Kriminaalasi 1-07-5524 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.märtsil 2008.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-5524(07244000209 Kohtukooss

§ 139

lg 2 p 1 ja 3 järgi vabadusekaotuseta paranduslik töö 2 aastat töötasust kinnipidamisega 10% 19.04.1988

§ 100; §195 lg 3, § 207 lg 1 järgi 12 aastat vabadusekaotust. Vabanes novembris 2005. 13.07.2007 Viru Maakohtu poolt Kar

S § 414 lg 4 p 2; § 418 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat10 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi katseaeg 18 kuud; katseaja algus 13.07.2007 Tõkend- elukohast lahkumise keeld-kohaldatud alates 01.02.2007 Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg 1,3; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus 1 OTSUSTAS: ROMAN APT süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. ROMAN APT süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 kuud vangistust. ROMAN APT süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 420 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 liita mõistetud karistused, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuse 4 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.07.2007.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus: kaks aastat 10 kuud ja 25 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristus 4 aastat vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada alates R.Apti saabumisel või toimetamisel kinnipidamiskohta. Asitõendid- püstol, paldrunisalv, kuul, helisummuti- Jätta Ida Politseiprefektuuri käsutusse nende säilitamise või hävitamise küsimuse otsustamiseks. Välja mõista Roman Aptilt menetluskulud riigituludesse: -10875 krooni sundraha; -6605,64 (5664+941,64)krooni kaitsjatasu; - 7 krooni toimiku paljundamise kulu; 2450 krooni ekspertiisitasu Roman Aptil tasuda sundraha kaitsjatasu, ekspertiisitasu ja toimiku paljundamise kulu 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Roman Apt, 1-07-5524, sundraha“.„Roman Apt, 1-07-5524, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega 24.03.2008. Süüdistuse sisu Roman Apt on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varem karistatud 19.04.1988.a.

§ 139

lg 3 järgi, vangistusega 3 aastat, karistatus ei ole kustunud, 31.01.2007.a kella 16.00 paiku viibides IM sõiduautos BMW 318i reg.nr XXX mis asus Jõhvi linnas Uuel tn parkimisplatsil Jõhvi viadukti läheduses, nõudis Roman Apt IM et tema tunnistaks kindlustusfirmas ennast süüdi 29.01.2007 toimunud liiklusõnnetuses, mis annaks võimaluse R.Apti tuttavale AL mitte suurendada liikluskindlustuse boonust ning maksta väiksemat summat igakuulise liikluskindlustuse eest. Samuti nõudis ta I. M raha summas 10 000.00 krooni ähvardades teda relvaga, mis väljendus selles, et R.Apt võttis palitu põuest helisummutiga püstoli ning suunas I M näkku. Roman Apt ähvardas, et võtab ära või paneb põlema I.M perele kuuluva sõiduauto. Sellega Roman Apt pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda ning kui see on 2 toimepandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Roman Apt, olles varem karistatud 29.05.1995.a.

