KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2008.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-08-3021 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Väärteoasi Vaiko Kiudorvi kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari 18.03.2008.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2602,08,003666 Menetlusalune isik Vaiko Kiudorv (isikukood 36508196523; xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Toomas Lihtmaa Kohtuistungi toimumise aeg elukoht xxxxxxx
- mai 2008.a. RESOLUTSIOON Kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest so alates 29.05.2008.a. Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav so alates 29.05.2008.a. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari 18.03.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,08,003666 on Vaiko Kiudorvi karistatud liiklusseaduse § 74-16 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses so 2100 krooni selle eest, et tema 27.02.2008.a. kell 12.22 Ahja alevikus Põlva maakonnas juhtides mootorsõidukit Tartu suunas ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Otsuse kohaselt rikkus Vaiko Kiudorv liikluseeskirja § 46 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse § 74-16 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebaja nõue ja põhjendused Vaiko Kiudorv palub kaevatava otsuse tühistada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt sõitis V.Kiudorv 27.02.2008.a. umbes kella 12.30 paiku Ahja asulast läbi suunaga Tartu poole sõiduautoga, milles oli kaasreisijana Õilme Kiudorv. Kaebaja ees sõitis suunaga Tartu poole veel 3-4 sõiduautot. Sõidukiirus oli 30-40 km/h. Jalakäijate ülekäiguraja ees ei olnud sõiduteed ületada soovivaid jalakäijaid. Seega ei ole V. Kiudorv toime pannud väärtegu. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtuvälise menetleja arvates on asjas tõendatud, et V.Kiudorv 27.02.2008.a. Ahja alevikus mootorsõidukit juhtides ei andnud teed ülekäigurajal teeületamisvõimalust oodanud koolitüdrukutele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. Vaiko Kiudorvile on koostatud väärteo protokoll selles, et tema 27.02.2008.a. kella 12.22 ajal Ahja asulas Põlva maakonnas juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz registrimärgiga 888 AHD Tartu-Värska maanteel Tartu suunas ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavatele jalakäijatele. Vaiko Kiudorv rikkus liikluseeskirja § 46 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse § 74-16 järgi kvalifitseeritava väärteo. VTMS § 69 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse väärteoprotokollis väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kohtu hinnangul asjaolu, et väärteoprotokollis pole märgitud jalakäijate isikuid ja täpsustatud, kummalt poolt nad tahtsid üle minna, ei ole selline oluline puudus, mis muudaks protokolli VTMS § 69 nõuetele mittevastavaks ja teeks võimatuks vaidlusaluse süüteo asjaolude kindlakstegemise. Asjas on kogutud järgmised tõendid: - menetlusaluse isiku Vaiko Kiudorvi kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt 27.02.2008.a. lõuna paiku sõitis ta läbi Ahja asula, juhtides Tartu suunas halli värvi sõiduautot Mercedes-Benz registrimärgiga 888 AHD. Ta nägi, et Rasina ristmikule saabus politseiauto. Ta möödus sellest. Kiirus võis olla 30-40 km/h. Ees sõitis üks sinine Opel. Keset Ahjat tuli politseiauto järgi ja peatas V.Kiudorvi. Ta ise arvas, et teda peatati asula piires mobiiltelefoniga rääkimise pärast, mida ta Ahja aleviku piiresse jõudnuna tõesti oli teinud. Politseinik ütles V.Kiudorvile , et ta ei lasknud jalakäijaid üle ja ta kutsuti politseiautosse. Poolteist tundi kestis menetlus, mis oli ähvardav ja ründav. V.Kiudorvile ei selgitatud, kes ja kust tahtis üle minna. V.Kiudorv ise ülekäiguraja ääres kedagi ei näinud. V.Kiudorvi arvates 2
