1-07-14683\13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-14683 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tõlk Maaria Rei Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. aprill 2008.a, avalik kohtuistung Kriminaalasi Vjatšeslav Rjabkovi ja Anastassia Golikova süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. jaanuari Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Endla Ülviste Prokurör Endla Ülviste Süüdistatavad Vjatšeslav Rjabkov
4. a otsus sünd 20.04.1965.a Anastassia Golikova sünd. 13.09.1984.a Kaitsjad Adv. Alla Jakobson ja Oleg Nišajev RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
5. jaanuari 2008.a otsus osaliselt Anastassia Golikova õigeksmõistmises ja õiguses hüvitise saamiseks riigilt ning V. Rjabkovilt ekspertiiside tegemise maksumuse 32 068 krooni väljamõistmises. Teha uus otsus: Tunnistada Anastassia Golikova süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistada teda 3 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.11.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse – 2 aasta ja 2 kuu võrra ning mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.05.2007 – 23.01.2008.a, s.o 7 kuud ja 29 päeva. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Välja mõista Anastassia Golikovalt I astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 10 875 krooni (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni). Välja mõista Vjatšeslav Rjabkovilt ja Anastassia Golikovalt solidaarselt menetluskuludena ekspertiiside maksumus 32 068 krooni (kolmkümmend kaks tuhat kuuskümmend kaheksa krooni). Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Vjatšeslav Rjabkovi apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Vjatšeslav Rjabkov tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistati 6 aastase vangistusega. Karistusaja alguseks loeti 24.05.2007.a, Anastassia Golikova mõisteti sama paragrahvi järgi õigeks. 1.1 V. Rjabkov tunnistati süüdi selles, et olles varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, omandas J.K vahendusel 23.05.2007.a ajavahemikul kl 22.40-22.46 Tallinnas Karuse tänava ääres asunud peidikust suures koguses, mitte vähem kui 512.79 grammi amfetamiini. Omandatud ainet hoidis ta oma sõiduautos, kuni ta 24.05.2007.a kella 01.25 ajal Tallinnas Tuukri tn 50 maja ees koos A. Golikovaga kinni peeti. 1.2 Anastassia Golikovale oli esitatud süüdistus selles, et olles varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, omandas Vjatšeslav Rjabkovilt 24.05.2007.a ajavahemikul kella 00.12-01.03 X asuvas majas suures koguses, kokku 204,13 grammi amfetamiini, mida hoidis oma käekotis, sõites koos V. Rjabkoviga viimase sõiduautos kuni nad kell 01.25 Tallinnas Tuukri tn 50 maja ees kinni peeti. 1.3 Maakohus leidis, et ei ole esitatud objektiivseid tõendeid selle kohta, et A. Golikova oleks teadnud narkootikumidest oma käekotis ja tal oleks olnud tahtlus, ükskõik millises vormis, nimetatud narkootilise aine omandamiseks. APELLATSIOONI SISU 2
7. Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist Vjatšeslav Rjabkovi süüdimõistmises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja Anastassia Golikova õigeksmõistmises. Apellant taotleb uue otsusega V. Rjabkovi süüditunnistamist ka suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises, jättes muus osas otsuse tema suhtes muutmata ning Anastassia Golikova süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistamist 3 aasta ja 2 kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendada eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aasta ja 2 kuu võrra ning mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Eelvangistus arvata karistusaja hulka. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. 2.1 Kohus jõudis järeldusele, et on tõendatud V. Rjabkovi poolt suures koguses narkootilise aine omandamine ja hoidmine, samuti see, et ta pani osa ainest A. Golikova käekotti. Kuna aga A. Golikova teadmist ja tahtlust amfetamiini omandamiseks ei tuvastatud, ei saa V. Rjabkovi käitumist kvalifitseerida narkootilise aine edasiandmisena, kuna A. Golikova ei soovinud ainet omandada. Kohus leidis, et vastuolud süüdistatavate ütlustes ei ole kõrvaldatud ning kuna süüdistatavad kohtus ütlusi ei andnud, pole neid võimalik kõrvaldada ka kohtuistungil. Kohus tõlgendas kahtlused süüdistatava kasuks ja mõistis A. Golikova õigeks. 2.2 Prokurör leiab, et kohtu järeldused ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele ja rajanevad süüdistatavate poolt kohtueelsel menetlusel antud ebausaldusväärsetel ütlustel, mis on toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. 2.3 Erinevalt kohtuotsuses tuvastatust on süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused omavahel riimuvad, kuid vastuolus varjatud jälgimise käigus ning V. Rjabkovi sõiduauto läbiotsimisel tuvastatud faktiliste asjaoludega. Nimelt väitsid süüdistatavad kohtueelses menetluses, et 23.05.2007.a öösel helistas A. Golikova V. Rjabkovile ja palus tulla endale järgi X tänavale ning viia teda koju X. V. Rjabkov läkski A. Golikovale järele oma sinist värvi MB-ga ja võttis A. Golikova peale Koplis Sitsi ja Rahu tänavate vahelt. See võis olla pisut enne keskööd vastu 24.05.2007.a. Varjatud jälgimisega on aga tuvastatud, et 23.05.2007.a kell 23.49 parkis V. Rjabkov oma auto X maja ette, kell 23.59 väljus (visati võtmed teise korruse vasakpoolsest aknast) ning sisnes majja. Kell 00.12 väljus V. Rjabkov X majast, võttis juhipoolse ukse kaudu oma autost midagi väikest, mille kohe taskusse pistis, pani auto uuesti valve alla ning läks majja tagasi. Kell 01.03 väljus V. Rjabkov koos A. Golikovaga, kellel oli kaasas valge naiste käekott. A. Golikova istus juhi kõrvale autosse. V. Rjabkov toimetas hetke pagasiruumi kallal, istus auto rooli ning sõitis Puuvilla tn ja Sitsi tn nurgale. Parkis auto ja jäi ootama. Eeltoodust lähtudes ei vasta süüdistatavate ütlused objektiivselt tuvastatule, mille kohaselt sisenes V. Rjabkov kell 23.59 X majja, kust väljus kell 01.03 koos A. Golikovaga. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt viibisid süüdistatavad pärast V. Rjabkovi majja sisenemist seal enam kui tund. Kuna isikud väljusid majast koos ning istusid ühte autosse, on igati loogiline ka järeldus, et nad viibisid majas koos. 2.4 V. Rjabkovi ütlustes nähtub muuhulgas, et amfetamiin, mille ta omandas, oli ühe musta kilekoti sees, milles üle kahe kilepakendi ei olnud kindlasti. V. Rjabkov mäletab, et jagas hiljem oma sõiduautos amfetamiini kahte minigripp pakendisse. Auto asus sellel hetkel 3 Koplis, kell võis olla 23 -24 vastu
8. maid. Väiksema pakendi amfetamiiniga pani ta oma taskusse ja suurema peitis auto ukseposti sisse. Ka eelpool kirjeldatud ütlused on vastuolus objektiivselt tuvastatuga, sest varjatud jälgimise käigus fikseeriti, et kell 23.08 parkis V. Rjabkov auto Vikerlase 4 maja trepikoja ette, kell 23.15 sõitis edasi ning kell 23.49 parkis auto Lõime 3 maja ette. 2.5 Seega ei pakendanud V. Rjabkov amfetamiini Koplis Sõle tänaval, sest ta ei viibinud tema poolt kirjeldatud ajal Kopli piirkonnas. Samuti leiti sõiduauto läbiotsimisel amfetamiini sisaldav pulber, mis oli pakendatud seitsmesse minigripp pakendisse. Musta kilekotti, millesse oli amfetamiin väidetavalt pakitud, kui V. Rjabkov selle omandas, sõiduauto läbiotsimisel ei leitud. Objektiivselt on tuvastatud, et amfetamiini ümberpakkimine ei toimunud V. Rjabkovi poolt kirjeldatud kohas ja viisil, see sai toimuda üksnes Lõime tn 3 majas, kus V. Rjabkov viibis koos A. Golikovaga ligikaudu tund ning kus oli selleks tegevuseks piisavalt aega ja tingimusi. Läbiotsimisel A. Golikova käekotist leitud digitaalne kaal amfetamiini jälgedega viitab samuti amfetamiini pakendamisele. 