§ 100

, § 195 lg 3, § 207 lg 1 järgi, vangistusega 12 aastat, karistatus ei ole kustunud, eeluurimisega kindlakstegemata asjaoludel ja ajal omamata vastavat luba, ebaseaduslikult soetas käsitöönduslikult valmistatud kaheksalasulise püstoli, kaliibriga 5,6 mm (22LR), ja ühe padruni, kaliibriga 5,6 mm (22LR), millega rikkus RelvaS § 19 lg 1 p 5, kus on öeldud, et tulirelvad on piiratud tsiviilkäibega relvad, RelvaS § 32 lg 1, kus on öeldud, et piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, antud relva hoidis enda juures, kandis kaasas ja kasutas, millega rikkus Relva S § 34 lg 2, kus on öeldud, et relvaluba annab selle omajale õiguse relva ja selle laskemoona ning helisummuti käitlemiseks, RelvaS § 45 lg 1, kus on öeldud, et relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba, ning RelvaS § 50 lg 1, kus on öeldud, et relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloaga. Vastavalt ballistikaekspertiisi aktile nr TB-038-07/910 on käsitöönduslikult valmistatud kaheksalasuline püstol, kaliibriga 5,6 mm (22 LR) laskekõlbulik tulirelv ja ääretulepadrun kaliibriga 5,6 mm (22 LR) on laskekõlbmatu tulirelva laskemoon. Sellega Roman Apt pani toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.o KarS 418 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle eeluurimisega kindlakstegemata asjaoludel ja ajal omamata vastavat luba, soetas ebaseaduslikult tulirelva käsitöönduslikult valmistatud kasutuskõlbliku helisummuti, millega rikkus RelvaS § 20 lg 4, kus on öeldud, et helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. R.Apt hoidis helisummutit enda juures, kandis kaasas, millega rikkus RelvaS § 34 lg 2, kus on öeldud, et relvaluba annab selle omajale õiguse relva ja selle laskemoona ning helisummuti käitlemiseks. Vastavalt ballistikaekspertiisi aktile nr TB-038-07/910 tulirelva käsitöönduslikult valmistatud kasutuskõlblik helisummuti on tulirelva lisaseade ja sobib kasutamiseks kuni 5,6 mm kaliibriliste tulirelvadega tulistamisel. Sellega Roman Apt pani toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS 420 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Süüdistatav Roman Apt tunnistas end süüdi täielikult KarS § 418 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja KarS§ 420 lg 2 järgi tunnistas oma süüd osaliselt. Süüdistatav R.Apt ei tunnistanud end süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises.

1. Kannatanu IM selgitas, et ülejärgmisel päeval peale avarii toimumist, vastavalt I L sõlmitud kokkuleppele sõitis ta oma autoga BMW Jõhvi viadukti all asuvasse parklasse. L auto juba seisis seal. I.M peatus 2 m tema autost eemal. Roman Apt tuli L autost välja ja istus I.M autosse esiistmele. R.Aptil oli seljas pikk mantel. R.Apt ütles, et avariis ei ole süü 50:50 vaid, et M peab kogu süü enda peale võtma ja et I.M oli purjus avarii toimumise ajal ning jääb võlgu veel 10 tuhat krooni. I.M oma vastuses R.Aptile keeldus süüd avariis täielikult enda peale võtmast. Seejärel väljus R.Apt autost ja läks tagasi AL autosse. Vähem kui 10 minuti pärast tuli ta tagasi ja istus samale kohale I.M autosse. R.Apt ähvardas I.M , et nad sõidavad tema juurde koju, kus hoovis seisab tema auto ja paneb selle põlema või võtab endale. I.M ütles, et ta ei ole nõus süüd avarii toimumises täielikult enda peale võtma. Seejärel R.Apt võttis hõlma alt püstoli välja ja pani jõuga selle toru I.M suhu, samal ajal hoidis kannatanu käest kinni. I.M huulele jäi verevalum püstolitoru kokkupuute kohas. Kannatanu ehmus ja ta kartis tõsiselt oma elu pärast. R.Apt pani püstoli ära ja käskis autosse kutsuda I ja AL. I.Lifinskaja nõudis, et 3 I.M peab end süüdi tunnistama. I.M vastas, et ta mõtleb, sest ei tahtnud nõustuda ja seejärel sõitis parklast ära koju ning sealt edasi politseisse. Politseiametnik fikseeris I.M huulel vigastuse. Avariis tema ja A.L autodega ta ennast süüdi ei tunnistanud ja avariikohal politseiametniku ettepanekul nõustus kokku leppima A.L süü jagamises 50:
2. I.M sai aru, et R.Apt tegutses teda ähvardades L huvides, et I.M jääks selles avariis süüdi ja R.Apt esitas I.M ähvardusega püstolitoruga suhu surudes M auto põletada või endale võtta ja nõudmise 10 000 krooni maksmiseks. Tunnistaja DS selgitas, et ta on I.M kasuisa. I pidi kohtuma selle isikuga, kellega toimus avarii. I autol BMW oli katki vasak tiib aga teisel autol oli ainult esimene tuli katki. I tuli peale kohtumist koju ja selgitas, mis juhtus. Ta rääkis, et mingi isik pani temale püstoli suhu, nõudis raha, ähvardas. Peale seda läksid nad koos I politseisse, kus ta rääkis toimunud ähvardamisest politseile. Tunnistaja AL selgitas, et on tuttav Roman Aptiga. I.M juhtus 29.01.2007 parklas avarii. I.M tahtis parkida ja tunnistaja tuli külje pealt paremalt. Peale avariid I.M kutsus kohale politsei. Tunnistaja leidis, et süüdi on M , kuid kokku lepiti süüs 50:50 ning et järgmisel päeval minnakse koos kindlustusse ja seejärel sõideti ära. Jõhvis viadukti all toimus ülejärgmisel päeval kohtumine, kus tunnistaja oli oma autoga BMW, Roman Apti ja oma naisega. R.Aptile rääkis tunnistaja avariist ja pöördus tema poole palvega, et tema kui vanem inimene selgitaks teistmoodi, et I.M ei ole õigus ja, et ta läheks kindlustusse ja tunnistaks end ise süüdi. Kui I.M saabus parklasse oma autoga BMW, istus Apt M autosse juhi kõrvale, kus oli umbes 20 minutit. I.M kutsus seejärel oma autosse tunnistaja koos naisega. Apt istus esiistmel. Autos vesteldi kindlustusest. Rääkis tunnistaja abikaasa. Autos võis olla juttu ka rahast, mida tunnistaja ei eita. I.M üles, et ta mõtleb veel. Kohtualune Roman Apt selgitas, et mõlemad L pöördusid jaanuaris 2007 tema poole, et võtta ta „katuseks“. Neil juhtus avarii ja paluti mõjutada teist poolt. L tahtsid, et teine pool on süüdi ning, et see pole nii nagu politsei ütleb. R.Apt selgitas, et ta istus noormehe autosse juhi kõrvale ja tegi ettepaneku, et ta tunnistaks end süüdi, läheks kindlustusse. Ta esitas I.M „visuaalse soovituse“, et kui jääb 50:50 siis M hüvitab kahju 10000(kümme tuhat) krooni ulatuses. Apt selgitas, et tal oli kaasas isetehtud püstol summutiga, mille omandas samal päeval. Kannatanu võis näha püstolit summutiga kui Apt võttis rahakoti ja mantlihõlmad olid lahti. Kannatanu 31.01.2007.a. ülekuulamise protokolli lõpuosas (t.lk. 4 ja 5)uurija märkus: IM alahuulel on ümara kujuga pruunikaspunane jälg. Kahtlustatava Roman Apti ülekuulamise protokollis ( 1.kd.t.lk. 20.p.8) ja fototabelil (lk.21) nähtub, et ülekuulamise käigus (protokolli tõlge lk.24-25)1.02.2007 võeti Roman Aptilt ära valgest metallist isetehtud helepruunist puidust põskedega püstol, vindiga summuti jaoks, padrunisalves padruniga kaliibriga 5,6 mm, summuti pikkusega 12 sm läbimõõduga 30 mm. Asitõendi vaatlusprotokollis 8.02.2007 (t.l.38-44) on vaadeldavateks objektideks püstol, salv, summuti, padrun. Ekspertiisiaktis nr.TB-038-07/910 antud eksperdiarvamusest nähtub, et käsitöönduslikult valmistatud püstol on laskekõlbulik tulirelv. Ekspertiisiks esitatud kasutamiskõlblik helisummuti sobib kasutamiseks 5,6 mm kaliibriliste tulirelvadega tulistamisel, sealhulgas ekspertiisiks esitatud püstoliga ja on tulirelva lisaseade.