(6)ei saanud politseinikud Rasina ristmikul seisnud politseiautost ülekäiguraja juures toimuvat üldse näha, sest nähtavust piiravad tee ääres olevad müür ja puud. Sama patrulliga on V.Kiudorvil ka varem tegemist olnud ja siis ta sai karistada valede rehvidega sõidu eest. V.Kiudorvile tundub, et tema autot jälgitakse eriliselt. - tunnistaja Õilme Kiudorvi kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt nägi ta ühel päeval Ahjalt läbi Tartu poole sõites Rasina ristmikule jõudmas politseipatrulli. Õ.Kiudorv istus abikaasa V.Kiudorvi kõrval ja jälgis samuti teed. Ahjal oleva ülekäiguraja juures ühtegi inimest ei näinud. Ta vestles abikaasaga, jälgis spidomeetrit ning vaatas ka ümbrust. Mingi aja pärast nägi tahavaatepeeglist, et politsei tuleb järele ja peatab neid. Abikaasa arvas, et teda peatati asulas mobiiltelefoniga rääkimise pärast. - tunnistaja Jaanus Sulaoja kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt oli tema 2008.a. veebruaris ühel päeval koos Kaido Tühisega patrullis Ahja-Rasina teel. Jõudes Rasina teel Tartu-Räpina maantee ristmikule, peatus J.Sulaoja peatee ees. Peateel liikus Tartu suunas üks sõiduk. Umbes 100 meetri kaugusel oli ülekäigurada, millest see sõiduk sõitis kiirust vähendamata üle. Vasakul poolt teel seisis samal ajal kaks väikest tüdrukut ranitsatega. Vaade ülekäigurajale oli väga hea. J.Sulaoja pani vilkurid tööle ja järgnes sõidukile ja jõudis ülekäigurajast umbes 200-300 m kaugusel sellele järgi. J.Sulaoja kontrollis juhti, kes arvas et teda peatati mobiiltelefoniga rääkimise pärast. Ülekäiguraja kohta ei osanud juht midagi öelda ja jäi mulje, et ta polnudki seda tähele pannud. Kes olid ülekäiguraja kõrval olnud tüdrukud, pidi Kaido Tühis hiljem välja selgitama. - tunnistaja Kaido Tühise kohtuistungil antud ütluste kohaselt peale rikkumist andis ta noorsoopolitseile tüdrukute kirjelduse ( värvilised riided, koolikotid seljas). Ahja kooliga võeti ühendust, et välja selgitada, kes need lapsed olid. Hiljem tüdrukuid üle kuulates tundis K.Tühis nad ära ja ka tüdrukute jutust tuli välja, et eksimist nende isikus ei saa olla. - tunnistaja Teele Utsali kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ühel päeval tema koos Katriiniga Ahjal ülekäiguraja märgi juures tahtis minna üle tee, kui nägi mingit punast autot möödumas, millele läks järgi politseiauto. - tunnistaja Katriin Kottise kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ühel päeval Ahjal oli ta koos Teelega koolist tulles tee ääres, kus on ülekäigumärk ja tahtis üle tee minna. Mooste suunas sõitis üks punane auto, millele läks järgi Rasina poolt tulnud politseiauto. Üle tee said nad alles pärast neid autosid. Hinnates kogumis uuritud tõendeid (menetlusaluse isiku ütlusi ja tunnistajate ütlusi) loeb kohus tõendatuks, et V.Kiudorv 27.02.2008.a. kella 12.22 ajal Ahja asulas Põlva maakonnas juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz registrimärgiga 888 AHD Tartu-Värska maanteel Tartu suunas ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal vasakul pool teeületamisvõimalust ootavatele jalakäijatele Teele Utsalile ja Katriin Kottisele. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud seda, et ta väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas so 27.02.2008.a. lõuna paiku Ahja alevikus Värska-Tartu maanteel suunaga Tartu poole mootorsõidukit juhtis ja politsei teda peatas. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Ahja alevikus on reguleerimata jalakäijate ülekäigurada, millest V.Kiudorv peatumata möödus. Tõendid on vastuolulised selle kohta, kas sellel hetkel ootas ülekäigurajal teeületamist mõni jalakäija. Menetlusaluse isiku väitel, mida kinnitab ka tunnistaja Õ.Kiudorv, sellel hetkel seal jalakäijaid ei olnud. Tunnistaja Jaanus Sulaoja kinnitusel ootasid hetkel, mil V.Kiudorvi 3