2.6 V. Rjabkovi ütlustest nähtub, et ta märkas Tuukri tänava alguses, et talle sõidetakse järele ning sai aru, et politsei tahab teda kinni pidada. Ta võttis taskust pakendi amfetamiiniga ja viskas selle A. Golikova käekotti, mis asus põrandal. A. Golikova ei saanud aru, mis toimub ning viimane väitis samuti, et ei teadnud, kuidas kilekott amfetamiiniga tema käekotti sattus. V. Rjabkovi sõiduautost leiti kõrvalistuja jalamatilt valge käekott, milles oli pakend 196,40 grammi amfetamiini sisaldava pulbriga ning teises 7,3 grammi amfetamiini, samuti digitaalne kaal, millel amfetamiini ja metamfetamiini jäljed. Seega on V. Rjabkovi ütlused aine viskamise kohta vastuolus objektiivselt tuvastatuga, sest leiti kaks kilekotti amfetamiiniga ja kaal. 2.7 Samuti nähtub läbiotsimise protokollist, et V. Rjabkov annab vabatahtlikult välja juhiukse posti sisse peidetud valge kilepakendi sees mitme läbipaistva minigrip pakendi sisse pakitud kollakat värvi pulbriline aine. Samas jätab V. Rjabkov välja andmata väiksema koguse ainet, mis leiti käekotist. Eelnevast järeldub, et A. Golikova käekotis olnud aine ei kuulunud V. Rjabkovile. Narkootiline aine kuulus A. Golikovale ning see oli üle antud V. Rjabkovi poolt, mida kinnitab ka V. Rjabkovi poolt vabatahtlikult välja antud ja käekotist leitud ainete sarnane värv, konsistents ja protsendiline sisaldus. 2.8 Süüdistatavate ütlused on antud teadmata, et teostati varjatud jälgimist, mille käigus fikseeriti nende liikumine. Nende ütlusi analüüsides on ilmselge, et kohtueelses menetluses oli neil tuvastamata asjaoludel võimalik omavahel ütlusi kooskõlastada ning nende ütlusud on ajendatud soovist vabastada vastutusest A. Golikova, kes kuriteosündmuse ajal kandis tingimisi karistust. Ütlustes on püütud vältida seost X majaga, samas on aga varjatud jälgimise käigus nende viibimine selles majas fikseeritud. Eelnev viitab sellele, et süüdistatavad on püüdnud välistada kohta, millega oleks võimalik seostada narkootilise aine edasiandmist ja omandamist. V. Rjabkovi poolt amfetamiini pakendamine sai objektiivsetest tõenditest nähtuvalt toimuda ainult kõne all olevas majas, kus ta viibis koos A. Golikovaga. Asjaolu, et A. Golikova käekotist leiti digitaalne kaal amfetamiini jälgedega kinnitab vähemalt tema viibimist pakendamise juures. Seega on loogiline, et amfetamiini edasiandmine ja omandamine toimus X asuvas majas. 4 2.9 Prokurör, nõustudes kohtu järeldusega selles, et V. Rjabkovi süü narkootilise aine omandamises ja hoidmises on täielikult tõendamist leidnud, leiab, et V. Rjabkovi poolt suures koguses narkootilise aine edasiandmine A. Golikovale on kvalifitseeritav kuriteona ning A. Golikova poolt selle ebaseaduslik omandamine X majas süüdistuses märgitud ajal ning hoidmine kuni politsei poolt kinnipidamiseni on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kuigi kohus ei ole oma otsuses konkretiseerinud, millises kolmes V. Rjabkovile süüks arvatud narkootilise aine käitlemise vormis V. Rjabkov süüdi tunnistati, võib kohtu otsuses väljendatud seisukohast, et V. Rjabkovi käitumine ei ole hinnatav suures koguses narkootilise aine edasiandmisena järeldada, et kohus on V. Rjabkovi sisuliselt kõnealuses tegevuses õigeks mõistnud, mistõttu tuleb V. Rjabkov uue otsusega suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises süüdi tunnistada.
9. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka Vjatšeslav Rjabkov, kes taotleb otsuse tühistamist teda puudutavas osas täies mahus. Apellant leiab, et maakohtul polnud õigust arutada käesolevat kriminaalasja olukorras, kus Pärnu kohtus vaadati juba aasta tagasi läbi tema kriminaalasi ning nüüd on tal kaks karistatust. Ta taotles kriminaalasjade liitmist ja arutamist Pärnus, kuid kohus ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Ta ei ole vastu, et Anastassia Golikova süüdistus sellest kriminaalasjast eraldataks. 3.1 Peale selle leiab V. Rjabkov, et talle mõistetud karistus on liialt range, arvestades puhta narkootilise aine kogust ja teda puudutavaid asjaolusid – tal on naine ja laps ülal pidada. Talle tundub, et kohus ei arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10. Prokurör toetas enda poolt esitatud apellatsiooni ja taotles A. Golikova süüditunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning V. Rjabkovi süüditunnistamist narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises. V. Rjabkovi apellatsiooni palus prokurör jätta rahuldamata kui põhjendamatu. A. Golikova kaitsja taotles maakohtu otsuse muutmatajätmist, kuivõrd kohtu põhjendused ja järeldused on seaduslikud ja faktiliste asjaoludega kooskõlas. V. Rjabkovi kaitsja toetas oma kaitsealuse apellatsiooni, leides, et kohtuotsus tuleb tühistada ja saata arutamiseks Pärnu Maakohtule, kelle menetluses on kriminaalasi V. Rjabkovi süüdistuses, seadus ei keela A. Golikova süüdistusasja eraldamist ning see ei tooks kaasa ka ebaobjektiivset otsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et prokuröri apellatsioon on põhjendatud, kohtuotsus A. Golikova õigeksmõistmises tuleb tühistada apellatsioonis esitatud motiividel. V. Rjabkovi apellatsioon ei ole aga põhjendatud ega anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. 5.1 Käesolevas süüdistusasjas puudub vaidlus selle üle, et 24.05.2006.a peeti Tallinnas Tuukri tänaval kinni sõiduauto MB, mida juhtis V. Rjabkov ning kaassõitjaks oli A. Golikova. V. Rjabkov andis politseitöötajatele vabatahtlikult välja auto juhiukseposti sisse peidetud mitmesse minigripp kotikesse pakitud 308,66 grammi amfetamiini. Auto läbiotsimise käigus 5 leiti kõrvalistuja jalamatil olevast A. Golikova käekotist 2 minigripp kilepakendit, ühes 196,40 grammi amfetamiini (amfetamiinsulfaadi sisaldusega 44%) ja teises 7,73 grammi amfetamiini (amfetamiinsulfaadi sisaldusega 76%) /l kd tl 10-12; II kd tl 71-73/. 5.2 Maakohus leidis, et kohtulikul uurimisel ei ole esitatud objektiivseid tõendeid selle kohta, et A. Golikova oleks teadnud narkootikumidest oma käekotis ja tal oleks olnud tahtlus, ükskõik millises vormis nimetatud narkootikumide omandamiseks. Kohtulikul uurimisel tuvastatud vastuolud süüdistatavate ütlustes ei ole lahendatud eeluurimisel ning kuna kohtulikul uurimisel süüdistatavad keeldusid ütluste andmisest, ei olnud A. Golikova kohtumisaega V. Rjabkoviga, valge käekoti asukohta autos ning narkootilise aine autosse peitmise aega võimalik tuvastada ka kohtulikul uurimisel. Kohus tõlgendas kõrvaldamata kahtlused süüdistatava A. Golikova kasuks. 5.3 Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga ning märgib esmalt, et kohtule olid esitatud hindamiseks järgmised tõendid – süüdistatavate kohtueelsel uurimisel antud ütlused (kuivõrd nad kohtuistungil keeldusid ütlusi andmast, siis need avaldati), V. Rjabkovi poolt juhitud sõiduauto läbiotsimisprotokoll, jälitusprotokoll varjatud jälgimise kohta, narkootilise aine ekspertiisiakt, DNA ekspertiisiakt. 5.4 Tõendite hindamist käsitleb KrMS § 61, mille sisu ja mõtet on Riigikohus oma lahendites korduvalt selgitanud – KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (Riigikohtu otsused nr 31-1-88-06; 3-1-1-127-06; 3-1-1-4-07). 