Obsah (5)
§ 306§ 180§ 175§ 179§ 431-08-2984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2008.a., Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Pro
§ 306, § 309 lg. 3 Süüdi tunnistada Sulev Soome Kar
S § 263 p. 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o. 7600 (seitse tuhat kuussada) krooni. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.05.2007.a., s.o. 2 (kaks) päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 (kuuele) päevamäärale ning mõista Sulev Soome kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s.o. 7144 (seitse tuhat ükssada nelikümmend neli) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
§ 180lg.
1 alusel välja mõista Sulev Soomelt 6656 (kuus tuhat kuussada viiskümmend kuus) krooni ja 70 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
§ 180lg.
3 alusel jätta menetluskuludest 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 02. juunil 2008.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Sulev Soomet süüdistatakse selles, et tema 13.05.2007.a. kell 17.15 Tartus Jaama 74 asuva kaupluse Jaamamõisa Selver parkimisplatsil rikkus rahu ja avaliku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul lõi E.L. ühel korral käega näkku, põhjustades sellega E.L. füüsilist valu. Seega pani Sulev Soome toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtu järeldused. Kohtuistungil Sulev Soome ennast talle esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Kannatanu E.L. andis ütlusi selle kohta, et Sulev Soome on võõras inimene. Nad puutusid kokku 2007.a. maikuus, emadepäeval Jaama tänaval asuva Jaamamõisa Selveri kaubanduskeskuse juures. Kannatanu läks õhtupoole kauplusesse, kellaaega ei mäleta, sest ta ei vaadanud kella ja kui intsident oli toimunud, siis oli šokis, vaatas telefonilt kellaaega aga ei näinud seda. Oli pühapäev, kaubanduskeskuse juures oli vähe autosid, vaikne oli. Kannatanu oli kõnniteel, hästi kõnnitee servas. Kaupluse parkimisplatsi vahetus läheduses autod ja jalakäijad liiguvad üheaegselt. Kannatanu liikus Jaamamõisa tänava poole. Tal ei olnud vaja minna üle suure tee. Ta ei olnud tee peal jalus. Kannatanu tahtis minna koju Jaamamõisa tänavale. Kõndis nii, et ei pidanud kellelegi ette jääma. Oli mõtetes. Oli paar kuud raskest operatsioonist möödas ja sai keemiaravi, mis teeb enesetunde halvaks. Selja tagant tuli kiiresti üks auto. Kannatanu ehmatas, sest auto sõitis väga ligidalt mööda. Kannatanu lõi käe ära vastu auto külge. Juht peatas auto kiire hoo pealt, hüppas välja ja tormas kannatanu poole. Kannatanul oli mõte, et juht tuleb rääkima. Viimane mõte käis peast läbi, et tuleb kallale, kui ta jooksis. Juht tuli ja võttis rinnust kinni ja virutas käega näkku. Kannatanu tundis valu rinnus. Enne löömist juht midagi ei öelnud. Ta hüppas autost, tormas kannatanu poole, haaras kinni ja lõi parema käega. Kannatanu mäletab, et ütles juhile, et kartis auto alla jäämist. Kannatanu ei suuda meenutada sõnu, mida juht ütles. Ta süüdistas kannatanut auto lõhkumises, kutsus politsei. Politsei kutsumise põhjuseks oli, et kannatanu ei kõndinud õiges kohas ja lõi tema autot. Juht ütles seda. Kannatanu ei saanud õieti midagi öelda, sest autost tuli temaga kaasa sõitnud naine, kes ka sõimas ja süüdistas kannatanut. Kannatanu selgitas, et 2
(2)tervis halb ja mõtetes kõndis. Siis istus kannatanu kaupluse trepile, vaatas telefonist kellaaega, et ennast maha rahustada aga oli nii šokis, et ei näinud kellaaega ja siis tuli politsei. Ta läks sinna juurde. Mees seletas politseile ja süüdistas kannatanut. Kannatanul ei olnud midagi öelda. Paar korda vist ütles, et kartis, et jääb auto alla. Järsku tuli üks naisterahvas, kes rääkis vene keele. Mees ütles sellele naisele ka ülbelt, et rääkigu eesti keeles. Tunnistaja M.S. andis ütlusi selle kohta, et Sulev Soome ja E.L. on talle võõrad inimesed. Tunnistaja elab Selveri kaubanduskeskuse kõrvalmaja, Lääne 1
