KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2008 Kohtla-Järve Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär, tõlk Kriminaalasi Prokurör 1-06-1

§ 184

lg 2 p 1 ja Ruslan Galkini süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kask ALEKSANDR ORAVA, isikukood 38103022263, kodakondsuseta, haridus 9 klassi, emakeel- vene keel, töökoht xxx, elukoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Viibis vahi all alates 16.03.-21.07.2006, kokku 4 kuud 6 päeva. Alates 03.08.2006 valitud tõkend elukohast lahkumise keeld Süüdistatavad RUSLAN GALKIN, isikukood 37906122218, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 9 klassi, emakeel- vene keel, töökoht xxx ja xxx, kriminaalkorras karistatud: • 22.04.1997 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, § 115-1 lg 2, § 195 lg 2, § 207 lg 3 p 2 järgi 7 aastat vabadusekaotust. • 14.06.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3- § 25 lg 2 järgi 4 kuud 15 päeva vabadusekaotust, KrK § 41 alusel 1 2 aasta 2 kuud vabadusekaotust. Karistuse algus 02.04.2002. Vabanes 02.06.2003 pärast karistuse ärakandmist. Viibis vahi all 16.03.2006-19.09.2006, kokku 6 kuud 4 päeva. 10.10.2006 valitud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad RESOLUTSIOON Aleksandr Orava kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Ruslan Galkini lepinguline kaitsja Aleksandr Mironov Juhindudes KrMS § 306; 310; 311; 312; 313; 315 kohus O t s u s t a s: ALEKSANDR ORAVA süüdi tunnistada

§ 183lg 1 järgi.

Mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.03.-21.07.2006, s.o. 4 kuud 6 päeva. Kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Lähtudes

§ 74

lg 1,3 jätta vangistus tingimisi Aleksandr Orava suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Aleksandr Orava katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg.

1 ja 75 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus – 28.03.2008.

§ 75

lg 1 tulenevalt kohustada Aleksandr Orava käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3

§ 75

lg 2 p 2 tulenevalt, kohustada Aleksanr Oravat käitumisekontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrata Aleksandr Orava katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. RUSLAN GALKIN süüdi tunnistada

§ 183lg 1 järgi.

Mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.03.2006- 19.09.2006 s.o. 6 kuud 4 päeva. Kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud 26 (kakskümmend kuus) päevavangistust. Karistuse kandmise alguseks 28.03.2008 või kinnipidamise kuupäevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, valida Ruslan Galkinile uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla kohtusaalist. Välja mõista Aleksandr Oravalt riigituludesse menetluskulud: 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha, 1699,20 (üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni 20 senti)krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 13924 (kolmteist tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 240 (kakssada nelikümmend) krooni toimiku paljundamise eest, 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni narkootilise aine ekspertiisi tegemise eest. Välja mõista Ruslan Galkinilt riigituludesse menetluskulud: 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha, 240 (kakssada nelikümmend) krooni toimiku paljundamise eest, 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni narkootilise aine ekspertiisi tegemise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. 4 Menetluskulud summas 5000 krooni (sõrmejälje ekspertiisi kulud) ja 14600 krooni (DNA ekspertiisi kulud) – jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Asitõendid- 4 plastmasskarpi, 118 minigripp-kotikest, kulbike, paberileht numbritega, plastmassist kaas ja paberitükk ( kriminaalasja juures) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend- mobiiltelefon Nokia 6230 ( kriminaalasja juures) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Ruslan Galkinile. Asitõendid- Nokia 3310 ja Nokia 3220- ( kriminaalasja juures) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aleksandr Oravale. Asitõend – jope Adidas – jätta Ruslan Galkinile valdusse. Asitõend- raha summas 975 krooni, mis on Politseiprefektuuri deposiitarvel (lk 220 k 1), - tagastada Ruslan Galkinile. Asitõend – raha summas 2915 krooni, mis on Politseiprefektuuri deposiitarvel ( lk 214 k 1), - tagastada Aleksandr Oravale. Asitõend – ained: amfetamiini sisaldav pulber 4,58 g ja taimeosad kaaluga 0,64 g, 1,15 g, 5,5 g ja 236,9 g – konfiskeerida, jättes ained Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusesse. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Vahialusel on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst on kohtukantseleis kättesaadav alates 28.03.2008 vahetult peale kohtuotsuse lõpposa väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub 15 päeva jooksul alates päevast, mis kohtuotsuse terviktekst on osalistele kättesaadav, juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud kaebust kohtuotsuse peale. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 5 Süüdistus Ruslan Galkinile ja Aleksandr Oravale oli esitatud süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, nimelt omandamises ja edasiandmises, suures koguses ja grupi poolt ehk