(6)juhitud sõiduk ülekäigurajast möödus, selle vasakul pool teeületamist kaks väikest koolitüdrukut ja ta nägi seda umbes 100 m kaugusel Rasina ristmikule väljasõitu oodanud politseiautost. Tunnistaja J.Sulaoja on kinnitanud ka seda, et vaade ülekäigurajale oli hea ja tee äärsed puud ja müür nähtavust ei takistanud. Kohtu arvates puudub selles politseiametniku väites alus kahelda. J.Sulaoja peatus politseiautoga Rasina ristmikul ja seega saab ta anda ütlusi selle kohta, kas sealt ülekäigurada näeb või mitte. V.Kiudorv sõitis vaidlusalusest kohast üksnes mööda ja tema väide, et ristmikul peatunust autost ülekäigurada näha ei ole, on oletuslik. Tunnistaja J.Sulaoja ütlused teeb usutavaks ka tema enda järgnev tegevus. Ta järgnes V.Kiudorvi juhitud sõidukile ja peatas selle, esitades juhile peatamise põhjusena mitte mingi muu rikkumise, vaid just asjaolu, et juht väidetavalt ei andnud ülekäigurajal jalakäijatele teed. Seda, et V.Kiudorvi süüdistas politseiametnik peatamisel just selles rikkumises, ei ole eitanud ka V.Kiudorv ise. Tunnistaja K.Tühise kinnitusel tehti ülekäiguraja ääres teeületamist oodanud koolitüdrukute isikud hiljem kindlaks ja kuulati üle tunnistajatena. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate T.Utsali ja K.Kottise ütlustest nähtub, et ühel päeval nad tahtsid koos koolist tulles Ahja alevikus asuva ülekäiguraja kaudu üle tee minna , kuid enne möödus mitu autot, kui nad seda teha said. Tunnistajate K.Kottise ja T.Utsali ütluste kohaselt möödus nendest üks punane auto ja selle järgnes politseiauto. Tunnistajate T.Utsali ja K.Kottise ütlused selle kohta, et politseiauto mingile teisele autole järgnes on kooskõlas menetlusaluse isiku ütlustega ja tunnistajate J.Sulaoja ja Õ.Kiudorvi ütlustega selle kohta, et politseiauto tõesti V.Kiudorvi juhitud sõidukile järgnes. Tunnistaja K.Kottise ütlus selle kohta, et sõidukid liikusid Mooste suunas , on oma sisult vastuoluline. Tunnistaja K.Kottise teadis kinnitada seda, et politseiauto tuli Rasina poolt, kuid sellisel juhul ei saanud see liikuda Mooste suunas, nagu väidab tunnistaja K.Kottise, sest Mooste jääb hoopis teisele poole. Kohtu arvates see vastuolu on tingitud tunnistaja K.Kottise vanusest. Tegemist on seitsme aastase lapsega, kelle puhul on usutav, et ta täpselt ei tea seda, kuhupoole mingi teine asula jääb. Seetõttu on tunnistaja K.Kottise väite puhul , et sõidukid liikusid Mooste suunas, tegemist ilmselt tema east tuleneva väära arusaamaga Mooste asukohast ning ei välista iseenesest tema ütluste kasutamist vaidlusaluse süüteo tõendamisel. Tunnistajate T.Utsali ja K.Kottise ütlused selle kohta, et enne politseiautot sõitis neist mööda mingi punane auto, ei haaku ülejäänud tõenditega. Menetlusaluse isiku kinnitusel on sõiduauto, millega ta 27.02.2008.a. sõitis, halli värvi. Seda kinnitas ka tunnistaja Õ.Kiudorv. Mis värvi autot V.Kiudorv vaidlusaluse rikkumise päeval juhtis, seda tunnistaja J.Sulaoja öelda ei osanud. Kohtul ei ole siiski alust kahelda menetlusaluse isiku väites, et tema juhitud sõiduauto MB reg märgiga 888 AHD on halli värvi. Seega tekib küsimus selles, kas tunnistajad T.Utsal ja K.Kottise on andnud ütlusi just vaidlusaluse