- korrusel. Vaade on Selveri kauplusele ja parkimisplatsile. Talle on see väljak hästi näha. Ta ootas ühte inimest ja vaatas sündmuskohta aknast. Sel hetkel ei olnud seal kedagi, ei jalakäijaid ega autosid. Oli
- mai 2007, puhkepäev. Ta nägi kella 17 paiku, et väga aeglaselt tuli parkimisplatsi poolt naisterahvas. Sel hetkel sõitis välja sealt hall auto Ford Calaxi. Siis toimus see, et kui auto jõudis naisega ühele kohale, siis võib-olla naine astus sõiduteele, aga ruumi oli nii palju, et auto oleks saanud mööda sõita temast. Naine ehmatas ära. Mees sõitis mööda ja naine puudutas käega autot, ning ehmatas kõvasti. Ta ehmatas ja selleks, et mitte kukkuda, pani käe auto külje peale, parema käega toetus autole. Ehmatamist järeldab tunnistaja naise liigutustest. Ta nagu tõmbus tagasi, see võib tähendada ainult ehmatamist. Auto jäi järsult seisma naise ees ja mees hüppas autost välja ja lõi parema käega naisele näo piirkonda. Tunnistaja nägi lööki, aga ei oska öelda kui tugev oli löök. Selle mehe naine hüppas autost välja, oli rase ja hakkas kõvasti karjuma. Tunnistajal oli mees ja väimees kodus. Ta ütles neile, et nägi sellist situatsiooni. Mehed ütlesid, et peab minema kohale. Tunnistaja läks alla, samal ajal jõudis ka politsei kohale. Autojuht hakkas ka tunnistajat sõimama. Ta karjus, et on Eestis ja ei ole õigust siin vene keeles rääkida, peab vait olema. Tunnistaja andis oma ütlused ja nad sõitsid politseisse. Tunnistaja vaatas suletud aknast ja ei kuulnud süüdistatava ja kannatanu sõnelemist. Ta oli kõrgel ja sealt oli kõike näha. Kannatanu oma liikumisel ei muutnud liikumissuunda. Ta läks aeglaselt ja otse. Ta tuli liiklussaarelt ja läks alale, kus on ainult autod. Tuli sealt kus liiguvad jalakäijad. Auto sõitis tema taga, tundus, et naine ei kuulnud, et tagant tuleb auto. Autod ei liigu kiiresti sellel alal. Oleks võinud lihtsalt mööda sõita naisest. Aga juht oli ärritunud ja peatus naise ees järsult. Peale süüdistatava ja kannatanu ei olnud ühtegi inimest, ega ühtegi autot. Tunnistaja K.S. (sündmuse toimumise ajal nimega S. ) andis ütlusi selle kohta, et Sulev Soome on tema abikaasa, kannatanu on võõras. Oli pühapäev,
- mail 2007.a., emadepäeval kella 17 ajal. Tunnistaja abikaasaga sõitsid Jaamamõisa Selverist välja, olid tegemas vasakut pööret, et keerata Jaama tänavale Kivilinna poole kui ohutussaarelt asutus auto ette naisterahvas. Abikaasa lasi signaali ja tõmbas auto paremale, et vältida otsasõitu. Pärast signaali pani see naine kõva matsu vastu autoklaasi, mille peale autos mõlemad ehmatasid. Abikaasa, tol ajal elukaaslane astus autost välja ja nad olid silmitsi kannatanuga, Sulev Selveri poole näoga. Ta viipas, et sealt läheb ülekäigurada, rääkis kõva häälega, pahandas, et inimene läheb valest kohast üle tee, et oleks võinud alla jääda. Rase naine autos. Tunnistaja jälgis autost, siis astus autost välja, kuna enesetunne läks halvaks. Ta viipas samuti kannatanule, et kus asub ülekäigurada, ütles, et ta ehmatas. Kannatanu ütles, et nad tahtsid teda alla ajada. Süüdistatav ja tunnistaja leidsid, et nemad on kannatanud, kuna said tugeva ehmatuse osaliseks. Tunnistaja ütles, et kustume politsei, et ta on kannatanu, sai närvišoki ja Sulev kutsus politsei. E, tunnistaja teab, et see on kannatanu nimi, võttis ka telefoni ja rääkis kellegagi, et teda taheti alla ajada. Kõndis eemale ja istus Selveri trepile. Politsei saabus kiiresti. Politseinikud tulid nende juurde ja küsisid, mis toimus. Näitasid, et inimene astus auto ette ohutussaarelt. E tuli ka sinna ja politsei küsis, miks ta lõi teiste vara, ta vastas, et teda taheti alla ajada. Ilmus vene keelt kõnelev naine, kes hakkas politseinikega juttu ajama. Hetke pärast tuli see politseinik ja ütles, et mees lõi kannatanut. Tunnistaja ütles, et ei löönud, ta viitas ülekäiguraja poole. Politsei ütles, et kannatanu tahab teha avaldust. Tunnistaja ütles, et nemad on kannatanud. Politsei ütles, et tuleb minna arestimajja ja naine tahab teha avalduse situatsiooni kohta. Enne seda E läks politsei autosse koos selle vene naisega ja ajasid juttu seal. Siis mindi arestimajja. 3