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

R. Galkinit süüdistati selles, et detsembris 2005 leppis ta A. Oravaga, et koos hakkavad teenima raha narkootikumide müügiga Kohtla-Järvel. R. Galkini roll oli omandada narkootikume. A. Orava roll oli saada R. Galkinilt väikeste partiide kaupa marihuaanat ja amfetamiini, realiseerida ja anda müügist saadud raha pärast oma osa mahaarvamist R. Galkinile, saades vastu uue koguse narkootilist ainet. Ajavahemikus alates detsembrist 2005 kuni 16.03.2006 omandas R. Galkin kindlakstegemata isikult narkootilisi aineid marihuaanat ja amfetamiini ja andis narkootilised ained vähemalt 2-3 korda nädalas doosideks jaotatult A. Oravale, korraga 5-10 gr amfetamiini ja 10-20 minigripp-kotti marihuaanaga. 16.03.2006 R. Galkini juurest tema riiete taskutest leiti 22 minigripp-kotti marihuaanaga ja 1 minigripp-kott amfetamiini sisaldava pulbrilise ainega, mille kogumass 4,58 g, mis oli mõeldud A. Oravale edasiandmiseks. R. Galkini elukohadest xxx ja xxxx leiti 1 minigripp-kott ja 4 karpi marihuaanaga, kaaluga 236,9 g. 23 minigripp-kotikeses leitud marihuaana kogukaaluga 6,872 g. Seega, marihuaanat leiti kogukaaluga 243,772 g. A. Oravat süüdistati selles, et detsembris 2005 leppis ta R. Galkiniga, et koos hakkavad teenima raha narkootikumide müügiga Kohtla-Järvel. R. Galkini roll oli omandada narkootikume. A. Orava roll oli saada R. Galkinilt väikeste partiide kaupa marihuaanat ja amfetamiini, realiseerida ja anda müügist saadud raha pärast oma osa mahaarvamist R. Galkinile, saades vastu uue koguse narkootilist ainet. R. Galknilt saadud narkootilisi aineid hoidis A. Orava enda korteris xxx ja realiseeris saadud kaupa päeva jooksul ostjatele hinnaga 85 krooni ühe marihuaana doosi eest ja 100 krooni ühe amfetamiini doosi eest. Päevas realiseeris A. Orava narkootilise aine umbes 10-15 ostjale. Antud perioodil said A. Oravalt narkootilise aine L. M. – marihuaana umbes 10 korral, A. M.marihuaanat 2 korral, A. R. – marihuaanat umbes 10 korral ning S. M.amfetamiini umbes kolmel korral. 16.03.2006 leiti A. Orava juurest tema riiete taskutest raha summas 2900 krooni, tema eelmise kahe päeva jooksul mahamüüdud narkootikumide eest saadud raha, mis olid mõeldud R. Galkinile üleandmiseks. A. Orava korterist xxx leiti 118 minigripp-kotti, kulbike, kaas ja paberitükk amfetamiini jälgedega ning 4 minigripp-kotti marihuaanaga kaaluga 0,64 g. 6 Kohtuistungil loobus prokurör esitatud süüdistusest osaliselt. Nimelt, leidis prokurör, et kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist süüdistuses näidatud R. Galkinist ja A. Oravast koosnev isikute grupp. Samuti ei leidnud kinnitust A. Orava poolt amfetamiini edasiandmine. Kuna prokurör ei esitanud uut või muudetud süüdistusakti, vaid leidis, et vastavalt KrMS §-le 268 lg 2 süüdistatavate olukorda võib kergendada ka ilma uue või muudetud süüdistusakti esitamiseta, millega ka kohus nõustub, siis formuleerib kohus ise allesjääva süüdistuse, et oleks arusaadav, milliste faktiliste asjaolude esinemist tuleb kontrollida kohtuliku arutamise käigus. Arvestades prokuröri positsiooni, süüdistatakse R. Galkinit lõplikult selles, et ajavahemikus alates detsembrist 2005 kuni 16.03.2006 omandas R. Galkin kindlakstegemata isikult narkootilisi aineid marihuaanat ja amfetamiini. Sama ajavahemiku kestel andis ta narkootilised ained vähemalt 2-3 korda nädalas doosideks jaotatult A. Oravale, korraga 5-10 gr amfetamiini ja 10-20 minigripp-kotti marihuaanaga. 16.03.2006 R. Galkini juurest tema riiete taskutest leiti 22 minigripp-kotti marihuaanaga ja 1 minigripp-kott amfetamiini sisaldava pulbrilise ainega, mille kogumass 4,58 g, mis oli mõeldud A. Oravale edasiandmiseks. R. Galkini elukohadest xxx ja xxx leiti 1 minigripp-kott ja 4 karpi marihuaanaga, kaaluga 236,9 g. 23 minigrippkotikeses leitud marihuaana kogukaaluga 6,872 g. Seega, marihuaanat leiti kogukaaluga 243,772 g. Ja arvestades prokuröri süüdistusest osalist loobumist, süüdistatakse A. Oravat lõplikult selles, et omandades R. Galknilt vähemalt 2-3 korda nädalas, korraga 5-10 gr amfetamiini ja 10-20 minigripp-kotikest marihuaanaga, narkootilisi aineid, hoidis A. Orava neid enda korteris xxx ja realiseeris saadud kaupa, nimelt marihuaanat, päeva jooksul ostjatele hinnaga 85 krooni ühe marihuaana doosi eest. Päevas realiseeris A. Orava narkootilise aine umbes 10-15 ostjale. Antud perioodil said A. Oravalt narkootilise aine L. M. – marihuaana umbes 10 korral, A. M.