellega, mida politseitöötajad tuvastasid. Otsuses märgitakse, et S. Kozlovski`l tuvastati narkojoove ja see on kirjas ka protokollis, kuid tegelikult temal narkojoovet (nõuetekohaselt) ei tuvastatud. S. Kozlovski ei vaidle selle vastu, et ta rikkus

§ 17

lg 3 nõudeid (vt ka LE § 70 p 2,3), kuid ta leiab, et ei juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis (LE § 76 p 1). Otsuses asutakse seisukohale, et S. Kozlovski rikkus LE § 76 p 1 ja § 70 p 2 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LKindlS § 661 lg 1,

§ 7435lg 1; § 7419 lg 1 järgi ning talle määratakse Kar

S § 56 lg 1 ja § 63 lg l kohaselt karistuseks rahatrahv 278 trahviühiku ulatuses, so summas 16 680 krooni ning

§ 7419lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7-ks kuuks.

Sellise otsusega kaebajal nõustuda võimalik ei ole, mistõttu vaidlustab ta osaliselt (narkojoobes juhtimist puudutvas osas ja karistuse ning lisakaristuse rikkumisega vastavuses olemise osas) väärteoasjas tehtud otsuse ja seda kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: S. Kozlovski väidab, et ta ei juhtinud mootorsõidukit narkojoobe seisundis. Uriiniproovis leidus narkoaineid nende ammusest tarvitamisest tulenevalt. Joovet ettenähtud korras ei tuvastatud, kuid politseinik pani kirja 2 joobe. Eeltoodu alusel ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) palub kaebuse esitaja tühistada tema suhtes tehtud väärteootsus nr 2670,08,000129 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 18.02.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja S. Kozlovski` kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel:

§ 7419

lg 1 alusel on menetluslust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles tarvitanud narkootikumi või psühhotoksilisi aineid. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so et Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistatakse juhti, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning sama Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-st kuust kuni 9 kuuni. Menetleja osundab, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo

§ 7419lg 1 järgi.

Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Otsuse tegemisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja märgib, et S. Kozlovski on ka

1. aastal mootorsõidukit juhtinud alkoholijoobes. 05.11.2007.a tarbis menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset ainet THC ja AMP ilma arsti ettekirjutiseta. Karistatud on menetlusalust isikut alates
2. aastast 29-1 korral erinevates liiklusalastes väärtegudes, nendest 3-l korral on kohaldatud menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust. Menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt kaebuses toodud väide, et tema ei ole mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud, on ümberlükatud tunnistaja N. M`i ütlustega. Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki - vabaneda karistusest. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuvälise menetleja jätta vaidlustatud väärteootsus muutmata ja S. Kozlovski` kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid S. Kozlovski` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist menetleja poolt väärteomenetlusnormide oluliste rikkumiste tõttu ning kaebuse esitaja teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebaja leidis, et tema joove jäi tuvastamata ning ta ei saanud eesti keele mittevaldamise tõttu aru, kuhu ja millele ta joobe tuvastamise protokollis alla kirjutas. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et S. Kozlovski` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 03.01.2008.a kella 17.54 ajal peeti S. Kozlovski kinni, kui ta juhtis Pärnus, Merimetsa tänaval sõiduautot. 3 Kohtuvälise menetleja koostatud protokolli kohaselt juhtis S. Kozlovski sõiduautot narkojoobes. S. Kozlovski tunnistas, et oli tarvitanud kanepit vanaaasta õhtul, hiljem ta narkootikume tarvitanud ei ole ja joovet tal käeoleval hetkel olla ei saa. Politseitöötajate nõudmisel andis ta kiirtesti tegemiseks uriiniproovi, mis tema üllatuseks osutus positiivseks. Tema nõudmisel toimetati ta analüüsiks arsti juurde, kus analüüs jäi tegemata, kuna vastavat arsti polnud kohal. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt on üks võimalik tõend teiste hulgas. Narkootilise aine tarvitamist ja joobeseisundit võib tõendada ka muude tõenditega peale joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti.