5.5 Maakohtu otsuse põhiosast nähtub, et kohus ei ole KrMS §-s 61 sätestatut siiski järginud, jättes tõendid omavahel kaalumata ja kogumis hindamata. Kohtuotsusest ei selgu, miks on süüdistatavate ütlusi eelistatud varjatud jälgimise protokollis sisalduvale objektiivsele teabele. Kohtukolleegium, nõustudes apellandiga, peab siinjuures vajalikuks veel märkida, et süüdistatavate ütlused on omavahel valdavas osas riimuvad. Et A. Golikova sõnade kohaselt pannud ta oma käekoti kahe esiistme vahele, V. Rjabkovi sõnul aga auto jalamatile, on vastuolu üksnes ühes detailis, mis ei ole süüküsimuse otsustamisel määrava tähtsusega ning on kõrvaldatav teisi tõendeid analüüsides. Sõiduauto läbiotsimisprotokolli kohaselt asus käekott kõrvalistuja jalamatil /I kd tl 10-11/. 5.6 Prokurör märgib põhjendatult, et süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused on vastuolus varjatud jälgimise käigus ning V. Rjabkovi sõiduauto läbiotsimisel tuvastatud faktiliste asjaoludega. Mõlemad süüdistatavad on väitnud, et 23.05.2007.a öösel helistas A. Golikova V. Rjabkovile ja palus tulla Kopli tänavale endale järele ning viia koju Nafta 6-
12. V. Rjabkov tegigi seda, võttes A. Golikova Koplis Sitsi ja Rahu tänavate vahel oma sinist värvi sõiduautosse MB. See võis olla pisut enne keskööd vastu 24.05.2007.a /I kd tl 17-20; 31-33/. 5.7 Varjatud jälgimise protokolli kohaselt aga parkis V. Rjabkov 23.05.2007.a kell 23.49 oma auto X maja ette, kell 23.59 väljus (visati võtmed teise korruse vasakpoolsest aknast) ning sisenes majja. Kell 00.12 väljus V. Rjabkov X majast, võttis juhipoolse ukse kaudu oma autost midagi väikest, mille kohe taskusse pistis, pani auto uuesti valve alla ja läks majja tagasi. Kell 01.03 väljus V. Rjabkov koos A. Golikovaga, kellel oli käes valge naiste käekott. 6 A. Golikova istus juhi kõrvale autosse. V. Rjabkov toimetas hetke pagasiruumi kallal, istus rooli ja sõitis Puuvilla ja Sitsi tänava nurgale. Parkis auto ja jäi ootama /II kd tl 1-2/. 5.8 Eelnevat silmas pidades märgib prokurör õigustatult, et süüdistatavate ütlused ei vasta objektiivselt kindlakstehtule ega saa olla faktiliste asjaolude tuvastamisel aluseks. On tehtud kindlaks, et kell 23.59 sisenes V. Rjabkov X majja, kust väljus kell 01.03 koos A. Golikovaga. Seega viibisid nad nimetatud majas enam kui tund, väljusid koos ja istusid ühte autosse, millest omakorda on loogiliselt järeldatav, et süüdistatavad viibisid X majas koos. 5.9 Tuleb märkida, et V. Rjabkovi ütlused ei haaku ka muus osas varjatud jälgimisega saadud teabele. V. Rjabkov on kinnitanud, et amfetamiin, mille ta omandas, oli ühe musta kilekoti sees, milles üle kahe kilepakendi ei olnud kindlasti. Ta jaganud hiljem oma sõiduautos amfetamiini kahte minigripp pakendisse. Auto asus sellel hetkel Koplis, kell võis olla 23-24 vastu
13. maid. Väiksema pakendi amfetamiiniga pani ta oma taskusse ja suurema peitis auto ukseposti sisse /I kd tl 18/. Varjatud jälgimise käigus aga fikseeriti, et kell 23.08 parkis V. Rjabkov auto X trepikoja ette, kell 23.15 sõitis edasi ning kell 23.49 parkis auto X maja ette. 5.10 Järelikult ei pakendanud V. Rjabkov amfetamiini Koplis Sõle tänaval, kuivõrd ta seal tema enda poolt märgitud ajal ei viibinud. Sõiduauto läbiotsimisel leiti aga narkootiline aine, mis oli pakendatud seitsmesse minigripp pakendisse. Musta kilekotti, mille V. Rjabkov viitab, auto läbiotsimisel aga ei leitud /I kd tl 10-12/. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et läbiotsimisel leiti A. Golikova käekotist digitaalne kaal, millel tuvastati amfetamiini jäljed / II kd tl 73/. Eelnevat arvestades nõustub kohtukolleegium prokuröri järeldustega, et amfetamiini pakendamine sai toimuda siiski Lõime 3 majas, kus süüdistatavad viibisid koos terve tunni. 5.11 V. Rjabkovi ütluste kohaselt märganud ta Tuukri tänava alguses, et talle sõidetakse järele ning sai aru, et politsei tahab teda kinni pidada. Ta võttis taskust pakendi amfetamiiniga ning viskas selle A. Golikova käekotti, mis asus põrandal. A. Golikova ei saanud aru, mis toimub. A. Golikova ise kinnitas oma ütlustes samuti, et ei teadnud amfetamiinist oma käekotis midagi. Samas andis aga V. Rjabkov pärast politsei poolt kinnipidamist vabatahtlikult välja autoukse posti sisse peidetud kilepakendi, milles mitmesse minigripp pakendisse pakitud kollakat värvi pulbriline aine, kuid jättis välja andmata oluliselt väiksema koguse samasugust ainet, mis leiti käekotist. Kohtukolleegium