sündmuse kohta või võib äkki tegemist olla mingi teise sündmusega. Tunnistajate T.Utsali ja K.Kottise ütluste hindamisel peab kohus taas vajalikuks rõhutada, et tegemist on üsna väikeste lastega (ka T.Utsal on käesoleval ajal veel seitsme aastane). Peale selle on sündmusest käesolevaks ajaks möödunud kolm kuud, milline tunnistajate vanust arvestades on piisavalt pikk selleks, et sündmust enam mitte täpselt mäletada. Seega on usutav, et sõiduki värv on tunnistajatel T.Utsalil ja K.Kottisel üldse meelest läinud. Olulisem sõiduki värvist on kohtu hinnangul tunnistajate T.Utsali ja K.Kottise ütlustes see, et mõlemad on kinnitanud asjaolu, et lisaks neist möödunud erasõidukile järgnes sellele ka politseiauto. Selline sündmuste käik nähtub ka teiste tunnistajate ( Õ.Kiudorv, J.Sulaoja) ütlustest. Selline kokkulangevus mitmete tunnistajate ütlustes annab alust arvata, et tunnistajad T.Utsal ja K.Kottise on andnud ütlusi just vaidlusaluse sündmuse kohta. Ka esineb kokkulangevus tunnistajate J.Sulaoja , T.Utsali ja K.Kottise ütlustes selles, et lapsed tulid kooli poolt ja seisid vasakul pool ülekäigurada. Asjas ei ole vaidlust selles, et Ahja Keskkool Räpina-Tartu maanteel Tartu poole suundudes 4
(6)jääb teest vasakule poole. Kohus on tunnistajana üle kuulanud kohtuvälist menetlust läbiviinud Kaido Tühise tema poolt läbiviidud menetlustoimingu asjaoludega seoses (alaealiste tunnistajate isikute kindlakstegemine ja ülekuulamine). Tunnistaja K.Tühis on kinnitanud, et tunnistajate isikud tehti kooli kaasabil kindlaks ja ta tundis lapsed ka ise välimuse järgi ära. Kuna K.Tühis viibis politseiautos, kui see V.Kiudorvile järgnes ja möödus seega ka ülekäigurajast ning seal seisnud lastest, on usutav, et tunnistajate K.Kottise ja T.Utsali ülekuulamisel võis K.Tühis lapsed ära tunda, kuna oli neid varem näinud. Menetlusaluse isiku V.Kiudorvi ja tunnistaja Õ.Kiudorvi ütlused selle kohta, et ülekäiguraja ääres teeületamisvõimalust ootavaid jalakäijaid ei olnud, on vastuolus tunnistajate J.Sulaoja, T.Utsali ja K.Kottise ütlustega. V.Kiudorvi ütlustest nähtuvalt oli ta just Ahja alevikku piiridesse jõudnuna lõpetanud mobiiltelefoniga rääkimise , ta pidi hoidma sobivat pikivahet tema enda väitel eesliikunud sõidukiga, ta märkas tee äärde jõudnud politseiautot. Kohtu hinnangul võis V.Kiudorvi tähelepanu olla hajutatud kõigile nendele toimingutele ning ta võis ülekäiguraja juures tee ääres seisnud väikseid koolilapsi lihtsalt mitte tähele panna. Seetõttu kohus leiab, et V.Kiudorvi ütlused selle kohta, et ülekäiguraja ääres kindlasti kedagi ei olnud, ei lükka ümber teiste tunnistajate ( J.Sulaoja, T.Utsali ja K.Kottise) vastupidiseid ütlusi. Tunnistaja Õ.Kiudorv istus juhi kõrval ja enda kinnitusel jälgis teed. Kohus leiab, et kõrvalistuja tähelepanu ei ole enamasti suunatud liikluses toimuva jälgimisele ja seda hajutavad samuti igasugused muud asjaolud ( ümbruse jälgimine, vestlemine kaassõitjaga jms). Ka Õ.Kiudorv on kinnitanud, et vaatles ümbrust, vestles juhiga, jälgis isegi spidomeetrit. Seetõttu ei pea kohus ka tunnistaja Õ.Kiudorvi ütlusi asjaolu kohta, et jalakäijaid tee ääres kindlasti ei olnud, sellist kaalu omavaks, mis lükkaks ümber teiste tunnistajate ( J.Sulaoja, K.Kottise, T.Utsali) vastupidised ütlused. Kohus leiab, et tunnistajate J.Sulaoja, T.Utsali, K.Kottise ütlustele tuginedes saab lugeda tõendatuks väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise V.Kiudorvi poolt. Kohus peab vajalikuks märkida veel seda, et kui isegi asuda seisukohale, et tunnistajate T.Utsali ja K.Kottise ütlused nendes esinevate vastuolude tõttu tuleks jätta