(2)Süüdistatav Sulev Soome andis ütlusi selle kohta, et tal oli kannatanuga kokkupuude 13.05.2007.a. umbes kell 17.15 Selveri parklas. Süüdistataval oli see esimene käimine Jaamamõisa Selveris, mis avati sama aasta aprillis. Süüdistatav tuli Selverist, hakkas autoga Ford Calaxi, välja sõitma Selveri esisest parklast suunaga Käopesa poole. Alad on eraldatud, kus jalakäijad kõnnivad ja kus autod sõidavad. Kannatanu tahtis ületada sõiduteed vales kohas. Elukaaslane, praegune abikaasa istus kõrval. Vaikne õhtupoolik oli, seal ei liikunud kedagi. Süüdistatav nägi kannatanut parklast väljasõiduteele pöördel viimasel hetkel. Kui oleks varem näinud teda, oleks teise suuna võtnud. Vältis otsasõitu. Seal on kõnniteerada ja muruplats. Kannatanu astus muruplatsilt sõiduteele. Süüdistatav ajas autos abikaasaga juttu, jälgis teed, ei näinud inimest liikumas, ei pannud tähele. Kui inimene ette astus, tõmbas süüdistatav paremale, et otsasõitu vältida. Kui oli temast möödunud lõi inimene vastu autoklaasi, vastu esimest või tagumist klaasi lõi, ei saanudki aru. Vastu juhipoolset küljeklaasi lõi. See käis väga kähku. Süüdistatav pidurdas ja rääkis kannatanuga, et mis ta teeb, et oleks teda alla ajanud. Kannatanu mõtles natuke ja ütles, et ta on haige inimene ja kõnnib kus tahab. Süüdistatav ütles, et tema on ka haige aga ma ei saa ju kõnniteel sõita, et peab sõiduteel sõitma. Ei ole vabandus, et ta on haige. Jagelesid natuke. Süüdistatav ütles kannatanule, et vaadaku kus kõnnitee on. Et kõnnitee läheb sealt. Näitas käega kust kõnniteed lähevad. Kannatanu rääkis ikka vastu. 1-2 minuti pärast tuli abikaasa autost välja ja siis helistas kannatanu kellelegi ja ütles, et teda taheti alla ajada. Abikaasa ütles, et tuleb politseisse helistada. Nad kutsusid politsei välja, kuna vara sai kannatada tänu kannatanu löögile. Sihilikult rikkus süüdistatava vara. Auto klaas jäi terveks. Kui oleks olnud 20 kraadi külma, oleks puru läinud. Kahju tekkis ehmatusest, naine oli rase. Kuna kannatanu astus ootamatult ette ja pidi pidurdama. Turvavööga oli naine kinni ja tal tekkis rant. Oli tähtis, et naisega midagi ei juhtuks. Dokumentaalsed tõendid: patrullileht (tl 14-16), mille andmetel on 13.05.2007.a. kell 17.08/17.11 toimunud väljakutse Jaama tänavale uue Selveri parklasse. Ford Galaxy juht teatas naisterahva poolt löömisest vastu klaasi. Eesti Riikliku Autoregistri õiendi (tl. 10) andmetel on Sulev Soome hõbedase Ford Galaxy, registreerimismärgiga XXX XXX, omanik, K S. kasutaja. Kohus on tuvastatud asjaolude kogumis hindamisel jõudnud järeldusele, et Sulev Soomele esitatud süüdistus on tõendatud. Jaamamõisa Selveri ümbrusest tehtud fotode järgi jäi sündmuskoht Jaama tänava ääres asuvate Selveri kaupluse ja Lastekodu Käopesa vahelisele alale Selveri parklast Jaama tänavale väljasõidu tee vasakusse äärde (foto nr. 1). Väljasõidutee piirneb haljasalaga, millel on kolm lipumasti. Foto keskplaanil, fotol nähtavast sõidukist ettepoole jääv ala on Selveriga külgnev ala, mida kasutatakse kaubaautode liikumiseks. Foto nr. 1 on tehtud Selveri tagant Selveri ja Lääne t. 1 vaheliselt alalt. Foto nr. 2 on tehtud esimesel fotol nähtavas auto tagumise vasakpoolse nurga juurest Selveriga külgnevale alale, mida kasutatakse kaubaautode liikumiseks. Tagaplaanile jääb Lääne 1 maja. Foto nr. 3 on tehtud Jaama tänavalt, tagaplaanil on Selveri kauplus. Kaupluse ja Jaama tänava vahelisele alale jääb parkimisplats. Foto nr. 5 on tehtud kaupluse ja Jaama tänava vahelisel alal parkimisplatsilt. Tagaplaanil on lastekodu Käopesa. Foto keskplaanil on Selveri-esisest parklast Jaama tänavale viiv väljasõidutee, sellest ettepoole jääb haljasala kolme lipumastiga ja jalakäijate tee (fotod tl. 75). Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, samuti patrullileht tõendavad teo toimepanemise aega ja kohta. Kõigi eelnimetatute ütlused on samasisulised selles, et sündmus toimus Selveri-esisest parklast Jaama tänavale viiva väljasõidutee vasakus servas, mis fotole 5 vaadates jääb haljasalal asuva parempoolse lipumasti tagumisse piirkonda. Kõigi ütluste järgi ei olnud enne sündmust sündmuskohal ega selle vahetus läheduses inimesi ega sõidukeid. Oli vaikne pühapäeva õhtupoolne aeg, pärast viit. Kannatanu liikus jalakäijana kauplusest Käopesa ja Jaamamõisa tänava suunas koju ning süüdistatav juhtis sõidukit Selveri-esisest parklast Jaama tänavale eesmärgiga pöörata Jaama tänaval vasakule. 4
(2)Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja K.S. ütluste järgi ei näinud vahetult enne sündmust sündmuskoha läheduses jalakäija sõidukit ega sõitjad jalakäijat. Sõitjate, süüdistatava ja tunnistaja K.S. tähelepanu köitis nende omavaheline jutuajamine, süüdistataval tuli jälgida teed. Kannatanu ütlusi tema halvast tervislikust seisundist ei ole millegagi ümber lükatud. Kannatanu raske operatsiooni järgne ja keemiaraviga kaasnev tervislik seisund suunas tema tähelepanu endasse ja oma mõttes liikudes oli tema tähelepanu ümbritseva suhtes hajunud. Tõendid ei välista asjaolu, et kannatanu liikus diagonaalselt üle Selveri-esise parkla, üle jalakäijate tee ja haljasala, mis jääb jalakäijate tee ning väljasõidutee vahele, eesmärgiga jõuda Jaama tänavale Käopesa ette ja jätkata teekonda koju Jaamamõisa tänavale. Sellise eesmärgiga liikudes ei järginud kannatanu liikluskorraldust, mis on reguleeritud teede ja liikluskorraldusvahenditega, liiklusmärkidega. Kannatanu ei läinud Jaama tänavani risti mööda jalakäijate teed ja sealt edasi piki Jaama tänavaga külgnevat kõnniteed, vaid nö. „lõikas teed“. Süüdistatav sõiduki juhina pöörates parklast vasakule väljasõiduteele nägi jalakäijat viimasel hetkel sõiduteele astumas ja andis endast märku helisignaaliga samal ajal sõidukit paremale pöörates. Jalakäija ja sõiduki teekond ristus. Helisignaalist ehmunud kannatanu motoorsest käeliigutusest tekkinud kontaktist jalakäija ja sõiduki vahel, jalakäija löögist vastu sõidukit, tekkis omakorda heli, mis ehmatas sõidukis olevaid isikuid. Liikluskord on kehtestatud Liiklusseaduse § 3 lg. 2 alusel Vabariigi Valitsuse
- veebruari 2001.a. määrusega nr 48 vastu võetud Liikluseeskirjaga (edaspidi LE). LE § 26 järgi jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest), ristmikul või muus kohas vastavalt määruse §-dele 27–
- LE § 44 järgi juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt pritsida pori, vett vms). Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes. LE § 64 järgi juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. LE § 65 järgi juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. Kannatanu ei järginud jalakäijana LE § 26 nõudeid väljudes Jaama tänaval asuva ülekäiguraja piiridest. Hinnates kannatanu ja süüdistatava kui sõiduki juhi rikkumisi, on sõiduki juhi rikkumised raskemad. Sõiduki juht on suurema ohu allika valdaja ja ainuüksi seetõttu eeldatakse temalt suuremat tähelepanelikkust ümbritseva suhtes. Sulev Soome liikluskeskkonna tajumist segas jutuajamine abikaasaga. Sellega ta rikkus LE § 65 nõudeid. Juttu