3. Süüdistatav R.Apt selgitas, et ta omandas tundmatult mehelt Jõhvis püstoli, summuti ja 1 padruni samal päeval kui kohtus noormehega viadukti juures parklas. Relvaluba R.Apt 4 ei oma. Tammiku mikrorajoonis metsatukas püüdis ta relvast lasta. Relva ja summutit kandis ta endaga kaasas kui toimus kohtumine I.M Kahtlustatava Roman Apti ülekuulamise protokollis ( 1.kd.t.lk. 20.p.8) ja fototabelilt (lk.21) nähtub, et ülekuulamise käigus (protokolli tõlge lk.24-25)1.02.2007 võttis uurija Roman Aptilt ära valgest metallist isetehtud püstoli vindiga sumuti jaoks, helepruunist puidust põskedega, padrunisalves padruniga kaliibriga 5,6 mm, summuti pikkusega 12 sm läbimõõduga 30 mm. Asitõendi vaatlusprotokollis 8.02.2007 (t.l.38-44) on vaadeldavateks objektideks püstol, salv, summuti, padrun. Ekspertiisiaktis nr.TB-038-07/910 antud eksperdiarvamusest nähtub, et käsitöönduslikult valmistatud püstol on laskekõlbulik tulirelv. Ekspertiisiks esitatud kasutamiskõlblik helisummuti sobib kasutamiseks 5,6 mm kaliibriliste tulirelvadega tulistamisel, sealhulgas ekspertiisiks esitatud püstoliga ja on tulirelva lisaseade. Ekspertiisiks esitatud 5,6 mm kaliibriline ääretulepadrun on laskekõlbmatu padrun, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka. 1.Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et Roman Apti käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS§ 214 lg 2 p 1 järgi s.o tema poolt varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda ning kui see on toimepandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. R.Apti karistati varguse toimepanemise eest 19.04.1988.a. Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KarS § 139 lg 3 järgi vangistusega 3 aastat. Kohtualuse süü on tõendatud kannatanu IM tõepäraste ütlustega kohtuistungil selles, et ülejärgmisel päeval peale avarii toimumist, vastavalt IL sõlmitud kokkuleppele sõitis ta oma autoga BMW Jõhvi viadukti alla asuvasse parklasse. I.M peatus 2 m tema autost eemal. Roman tuli L autost välja ja istus I.M autosse esiistmele. R.Aptil oli seljas pikk mantel. R.Apt ütles, et avariis ei ole süü 50:50 vaid, et M peab kogu süü enda peale võtma ja et I.M oli purjus avarii toimumise ajal ning jääb võlgu veel 10 tuhat krooni. I.M keeldus süüd avariis täielikult enda peale võtmast. Seejärel väljus R.Apt autost ja läks tagasi AL autosse. Vähem kui 10 minuti pärast tuli ta tagasi ja istus samale kohale I.M autosse. R.Apt ähvardas I.M , et nad sõidavad tema juurde koju, kus hoovis seisab tema auto ja paneb selle põlema või võtab endale. I.M ütles, et ta ei ole nõus süüd avarii toimumises täielikult enda peale võtma. R.Apt võttis hõlma alt püstoli välja ja pani jõuga selle toru I.M suhu, samal ajal hoidis kannatanu käest kinni. I.M huulele jäi verevalum püstolitoru huulega kokkupuute kohas. Kannatanu ehmus ja ta kartis ohtu oma elu ja vara hävitamise pärast. R.Apt pani püstoli ära ja käskis autosse kutsuda I ja AL. I.Li a selgitas, et I.M peab end süüdi tunnistama. I.Mi vastas, et ta mõtleb, sest ei tahtnud nõustuda ja seejärel sõitis parklast ära koju ning sealt edasi politseisse. Politseiametnik fikseeris protokollis vigastuse I.M huulel. Avariis tema ja A.L autodega ta ennast süüdi ei tunnistanud ja politseiametniku ettepanekul nõustus kokku leppima A.L süü jagamises 50:
4. I.M sai aru, et R.Apt tegutses L huvides, et I.M jääks selles avariis süüdi ja esitas nõudmise 10 000 krooni maksmiseks. Eeltoodud ütlustega seonduvad tõendite kogumis tunnistaja DS tõepärased ütlused selles, et ta on I.M kasuisa ja teadis, et I pidi kohtuma selle isikuga, kellega toimus avarii. I autol BMW oli katki vasak tiib aga teisel autol oli ainult esimene tuli katki. I tuli peale kohtumist koju ja selgitas, mis juhtus. Ta rääkis, et mingi isik pani temale püstoli suhu, nõudis raha, ähvardas. Peale seda läksid nad koos Igoriga politseisse, kus ta rääkis toimunust politseile. Uurija ise fikseeris IM vigastuse. 5 Kohus leidis, et asjaolu, et tunnistaja on kannatanu lähedane isik, ei ole põhjendatud aluseks tema ütluste tõepärasuses kahelda. Tunnistaja ütlused on asjakohased ning ütlused ei ole vastuolus teiste tõenditega tõendite kogumis. Peale selle on kohtualuse süü tõendatud ka tema enda ütlustega selles, et ta viibis kannatanu I.M autos 31.01.2007 ja esitas kannatanule nõudmise viimase poolt sisuliselt oma varalisest õigusest loobumiseks, s.t kannatanu pidi minema kindlustusasutusse ja end süüdi tunnistama 29.01.2007 alkoholijoobes olles avarii põhjustamises. Kohus leidis, et R.Apt tunnistas sisuliselt osaliselt oma süüd väljapressimise toimepanemises. Ta ei eitanud, et tal oli kaasas helisummutiga püstol, mida tõenäoliselt võis näha kannatanu. Kohus ei loe põhjendatuks R.Apti ütlusi selles, et püstol oli tal vööl kabuuris ning ta ei võtnud seda sealt välja. Kuid sellest olenemata võis kannatanu näha püstolit ning sellega ühendatud summutit. Kohus ei hinda tõepäraseks R.Apti ütlusi, et R.Aptil oli püstol kabuuris, sest see oleks eeldanud läbipaistva kabuuri olemasolu kui mitte just kilekotis püstoli hoidmist, kus kilekott on kabuuri tähenduses. R.Apti ütlused on vastuolulised ka eeluurimisel tema poolt antud ütlustega, millised seondusid täielikult kannatanu ütlustega kohtuistungil ning sellest tulenevalt ei ole R.Apti ütlused kohtuistungil tõepärased. Peale selle seonduvad R.Apt ütlused kohtuistungil kannatanu ütlustega, et ajal, kui ta viibis kannatanu autos oli jutt rahast ja ta näitas ka oma raha kannatanule. Eeltoodust ilmneb, et R.Apt nõudis kannatanult raha ja varaliste õiguste üleminekut s.o avariis süüditunnistamist ja sel viisil liikluskindlustuse boonuse suurenemise vältimist kolmandate isikute s.o L huvides ja nende kasuks. Kohus hindab tõepäraseks D.S ja I.M ütlused R.Api poolt kannatanu suhtes väljapressimise käigus tekitatud püstolitoru jälje kujulise vigastuse tekkimisest I.M huulel. Nimetatud vigastuse fikseeris uurimistoimingu protokollis ka uurija. Kuna kannatanule ei tekitanud eelnimetatud vigastus olulist terviseahju, ei pöördunud ta ka arsti poole. Kahtlustatava Roman Apti ülekuulamise protokolliga ( 1.kd.t.lk. 20.p.8) ja fototabelil (lk.21) nähtuga on tõendatud, et ülekuulamise käigus (protokolli tõlge lk.2425)1.02.2007 võeti Roman Aptilt ära valgest metallist isetehtud helepruunist puidust põskedega püstol, vindiga summuti jaoks, padrunisalves padruniga kaliibriga 5,6 mm, summuti pikkusega 12 sm läbimõõduga 30 mm. Asitõendi vaatlusprotokolliga 8.02.2007 (t.l.38-44) on tõendatud, et vaadeldavateks objektideks on püstol, salv, summuti, padrun. Ekspertiisiaktis nr.TB-038-07/910 antud eksperdiarvamusest nähtub, et käsitöönduslikult valmistatud püstol on laskekõlbulik tulirelv. Ekspertiisiks esitatud kasutamiskõlblik helisummuti sobib kasutamiseks 5,6 mm kaliibriliste tulirelvadega tulistamisel, sealhulgas ekspertiisiks esitatud püstoliga ja on tulirelva lisaseade.
5. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et R.Aptile inkrimineeritud käitumine KarS § 418 lg 3 p 1 järgi s.o tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud vähemalt teist korda on õigesti kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise ajal s.o 31.01.-1.02.2007 kehtinud KarS § 418 redaktsiooni alusel. Alates 15.03.2007(RTI,16,02,2007,13,69) KarS § 418 redaktsiooni alusel on eeltoodud R.Aptile inkrimineeritava kuriteo kvalifikatsioon KarS § 418 lg 2 p 1 s.o tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on pandud toime vähemalt teist korda. Samuti tuleb ümber kvalifitseerida R.Aptile inkrimineeritud käitumine KarS § 420 lg 2-lt s.o juriidilise isiku tulirelva helisummuti ebaseaduslik käitlemine KarS § 420 lg 1 järgi mis oma dispositsiooni sisult on sama, kuid õige kvalifikatsioon on sama paragrahvi lg 1 kuna R.Apt on eraisik mitte aga juriidiline isik. 6 R.Apt on eelnevalt karistatud 29.05.1995

§ 100, § 195 lg 3 ja § 207 lg 1 järgi vangistusega 12 aastat.

Karistus ei ole kustunud. Süüdistatava R.Apti ütlustega on tõendatud, et ta omandas tundmatult mehelt Jõhvis püstoli, summuti ja 1 padruni samal päeval kui kohtus noormehega viadukti juures parklas(31.01.2007). Relvaluba R.Apt ei oma. Tammiku mikrorajoonis metsatukas püüdis ta relvast lasta. Relva ja summutit kandis ta endaga kaasas kui toimus kohtumine I.Mitrjaginiga. Kahtlustatava Roman Apti ülekuulamise protokolli ( 1.kd.t.lk. 20.p.8) fototabelitega (lk.21) on tõendatud, et ülekuulamise käigus (protokolli tõlge lk.24-25)1.02.2007 võttis uurija Roman Aptilt ära valgest metallist isetehtud püstoli vindiga sumuti jaoks, helepruunist puidust põskedega, padrunisalves padruniga kaliibriga 5,6 mm, summuti pikkusega 12 sm läbimõõduga 30.mm. Asitõendi vaatlusprotokolliga 8.02.2007 (t.l.38-44) on tõendatud, et vaadeldavateks objektideks on püstol, salv, summuti, padrun. Ekspertiisiaktis nr.TB-038-07/910 antud eksperdiarvamusega on tõendatud, et käsitöönduslikult valmistatud püstol on laskekõlbulik tulirelv. Ekspertiisiks esitatud kasutamiskõlblik helisummuti sobib kasutamiseks 5,6 mm kaliibriliste tulirelvadega tulistamisel, sealhulgas ekspertiisiks esitatud püstoliga ja on tulirelva lisaseade. Ekspertiisiks esitatud 5,6 mm kaliibriline ääretulepadrun on laskekõlbmatu padrun, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka. Kohus leidis, et R.Aptile inkrimineeritud käitumine s.o tulirelva laskemoona hulka kuuluva 5,6 mm kaliibrilise laskekõlbmatu ääretulepadruni käitlemises tuleb süüdistatav õigeks mõista KarS § 418 lg 2 p 1 mõttest lähtuvalt, kuna tegemist on ühe laskekõlbmatu padruniga, mis on padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine ja ei ole hõlmatud kuriteokoosseisuga. Seega R.Apt soetas ebaseaduslikult käsitöönduslikult valmistatud kaheksalasulise püstoli, kaliibriga 5,6 mm (22LR), millega rikkus RelvaS § 19 lg 1 p 5 selles, et tulirelvad on piiratud tsiviilkäibega relvad. RelvaS § 32 lg 1 sätete rikkumine seisnes R.Apti poolt selles, et piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks on vajalik soetamisluba. Nimetatud relva hoidis enda juures, kandis kaasas ja kasutas, millega ta rikkus Relva S § 34 lg 2, kus on öeldud, et relvaluba annab selle omajale õiguse relva ja selle laskemoona ning helisummuti käitlemiseks. RelvaS § 45 lg 1 on öeldud, et relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba ning RelvaS § 50 lg 1 on öeldud, et relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloaga. Kohus leidis, et R.Apt pani toime temale inkrimineeritavad kuriteod KarS § 214 lg2 p 1 järgi, § 418 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi otsese tahtlusega ja tema käitumine on õigusvastane ning tema süü on tõendatud. Karistuse mõistmisel leidis kohus, et R.Apti käitumises ei ole tuvastatud tema vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. R.Apti on kohtu poolt korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest vangistusega kuid ta ei ole vaatamata pika vangistuse (12 aastat, vabanes kinnipidamiskohast 25.11.2005) ärakandmisele vaatamata loobunud uute kuritegude toimepanemisest. Alates 10.06.2006.a. kuni 09.03.2008 on tal tasumata rahatrahvid kogusummas 947 100.krooni liiklusväärtegude(57 korda) eest, arestiga on teda karistatud (5 korda) liiklusalaste väärtegude eest ja teda on karistatud 2007.a. kolm korda rahatrahviga NPAS§ 15-1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning trahvid on samuti tasumata. Seega ei ole põhjendatud R.Aptile rahalise karistuse mõistmine, kuna ta ei ole tasunud ühtki rahatrahvi peale kinnipidamiskohast vabanemist vaid on järjekindlalt jätkanud süütegude toimepanemist. Seega mõistab kohus R.Aptile karistuseks vangistuse KarS § 214 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alammääras, arvestades asjaolu, et kuritegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi 7 kannatanule. R.Apt andis vabatahtlikult välja tulirelva ja helisummuti ning tunnistas oma süüd täielikult KarS § 418 järgi inkrimineeritavas kuriteos. MENETLUSKULUD: Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu R.Apt alljärgnevalt: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb esimese astme kuriteos süüdimõistetult välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10875 krooni s.o 2,5 palga alammäära. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsjale makstav tasu kaitseülesande täitmise eest 6605,64 (5664+941,64)krooni kaitsjatasu; Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 p 5 tuleb süüdimõistetult välja mõista - 7 krooni kaitsjale toimiku paljundamise kulu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb süüdismõistetult välja mõistab riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ekspertiisi eest - 2450 krooni ekspertiisitasu. Kohtunik Loretta Pikma Rahvakohtunikud Sirje Stepanova ja Piret Anvelt Viru Ringkonnakohtu 21.05.2008.a. kohtuotsusega: Viru Maakohtu 05.03.2008 kohtuotsus Roman Apti süüdistuses tühistada osaliselt –KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise ning sellele järgnevalt KarS § 64 lg 1 teistkordse kohaldamise osas. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. 8