§ 7419

kohaselt tuleb tuvastada isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Joobeseisundi mõiste on defineeritud

§ 20

lg-3, mille kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Taolisest määratlusest lähtuvalt eeldab joobeseisundi tuvastamine teo, tagajärje ja nendevahelise põhjusliku seose kindlakstegemist. Kohtuvälise menetleja poolt on koostatud protokoll narkojoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või testri kasutamisel. Menetleja tuvastas narkojoobe narkotesti Multi Screen abil. Samuti nähtub protokollist, et S. Kozlovski`l oli kõne segane, ta oli unine, silmad olid punased, märjad ja läikivad, kõnnak kergelt taaruv, meeleolu rahulik. Kohtuvälise menetleja T. Mill`i, tunnistajate N. M`i ja L. Miil`i ütluste kohaselt toimus S. Kozlovski`l joobe tuvastamine väliste tunnuste põhjal selliselt, et T. Mill näitas taskulambiga S. Kozlovski`le valgust silmadesse. Nii tuvastatigi S. Kozlovski`l narkojoobe tunnused. Kohus leiab, et isikul joobeseisundi tuvastamine kohtuvälise menetleja poolt eeltoodud viisil ei ole usaldusväärne. Pimedal ajal, 03. jaanuaril kella 18 paiku, politseiautos taskulambiga isikule valgust silma näidates, leides silmad olevat punased ja läikivad, ei ole kohtu hinnangul piisavaks tõendiks, et tuvastada isikul narkojoove. Samuti ei ole esitatud tõendite alusel kontrollitav narkotesti läbiviimise usaldusväärsus. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 4 kohaselt on ametiisikul õigus toimetada isik joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiu- või ametiasutusse seaduses sätestatud juhtudel, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik. Ametiisik on kohustatud toimetama isiku tema nõudmisel tervishoiuasutusse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks. Asja kohtuliku uurimise käigus on kinnitust leidnud, et S. Kozlovski toimetati Pärnu Kiirabijaama analüüside võtmiseks. Nimetatud asjaolu kinnitavad kaebaja S. Kozlovski, kohtuväline menetleja T. Mill ning tunnistajad N. M ja L. Miil. T. Mill, N. M ja L. Miil selgitasid, et kiirabijaama mindi seetõttu, et nad tahtsid olla kindlad, et S. Kozlovski on narkojoobes. L. Miil lisas, et arsti juures analüüside andmist soovis ka S. Kozlovski. Kuna kiirabijaamas ei olnud parajasti arsti kohal ja oleks tulnud oodata, siis nad tulid ära ja jätsid arsti poolt joobeseisundi tuvastamata. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et ametiisikud ei olnud ka ise kindlalt veendunud, kas S. Kozlovski ikka on narkojoobes või mitte. Käesoleval juhul S. Kozlovski ei loobunud tema organismis joobesisalduse määramisest meditsiiniliselt ega ka keeldunud sellest. S. Kozlovski kinnitas kohtuistungil, et tema nõudis joobeseisundi tuvastamist arsti poolt. Tema oli kindel, et andis selle kohta ka protokollis allkirja. Protokoll oli eestikeelne ja „soglasen“ kirjutas ta sinna, kus oli vaja kinnitada oma nõusolekut vereproovi andmiseks. Kohtuväline menetleja kinnitas, et S. Kozlovsk`ile selgitati tema õigusi ning ta ei nõudnud tõlgi osavõttu, seega on tema väide, et ta ei saanud kõigest aru, mis talle räägiti või kuhu alla kirjutas, põhjendamata. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri menetlus keelega seonduvat, vaid VTMS §-dest 2 ja 24 tulenevalt tuleb lähtuda kriminaalmenetluse regulatsioonist. 4 KrMS § 10 lg 2 kohaselt menetlusosalisele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Väärteoprotokolli pöördel on ära toodud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused tuginedes VTMS §-le 19, mis ei sisalda viidet menetlusosalise õigusele tõlgi abile. Asja kohtuliku uurimise käigus kinnitas S. Kozlovski, et tema eesti keelt ei valda, ta käis vene koolis ja haridust on tal 5 klassi. Samuti kinnitasid T. Mill, L. Miil ja N. M, et S. Kozlovski`ga suheldi eesti ja vene keeles. Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et tõlgi mitteosalemise tõttu ei pruukinud kaebaja üheselt aru saada, kuhu ta alla kirjutas, seda enam, et tõendamist on leidnud, et S. Kozlovski toimetati analüüside andmiseks arsti juurde. Seega leiab kohus, et S. Kozlovski`l joobeseisund ei ole tuvastatud ja tema karistamine

§ 7419lg 1 alusel ei ole põhjendatud.

Kohtu hinnangul on kirjeldatud rikkumised käsitletavad väärteomenetluse oluliste rikkumistena VTMS § 150 lg 1 p 9 ja § 150 lg 2 mõttes. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Kaitsja esitas õigusabikulude hüvitamist summas 3540 krooni. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Anu Tammeniit Kohtunik 5