Arvi- Enno Õigus esitas kaebuse (tl.2) kohtuvälise menetleja otsusele karistuse osas. Kaebaja hinnangul on karistus ebaproportsionaalselt karm, ei arvesta kaebaja praegust olukorda ei majanduslikus ega sotsiaalses situatsioonis. Otsuses ei ole mainitud ka joobeastet, mis oli 0,26 promilli. Ei ole õige, et eelmisest rikkumisest ei ole ta teinud mingeid järeldusi- ta ei istunud tookord peaaegu aasta autorooli, käis jala ja bussiga. Praegu on kaebajal kasvatada kolm last, neist kaks alaealised, elatakse abikaasa palgast. Kaebajale kuuluvast äriühingust tal sissetulek puudub, kuna alles tuldi välja pankrotiseisust, puudub ka tervisekindlustus. Menetlusalune isik palus politseile saadetud kirjas rahatrahvi mitte väga suurt määrata ja võtta kasvõi juhilubasid kauemaks ära, sest suvel autoga ei sõida, lapsed koolis ja trennis ei käi ning asutakse rohkem paigal. Politsei nende palvetega ei arvestanud. Kohtult saab ta paluda ainult rahatrahvi vähendamist poolele summale ning usku temasse, et edaspidi niisuguseid asju ei juhtu. Selle situatsiooni, st. jääknähud olid põhjustatud hommikuse tormi tagajärjel toimunud andmesidekatkestusest Voorel, kuhu kutsuti avariid likvideerima. Seetõttu oldi sunnitud välja sõitma, kuna sellest sõltus väga palju. 2 Kohtuvälisele menetlejale varasemalt saadetud kirjas (tl.4) märgib kaebaja, et ta ütles juba inspektoritele, et kahetseb oma tegu väga ja ei oska seda õigustada, oli rumalus. Ta lihtsalt arvas, et lõunane koduvein lahtub selleks ajaks. Võimaliku karistuse leevenduseks palub menetlusalune isik kohtuvälisel menetlejal arvestada asjaoluga, et ta tegi ja teeb endale sellest tõsised järeldused. Karistuse puhul lepiks ta ennekõike pikema juhtimisõiguse peatamisega (kasvõi 6 kuud) kui suurema rahatrahviga, sest majanduslik olukord on pingeline, ta peab toetama ka oma ema. Võimaliku rahatrahvi palub ajatada. Kohtuväline menetleja kirjalikus vastuses (tl.17) ei nõustu kaebusega. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole ta rikkunud otsust tehes menetlusõigust ja palub jätta väärteootsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Isik rikkus liikluseeskirja § 76 p.1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. “Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme otsuse vaidlustamise kord” (VV määrus 02.04.2001 nr.120) § 19 lg.1 p.3 jaotuse järgi tuvastati kerge joove- alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres. A.-E. Õigus*e sõiduk peatati liiklusjärelevalve ja alkoholijoobe kontrolli käigus, juhil lasti puhuda alkomeetrisse, mille näiduks kuvati 0,26 mg /l. Juht nõustus kohapealse joobetuvastamisega. Lisaks sellele tuvastati alkoholilõhn suust, silmad märjad-läikivad. Otsuse koostamisel arvestati vajadusega anda riigi poolt selge signal , et liiklusrikkumiste, s.h. mootorsõiduki joobes juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis Voore asulas, mis on tihedalt asustatud piirkond ja selle tegevusega seadis ohtu enda ja teiste liiklejate elu ja tervise. A.E.Õigus on eelnevalt karistatud joobeseisundis juhtimise eest kahel korral ning nendest teasel korral – 14.09.2004 karistati rahatrahviga 9000 krooni. Lisakaristusena on ka eelnevalt juhtimine olnud peatatud 6 kuud. 14.05.2008.a. toimunud kohtuistungil kohus uuris kirjalikke tõendeid ja kuulas ära menetlusaluse isiku A.-E.Õigus*e seletuse. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kõigi tõendite uurimise ja poolte seisukohtade ärakuulamise tulemusena kujunes kohtul veendumus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb VTMS § 132 p.2 kohaselt tühistada osaliselt ja teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ja A.-E. Õigus*e kaebus tuleb rahuldada. VTMS § 123 lg 2 alusel menetleb kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtul tuleb kaebuse lahendamisel välja selgitada VTMS § 133 alusel kontrollimist vajavad asjaolud. Kohtule esitatud tõendite uurimise pinnalt tegi kohus kindlaks, et A.-E. Õigus 19.jaanuaril 2008 lõuna ajal jõi Lihulas tuttavate juures marjaveini ja esialgu oli kavatsus sõita kell 15 Virtsust väljuvale praamile. Seejärel tuli väljakutse Voorele ja umbes kella 14 paiku asuti sõitma Lihulast Jõgeva Maakonda Voorele. Voorel juhtis mootorsõidukit A.-E.Õigus. A.-E. Õigus, juhtides sõiduautot Range Rover, 3 sõitis Voorel poodi, tegi ostud baaris ja sealt tagasiteel peatasid teda politseinikud kuskil parklas. Alkomeetrisse puhumise tulemusena oli alkomeetri näit 0,