tähelepanuta, tõendaks vaidlusaluse süüteo ( 27.02.2008.a. Ahja aleviku ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavatele jalakäijatele V.Kiudorvi poolt tee mitteandmist) ka üksnes tunnistaja Jaanus Sulaoja ütlused. Tunnistaja J.Sulaoja ütlustest nähtuvalt on tema sündmust vahetult ise pealt näinud ja vahetult peale sündmust pidas rikkuja , kelleks osutus V.Kiudorv, ka kinni. Kohtul puudub igasugune alus politseiametnikust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda. Seevastu Õ.Kiudorv menetlusaluse isiku abikaasana võib olla huvitatud andma abikaasale soodsaid ütlusi ja see asjaolu tekitab tema ütluste usaldusväärsuses ( eriti kui need on vastuolus mõne teise tõendiga) tõsist kahtlust. Kohtuistungil V.Kiudorv viitas asjaolule, et sama politseipatrulliga on tal varemgi olnud kokkupuuteid. Samas selgus V.Kiudorvi ütlustest ka see, et ka siis oli tegemist temapoolse rikkumisega. Kohtu arvates mingi varasema V.Kiudorvi süüteoasja menetlemine tunnistajate J.Sulaoja või K.Tühise poolt ei anna küll alust asuda seisukohale, et viimased käesolevas asjas oleksid huvitatud ebaõigete ütluste andmisest. Tegemist on politseiametnikega, kelle igapäevatöö ongi muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ja sellealaste rikkumiste tõkestamine. Seisukohale, et politseiametnikud J.Sulaoja või K.Tühis oleksid kuidagi isiklikult V.Kiudorvi vastu meelestatud, kohtu arvates alust asuda ei ole. V.Kiudorv 27.02.2008.a. Ahja alevikus Tartu-Värska maanteel mootorsõidukit juhtides ja mitte teed andes ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavatele jalakäijatele, rikkus LE §-s 46 sätestatut, mille kohaselt lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Kuna kohtu hinnangul pole välistatud see, et V.Kiudorv ei pannud 5
(6)teeületamisvõimalust oodanud väikseid koolilapsi lihtsalt tähele, leiab kohus, et V.Kiudorv on rikkumise toime pannud mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS §st 15 lg 3 tulenevalt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul V.Kiudorvi süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse §-s 7416 on sätestatud vastutus mootorsõiduki – või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest. V.Kiudorvi poolt toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 74-16 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 74-16 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Kaevatava otsusega on V.Kiudorvi karistatud liiklusseaduse § 74-16 sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Kohus ei leia, et V.Kiudorvi süüd saaks lugeda väikeseks. Liiklusseaduse rikkumised ( sh ka analoogilised vaidlusaluse süüteoga) on käesoleval ajal Eestis väga laialt levinud ja juba õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad süüdlaste ranget karistamist. Jalakäijale ( eriti väikesele koolilapsele) ülekäigurajal tee mitteandmine kujutab endast tõsist ohtu jalakäija turvalisusele. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ka kohtu arvates asjas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Peale selle nähtub V.Kiudorvi väärteoasja toimikus olevast politsei õiendist, et teda on liiklusseaduse rikkumise eest ka varem karistatud ( üks karistus kustumata). Liiklusalaste süütegude korduv toimepanemine viitab asjaolule, et V.Kiudorv ei ole küllaldasel määral teadvustanud endale liiklusseaduse nõuete järgimise vajalikkust. Seetõttu pole millegagi põhjendatud kaevatava otsusega V.Kiudorvile määratud karistust ka vähendada, kuna see on kooskõlas KarS §-s 56 lg 1 sätestatuga. VTMS § 132 p 1 alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)