ajades sõidukit juhtides ja tähele panemata teisi liiklejaid rikkus ta LE § 44 nõudeid ja oma tegevusega ohustas jalakäijat. Jalakäija on vähemkaitstud liikleja. Tähelepanematusest tema suhtes rikkus Sulev Soome LE § 64 nõudeid. Seega on süüdistatava liikluseeskirjade rikkumised raskemad võrreldes kannatanu rikkumisega. Tähele panemata jalakäijat ei saanud juht hinnata jalakäija seisundit. Jalakäija haigusest teada saades ei pööranud Sulev Soome sellele tähelepanu ja asus ennast õigustama. Süüdistatava liikluseeskirjade mitmetes paragrahvides sätestatud nõuete rikkumine on otseses põhjuslikus seoses tagajärjega: ohtliku liiklussituatsiooni tekkimisega. Märgates ootamatult tekkinud ohtu ja kuuldes seejärel lööki vastu sõidukit, asus süüdistatav tegutsema. Süüdistatava ütluste järgi oli ta väga ärritunud. Kannatanu ja tunnistaja M.S. ütlustega on tõendatud süüdistatava kiire tegutsemine. Pärast ohu tajumist tehtud manöövrit peatas ta auto, tuli autost välja, asutus kannatanu juurde ja haarates tal vasaku käega rinna piirkonnas riietest lõi parema käega näo piirkonda. Kannatanu ei taganenud oma ütlustest löömise kohta vaatamata kaitsja agressiivsele küsitlemistaktikale kohtuistungil (tl. 68 pöördel). Kannatanu ütlusi tõendavad erapooletu tunnistaja M.S. ütlused. Tunnistaja nägi juhuslikult sündmust pealt oma korteri aknast. Tunnistaja ütlustes kirjeldatud süüdistatava kiire käitumisviis, järskude liigutustega kannatanu suunas, ei anna alust kahelda kannatanu löömises. Löömisele järgnenute selgitamistega, mida süüdistatav nimetab jagelemiseks, jätkus kannatanut häiriv käitumine, kuid selles osas ei ole süüdistatavale süüdistust esitatud. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja M.S. ütlused on samasisulised kannatanu ja süüdistatava paiknemises teine-teise suhtes. Seetõttu ei ole kahtlust ka selles, et sündmusest osavõtnud jäid tunnistaja vaatevälja. 5
(2)Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava esitatud teo toimepanemise motiivis – võimalik oht tema varale. Teo toimepanemist ajendas ootamatute asjaolude toimepanemine: eelpoolkirjeldatud liikluseeskirjade rikkumine süüdistatava poolt ja sellega kaasneva ohu tunnetamine, mida võimendas vara suhtes ohu tunnetus. Tunnistaja K.S. ütlused ei välista süüdistatava poolt kannatanu löömist. Tunnistaja suhtes jäi Sulev Soome pärast autost väljumist seljaga. Tunnistaja enda asend ei oli sündmuse toimumise koha suhtes selja taga oma asendiga varjas teo toimepanija tunnistajale löögi suunda ja piirkonda. Tunnistaja enda asendi tõttu ei olnud sündmus temale hästi jälgitav. Kohus ei tuvastanud Sulev Soome süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Sulev Soome pani teo toime otsese tahtlusega. Ohtliku liiklussituatsiooni tekitajana kätega teisest liiklejast kinni haaramise ja tema käega löömisega oli ta teadlik saabuvast tagajärjest – teisele inimesele valu tekitamisest. Tajutud löök vastu autot ei õigusta tegu, vaid on süüdlase enda poolt põhjustatud teo tagajärjeks. Nagu eelpool kirjeldatud puudus kannatanul tahtlus autot lüüa. Kannatanu vastav tegevus oli motoorne ja esile kutsutud süüdistatava eelneva eelpoolkirjeldatud rikkumisega. Süüdistatava löök kannatanu näo piirkonda põhjustas kannatanul valu, mida kannatanu tunnetas kehas laiemas piirkonnas kui füüsilise kontakti piirkond. Kannatanu rasket tervislikku seisundit arvestades on valu tunnetamine löögi piirkonnast laiemas ulatuses tõenäoline. Teise inimese löömine on vägivallategu, mida kannatanu ka reaalselt tajus. Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RT III 1996, 12, 167 ja 25, 334). Viidates varasematele seisukohtadele on Riigikohus seda seisukohta väljendanud ka kohtuasjas nr. 3-1-1-102-03. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Sündmuskoha Jaamamõisa Selveri juures teeb avalikuks kohaks eelkõige juurdepääs kaubanduskeskusele kõigile isikutele. Sündmuskohta ei tee avalikuks kohaks asjaolu, et see on nähtav ümbruskonnas liikuvatele ja seal elavatele kõrvalistele isikutele. Kaubanduskeskuse juures mitteomases vaikses keskkonnas oli personifitseeritud füüsiliseks isikuks kannatanu, kellel oli õigus rahule ja füüsilisele puutumatusele. Süüdistatava tegevus rikkus tema turvalisust ja häiris rahu. Avalikus kohas toimepandud kehaline väärkohtlemine, milles puudus isiklik motiiv, ei moodusta eraldi süüteokoosseisu KarS § 121 järgi. seetõttu on tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p. 1 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisena vägivallaga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel on Sulev Soome väärteomenetluses karistatud 5-l korral liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegude eest. Viimane väärtegu on toime pandud pärast arutatavat sündmust. Varasemad väärteokaristatused on kustunud. Kriminaalkaristused on kustunud (tl. 24-27). Kohus ei tuvastanud Sulev Soomel KarS §-s 57 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust raskendavate asjaoluna arvestab kohus KarS § 58 punktis 1 ettenähtud muud madalat motiivi. Muu madala motiivina arvestab kohus üldinimlikult hukkamõistetavat väärtushinnangut eelistada vara puutumatust isikupuutumatusele. 6
(2)Tuvastamata asjaolu, et käelöögist autole ei tekkinud mingeid vigastusi asus süüdlane oletatavat kahju heastama füüsilise vägivallaga. Arvestades varasemate kriminaalkaristuste kustumisega on Sulev Soomet võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest kergemaliigilise karistusega alla keskmise määra. Sulev Soome on kahtlustatavana kinni peetud 13.-14.05.2007.a. (tl. 5,6). KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 päevamäärale ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb rahaline karistus 94 päevamäära. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Sulev Soome keskmise päevasissetuleku suurus täiskroonides 76 krooni. KarS § 44 lg. 2 alusel tuleb rahalise karistuse suurus arvutada tegeliku keskmise päevasissetuleku ja päevamäärade korrutamisega. Kohus ei tuvastanud neid asjaolusid, mille tõttu päevamäära suurust vähendada või suurendada. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035. Sulev Soomele on 14.05.2007.a. kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. (tl. 9). Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tõkend tühistada. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.
§ 175lg.
1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
§ 179lg.
1 p. 2 järgi 6525 krooni kummalgi süüdistataval.
§ 175lg.
l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu on 1062.- krooni.
§ 175lg.
l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 27,40 krooni.
§ 175lg.
1 p. 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 104,30 krooni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud
§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.
Arvestades asjaolu, et süüdistatav valis endale kohtumenetluse staadiumis kaitsja, milleks tal on õigus
§ 43lg.
1 järgi. enne süüdistatava poolt kaitsja valimist määrati talle kaitsja ja sellega kaasnesid
§ 175lg.
4 sätestatud menetluskulud 1062.- krooni ulatuses. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid ja asjaolu, et kaitsja määramine ei sõltunud tema tahtest, jätab kohus 1062.- krooni riigi kanda
§ 180lg.
3 alusel. Ülejäänud osas, summas 6656.70 krooni, jäävad menetluskulud süüdimõistetava kanda
§ 180lg 1 alusel.
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Rahaline karistus ja menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik 7
(2)