nõustub apellatsioonis esitatud järeldusega, et seega ei kuulunud A. Golikova käekotis olnud aine enam V. Rjabkovile, viimane oli selle A. Golikovale üle andnud, mida kinnitab uksepostis olnud ja käekotist leitud ainete sarnane värv, konsistents ja amfetamiinsulfaadi samasugune sisaldus /II kd tl 71-73/. V. Rjabkovi ütluste tõepärasust kahandab oluliselt veel asjaolu, et A. Golikova käekotist leiti kaks kilekotti amfetamiiniga ning amfetamiinijälgedega kaal. 5.12 Süüdistatavate ütluste hindamisel tuleb käesolevas asjas arvestada ka seda, et ütlused on antud olukorras, kus varjatud jälgimise teostamine ei olnud V. Rjabkovile ja A. Golikovale teada. Nende ütluste sisuline ühtelangevus viitab ilmselgelt sellele, et süüdistatavatel on olnud võimalik enda poolt esitatavad versioonid kooskõlastada ning ütlustes sisalduv teave annab tunnistust soovist vabastada vastutusest A. Golikova, kes oli KarS § 184 lg 1 järgi karistatud ja kelle suhtes kohaldatud katseaeg ei olnud lõppenud. Kumbki süüdistatavatest ei viita oma ütlustes X asuvat majale, kuigi nende sealviibimine on vaieldamatult tuvastatud. Sellest aga 7 tuleneb, et süüdistatavad on püüdnud varjata kohta, millega oleks võimalik seostada narkootilise aine edasiandmist ja omandamist. A. Golikova käekotist leitud digitaalne kaal viitab samuti amfetamiini pakendamisele X asuvas majas ning tuvastatud faktilised asjaolud võimaldavad asuda seisukohale, et A. Golikova oli narkootilise aine pakendamisest vähemalt teadlik, viibis selle juures. 5.13 A. Golikova kaitsja esitatud argument, mille kohaselt käekotis olnud amfetamiinipakendilt ei leitud DNA ekspertiisi käigus A. Golikovalt pärinevat biloogilist materjali, ei välista kuidagi tema kaitsealuse puutumust pakendis olnud amfetamiiniga, kuivõrd nimetatud pakendilt ei tuvastatud ka V. Rjabkovi DNA-d /II kd lk 79 p 2/. Seega ei räägi kaitsja argument A. Golikova kasuks, vaid on veelkordseks kinnituseks sellele, et V. Rjabkovi väide amfetamiinipaki viskamise kohta oma taskust A. Golikova käekotti on paljasõnaline ja kantud soovist kaassüüdistatavat säästa. 5.14 Mis puutub amfetamiini auto ukseposti sisse peitmise aega ja kohta, siis kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et A. Golikova süüküsimuse otsustamisel ei omagi see tähtsust, talle esitatud süüdistus seda ei puuduta. 5.15 Kohtukolleegium on seisukohal, et suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine A. Golikova poolt V. Rjabkovilt ja selle aine hoidmine kuni tema kinnipidamiseni on maakohtus kontrollitud tõenditele tuginedes tõendatud ja kuna A. Golikovat on varem narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest karistatud, on tema käitumine hinnatav KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle tuleb mõista karistus. 5.16 KarS §-s 56 sätestatust lähtudes karistust mõistes arvestab kohtukolleegium A. Golikova süü suurust ning raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Et A. Golikova pani kõne all oleva kuriteo toime talle varem määratud katseajal, siis puudub võimalus ja alus tema mõjutamiseks mitte enam kuritegusid toime panna, muul viisil kui seda reaalse vangistuse mõistmisega ja KarS §-s 65 lg-s 2 sätestatu kohaldamisega. Karistusmäära valikul arvestab kohtukolleegium asjaoluga, et V. Rjabkovile, kelle süü on võrreldes A. Golikovaga oluliselt suurem, mõistis maakohus karistuseks 6 aastat vangistust. A. Golikovalt tuleb KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista sundraha 10 875 krooni ning hüvitada solidaarselt V. Rjabkoviga menetluskuludena ekspertiiside teostamise maksumus. 5.17 Kohtukolleegium nõustub apellatsiooniga ka osas, mis puudutab V. Rjabkovi poolt narkootilise aine edasiandmist. Kuigi maakohus ei ole seoses A. Golikova käitumisele hinnangu andmisega sõnaselgelt V. Rjabkovi narkootilise aine edasiandmises õigeks mõistnud, tuleneb see siiski kohtuotsuse sisust. Kuivõrd kohtukolleegium on seisukohal, et A. Golikova omandas V. Rjabkovilt suures koguses narkootilist ainet ning hoidis seda, tuleb V. Rjabkov lugeda süüdimõistetuks narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja edasiandmises.
