Obsah (4)

§ 188§ 195§ 139§ 40

Toimik nr.1-08-7815 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.juunil 2008.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-7815 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse j

§ 188

järgi ja karistati 2- aastase vabadusekaotusega,

§ 195

lg 2 järgi 1- aastase vabadusekaotusega,

§ 139

järgi 4-kuulise vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused osaliselt, mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vabadusekaotust.

§ 40

lg 3 kohaldamisega liites mõistetud karistusele osaliselt Ida-Viru Maakohtu otsusega 1-276/99 29.09.1999 mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aastat 10 kuud ja 15 päeva, mõisteti lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi 9 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise algus 01.06.2000 Tallinna Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Argo Kiire tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohus oma 02.04.2007 määrusega jättis Argo Kiire tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tallinna Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Argo Kiire tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohus oma 12.11.2007 määrusega jättis Argo Kiire tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tallinna Ringkonnakohus 04.12.2007 määrusega jättis muutmata Harju Maakohtu 12.11.2007 määruse, millega jäeti süüdimõistetu Argo Kiir tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamata. 2 Karistuse kandmise algus 01.06.2000 ja lõpp 01.06.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes A.Kiirel 04.06.2008 Kinnipidamiskohas Argo Kiire kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õppinud ega töötanud ei ole. Valdava osa ajast on olnud lukustatud kambris, kuna varasema ametiala tõttu kartis kättemaksu ja konflikte kaaskinnipeetavatega. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus, on lõpetanud Jõhvi Kutsekoolis autoremondilukksepa eriala. Vabaduses töötas automaalrina ja riigiteenistuses. Vabaduses oli probleeme alkoholiga. Kuriteo sooritamise hetkel oli joobes. Motivatsioon sõltuvusest vabanemiseks on olemas, kuna on mõistnud alkoholi kuritervitamise mõju ning viimasest tarvitamisest on möödunud 9 aastat. Isikut on vangistuse jooksul 13 korda distsiplinaarkorras karistatud. Riskiteguriteks on võimalik alkoholisõltuvuse aktiviseerumine, töökoha puudumine ja nõrk sotsiaalne võrgustik. Ohtlik joobeseisundis või ründe korral. On võõrdunud tsiviilühiskonnast, vajab järelevalvet ning toetust. Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt toetab ta Argo Kiire vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametnik arvab, et kinnipidamiskohas oldud aeg on aidanud Argo Kiirel vabaneda alkoholisõltuvusest, ta on endale teadvustanud kuhu kuritegevus viib ning tunnistab tehtud vigu ja kahetseb süüd. Samuti seda, et Argo Kiir kannab karistust alates 01.06.2000, mistõttu on võõrdunud tsiviilühiskonnast ning tema karistusaeg lõpeb 01.06.2009 siis parema järelevalve toimimiseks ja sotsiaalseks rehabilitatsiooniks oleks soovitav ta määrata kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse eduka kulgemise tagamiseks on otstarbekas määrata talle täiendavaid lisakohustusi. Argo Kiir taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on A.Kiire ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, sest süüdimõistetu karistusaeg lõppeb juunis
2. Oleks otstarbekohane vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt kriminaalhooldaja kontrollile allutamisega. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused A.Kiire vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kinnipeetaval on isa, kes teda toetab nii materiaalselt kui moraalselt. Kaitsja palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kriminaalhooldaja aitab süüdimõistetut resotsialiseeeruda ühiskonnas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Argo Kiire ja tema kaitsja ning prokuröri arvamuse, leiab, et Argo Kiir võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Asja materjalidest nähtuvalt on A.Kiire karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – A.Kiir on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. A.Kiir on aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane käitumine. Kohus nõustub kaitsja ja prokuröri arvamusega ja leiab, et A.Kiire puhul ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud just isiku resotsialiseerumise väljavaateid arvestades. Kohus nõustub, et A.Kiir vajab kontrolli ja samas abi kriminaalhooldaja poolt. Materjalides nähtub, et režiimirikkumised olid esinenud aastatel 2002-2006, peale seda süüdimõistetu käitumine on muutunud paremuse poole. 3 Kohus arvestab ka sellega, et A.Kiire tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on A.Kiirel olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa A.Kiire edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata A.Kiire püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla ja kriminaalhooldaja. Kohtunik Loretta Pikma 4