Enne seda on A.-E.Õigus karistatud HÕS § 96 lg.1 järgimootorsõiduki juhtimine joobeseisundis- aastal 2001 rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Veel on A.-E.Õigus karistatud väärteokorras 10.03.2007 LS § 7435 lg.1 järgi rahatrahviga 360 krooni ja 04.02.2008 LS § 7435 lg.1 järgi rahatrahviga 2220 krooni. Need trahvid on tasutud. Menetlusalune isik jääb kohtuistungil selle juurde, et karistust tuleks talle kergendada. Määrata tuleks rahatrahv nii nagu oli määratud ja juhtimisõigus alles jätta. Nüüd on nii, et ta peab maksma trahvi ja sõita ka ei saa. Ta on harjunud oma tegude eest vastutama, trahvid on tasutud. Arvestada tuleks asjaolusid, et tal oli nii väike joove- 0,26, tuleks karistust diferentseerida. Eelmine kord oli joove 1 promill ja trahv määrati 9000 krooni. Lisakaristus tuleks ära jätta, tööl ei saa nii ka käia, oma firmast ta töötasu ei saa. Ta on tulnud oma firmaga pankrotist välja, püüab väga, et maksud saaksid makstud. Seda tuleks arvestada. Ta kahetses juhtunut väga juba siis kui protokoll tehti. Kohtuväline menetleja jääb selle juurde, et karistus on määratud proportsionaalselt ja õigesti ja tuleks jõusse jätta. 2 korda on varem olnud joobes juhtimist, juhtimisõigus peatatud. Kaebusest järeldub, et isik soovib asja endale mugavalt lahendada – on nõus juhtimisõigusest loobuma, kuna suvel autoga niikuinii ei sõideta, seega karistust nagu polekski. Varem määratud rahatrahvid on kohe ära makstud, seega rahapuudusega ei ole probleemi olnud. Juhtimisõigus on ära võetud 3 kuuks, mis on võimalik miinimum. Napilt on olukord selline, et ei tulnud kriminaalasja algatada. Karistus võinuks veelgi rangem olla, kuna on ka varasemaid rikkumisi. On arvestatud
Kohtu seisukoht: Karistamise aluseks on
järgi isiku süü ja karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. On küll õige, et A.E.Õigus kinnitab, et ta tõesti kahetseb juhtunut, kuid kohus ei pea siiski põhjendatuks lugeda seda
Põhjendus: A.-E.Õiguse seletusest kohtuistungil ei ilmne, et see sõnades väljendatud kahetsus reaalelus mingit tagajärge võiks omada, s.t. et ta täielikult ja lõplikult alkoholitarvitamise ja autojuhtimise enda jaoks lahutaks. Näiteks: pärast lõunast alkoholitarvitamist istus ta mõne tunni pärast rooli, arvates, et lõunane vein “ei saa enam näidata õhtul”; baarist ostis viina kaasa sest “ iial ei või teada, mis õhtu toob”. Samas oli kavatsus hakata samal õhtul veel Saaremaale tagasi sõitma. 5 Menetlusaluse isiku kirjas kohtuvälisele menetlejale (tl.12) ta küll kinnitab kahetsust, kuid kirja üldine toon on pigem sellele vastupidine. Liiklusseaduse § 7419 sätestab:
) ja juhtimisõiguse äravõtmine on lisakaristus (
). Põhikaristus on üldine karistusliik, mida on võimalik kohaldada kõikide süüteoliikide eest. Lisakaristus- juhtimisõiguse äravõtmine- on spetsiifiline karistusliik, mida on võimalik rakendada spetsiifiliste süüteoasjaolude korral. Lisakaristus mõistetakse juhul, kui see on vajalik karistuse mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks, s.t. kas eri – või üldpreventiivsetel kaalutlustel. Mootorsõiduki juhtimise õigus on eriõigus, mis omistatakse teatud tingimuste täidetuse korral. Mootorsõiduki juhtimise õigus võidakse karistusena ära võtta siis kui seda nõuavad eripreventiivsed või üldpreventiivsed eesmärgid. Eripreventiivne eesmärk- see on vajadus mõjutada just seda konkreetset isikut selliseid tegusid mitte enam toime panema. Üldpreventiivne eesmärk – see saab olla õiguskorra kaitsmise huvide arvestamine, s.h. teistele isikutele (avalikkusele ) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. Kohus on siin seisukohal, et karistuse ja selle määra valikul omab enamat kaalu vajadus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.t. eripreventiivne eesmärk. Sellele sekundeerib (s.t. omab teisest tähendust) üldpreventiivne eesmärk ehk õiguskorra kaitsmise huvid. A.