14. V. Rjabkovi apellatsioon on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. 6.1 Kriminaalasja materjalide juurde on prokurör esitanud 18.09.2006.a koostatud süüdistusakti, mille kohaselt on V. Rjabkovile ja veel viiele isikule esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Menetlus nimetatud asjas Pärnu Maakohtus kestab. Süüdistusaktist nähtub muuhulgas, et V. Rjabkovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, on 28.04.2006.a 8 asendatud tõkendiga elukohast lahkumise keeld / IV kd tl 34-48/. Prokuröri sõnul takistab Pärnu Maakohtus arutusel oleva süüdistusasja menetlemist ühe süüdistatava haigestumine. 6.2 Esmalt märgib kohtukolleegium, et vastupidiselt apellatsioonis väidetule, ei ole ei V. Rjabkov ise ega tema kaitsja maakohtu istungil kriminaalasjade ühendamist taotlenud /IV kd tl 62-63/. Teisalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et KrMS § 216 annab uurimisasutusele, prokuratuurile või kohtule võimaluse kriminaalasjade ühendamiseks, kuid ei sea seda igal juhul kohustuslikuks. Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kriminaalasja eraldi arutamine on põhjendatud ning V. Rjabkovi taotluse argumendid alusetud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et asudes kaaluma kriminaalasjade ühendamise vajalikkust, tuleb ühelt poolt prognoosida, kuidas mõjustaks ühendamine menetlusaja mõistlikkust ning kas kriminaalasjade ühendamata jätmine võib viia V. Rjabkovi suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni. 6.3 Kui kaaluda kriminaalasjade ühendamist menetlusaja mõistlikkuse aspektist, siis vaidlusaluse süüdistusasja arutamine Harju Maakohtus on pigem taganud V. Rjabkovile õiguse kiirele ja õiglasele menetlusele. Ning teisalt, kuivõrd kriminaalasjade menetlusesemeks on täiesti erinevad kuriteod, Pärnu Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas süüdistatakse V. Rjabkovi kõrval mitmeid teisi, käesoleva süüdistusasjaga mitteseotud isikuid, A. Golikoval aga puudub igasugune seos selle kriminaalasjaga, ei saa tekkida kahtlust, et kriminaalasjade ühendamata jätmine võiks viia ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni. Küll aga võib selline kahtlus tõusetuda juhul, kui materjalid V. Rjabkovi kohta käesolevast süüdistusasjast eraldataks ja lahendataks V. Rjabkovi ning A. Golikova süüküsimus eraldi menetlustes. Õiglase karistuse mõistmise Pärnu Maakohtu poolt V. Rjabkovi süüditunnistamise korral tagab aga KarS §-s 65 lg 1 ja §-s 64 sätestatu. 6.4 V. Rjabkovile mõistetud karistusse puutuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et 6 aastat vangistust jääb KarS § 184 lg 2 p 2 sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole. V. Rjabkov on varem süüdi tunnistatud ja vangistuslikku karistust kandnud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest ning veelgi enam – olles 2006.a sügisest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdistatuna kohtu all, käitles ta kohtumenetluse ajal uuesti ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid. Kohtukolleegium on seisukohal, et need asjaolud ei võimalda V. Rjabkovile mõistetud karistust leevendada. Mis puudutab süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, siis maakohus on seda V. Rjabkovile karistust mõistes arvestanud.
15. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 1, 2, 340 lg 4 p 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.01.2008.a otsuse Anastassia Golikova õigeksmõistmises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, tunnistab ta uue otsusega süüdi ja mõistab karistuse. Prokuröri apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab, V. Rjabkovi apellatsiooni jätab rahuldamata. Malle Preimer Igor Amann 9 Ene Randmäe