-E.Õigusele karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja tuginenud eeskätt üldpreventsioonilistele kaalutlustele - vajadusele anda selge signaal riigi hoiakust ja karistuste rangusest. Seetõttu on jäänud arvestamata isiku süüga seonduv, s.t. ka konkreetse teo konkreetsete asjaoludega seonduv- näiteks asjaolu, et menetlusalusel isikul fikseeritud joove on minimaalse lähedal. Isiku süü asjaoludega mitte arvestamine tähendab, et karistuse määramisel on kõrvale kaldutud karistuse kohaldamise alustest (see tähendab VTMS § 133 p.7 nõuete rikkumist). Üldpreventiivset eesmärki- usku, et Liiklusseaduse nõuete täitmist jälgitakse ja rikkumisi karistatakse- tuleb teostada nii reaalse liiklusjärelevalvega kui ka mõistetavate karistustega, kuid seda eesmärki ei saa asuda taotlema ainult karistuste rangust suurendades. Käesoleval juhtumil on isikule määratud põhikaristus rahatrahvina pooles ulatuses sanktsiooni ülemmäärast- ülemmäär 300 trahviühikut, määratud trahv- 150 trahviühikut. Lisaks sellele on määratud lisakaristus miinimummääras. Kohus on seisukohal, et käsitletavas asjas on lisakaristuse määramine põhikaristuse kõrval õigustatud, eriti arvestades, et selleliigiline rikkumine ei olnud esmakordne. A.-E.Õiguse puhul on vajalik eripreventiivse eesmärgi taotlemine, s.t. eesmärgiks peab olema, et mootorsõiduki juhtimiseks vajalikul ajal ta välistaks alkoholi 6 tarvitamise ja välistaks sõidukijuhtimise alkoholitarvitanuna. Sellise eesmärgi saavutamiseks on kohane rakendada lisakaristusena eriõiguse äravõtmist. Lisakaristuse saab määrata vaid koos põhikaristusega. Ka põhikaristuse määras peab kajastuma isiku süü suurus- näiteks fikseeritud joobeaste, tema enda suhtumine (süü tunnistamine). A.-E.Õiguse asjas ei ole need asjaolud sellised, mis nõuaksid trahvi määramist pooles ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. Kohtuväline menetleja on kirjalikus vastuses osutanud küll asjaolule, et rikkumine toimus Voore asulas, mis on tihedalt asustatud piirkond ja sellega seadis ta ohtu enda ja teiste liiklejate elu ja tervise, kuid samas ei ole selliseid võimalikke ohumärke fikseeritud joobe tuvastamise protokolli pöördel tähelepanekute hulgas. Seega saaks selline võimalik oht olla kätketud vaid joobeseisundisse endasse, mis väljendus fikseeritud näidus (0,26). Seetõttu hindab kohus menetlusaluse isiku süü selliseks, millele reageerida trahviga veerandi ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. Menetlusalune isik ise on kaebuses kohtule ja kirjas kohtuvälisele menetlejale (tl.4) eelistanud karistusena juhtimisõiguse äravõtmist ja pidanud vajalikuks trahvi vähendamist. Kohtuistungil muudab A.-E.Õigus oma soovi, soovides trahvi kehtimajätmist ja juhtimisõiguse allesjätmist. Kohus nõustub siin kohtuvälise menetleja põhjendustega ja on seisukohal, et süüteomenetluses kohaldatav karistus peabki rikkujale tooma kaasa teatavaid kadusid ja õiguste kitsendusi, karistust ei saa kohandada rikkujale mugavaks ja temale sobilikuks lahenduseks. A.-E.Õigus’e süü suurusele ja tema mõjutamisvajadusele kohaseks karistuseks on rahatrahv 75 päevamäära ulatuses ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Seetõttu kohus VTMS § 132 p.2 alusel tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o. rahatrahvi määra osas ja teeb selles osas uue otsuse, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. Kohtunik Ü.Raag 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.