- marihuaanat 2 korral, A. R. – marihuaanat umbes 10 korral. 16.03.2006 leiti A. Orava juurest tema riiete taskutest raha summas 2900 krooni, tema eelmise kahe päeva jooksul mahamüüdid narkootikumide eest saadud raha, mis olid mõeldud R. Galkinile üleandmiseks. A. Orava korterist Estonia pst 8-55 leiti 118 minigripp-kotikest, kulbike, kaas ja paberitükk amfetamiini jälgedega ning 4 minigripp-kotti marihuaanaga kaaluga 0,64 g. Kohtulikul arutamisel uuritud tõendid Süüdistuse tõendamiseks esitas prokurör kohtule järgmisi tõendeid: 7 Süüdistatava R. Galkini ütlused. Süüdistatav avaldas, et detsembris 2005 pöördus tema juurde A. Orava, kes oli tema arvates narkotarvitaja. A. Orava tahtis saada temalt amfetamiini. A.Orava tahtis narkootikume ainult endale, sest ta oli 3-aastase staažiga narkomaan. Kuna ta, R. Galkin, on kohtulikult karistatud, siis tal olid mõned tutvused varem karistatud isikutega. Ta pöörduski nende poole. Ta sai narkootikume, marihuaanat ja amfetamiini, mitte kindlakstegemata isikult, vaid konkreetselt isikult – J. R.. J. R. andis talle narkootikume tavalises pakis- kilepakis, narkootikumide kaalu, massi ega kogust ta ei teadnud. J. R. teatas talle, mis summale pakis olevad narkootikumid on ja tema omakorda teatas hinnast A. Oravale. Mis summadest oli jutt, ei mäleta. Kohtumised A. Oravaga toimusid Orava või tema enda kortermaja läheduses. See kestis kahe kuu jooksul. Kohtumised toimusid 1-2 kord nädalas. Näiteks, marihuaana kilepaki suurus oli 10x10cm. Amfetamiin oli samasuguse suuruse pakis. Viimasel kohtumisel teatas J. R. talle, et ta enam sellega ei tegele, ja andis talle narkootikumide partii. Ta pidi siis ise otsustama, mida ta selle partiiga teeb. Tema juurest avastatud minigripp-kotikesed ja kodus avastatud 4 karpi narkootilise ainega oligi see narkootikumide kogus, mille ta sai J. R.. See kogus, mis oli tema jopes avastatud, oligi ettenähtud A. Oravale edasiandmiseks. Sõpruse 7-21 arvutilaualt avastatud minigripp-kotike ainega ei kuulu talle, see võiks sinna jääda tema tuttavatelt. Süüdistatava ütlused leiavad oma kinnitust kriminaalasjas kogutud tõenditega, mis olid uuritud prokuröri taotlusel kohtuliku uurimise käigus: -16.03.2006 sündmuskoha vaatluse protokollist lk 3-4 nähtub, et jopest Adidas, mis oli avastatud Estonia pst maja 4 ja 5 juurest, on leitud: 1 minigripp-kotike roosa värvi pulbrilise ainega, 20 sarnast minigripp-kotti roheka ainega, 1 minigripp-kott roheka ainega. -16.03.2006 aadressil xxx läbiviidud läbiotsimise käigus lk 20-21 andis R. Galkin vabatahtlikult 4 karpi roheka ainega. -16.03.2006 aadressil xxx läbiviidud läbiotsimise käigus lk 25-25 oli avastatud üks minigripp-kotike roheka ainega, -16.03.2006 läbiviidud R. Galkini läbivaatusel lk 41-42 oli tema pükstes avastatud 1 minigripp-kotike roheka ainega. -16.03.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist lk 188-193 nähtub, et vaadeldavaks objektiks on: 4 plastmassist karpi suurusega 19,5x19,5cm plastmassist kaantega, karpides on rohelise värvi taimse päritoluga aine; 1 minigripp-kotike, milles on rohelise värvi taimse päritoluga aine ( R. Galkini elukohast xxx arvutilaualt äravõetud kotike); 1 minigripp-kotike suurusega 2,5X3,5cm, milles on rohelise värvi taimse päritoluga aine ( R. Galkini isiklikul läbivaatusel pükstest leitud kotike); 1 minigripp-kotike, milles on roosaka värvi pulbriline aine, 1 minigripp-kotike suurusega 1,8X2cm, milles 8 on rohelise värvi taimse päritoluga aine, 20 minigripp-kotikest, milles on rohelist värvi taimse päritoluga aine ( R. Galkini jopest leitud kotikesed). -04.04.2006 narkootilise aine ekspertiisiaktist AN-377-06/1898 nähtub lk 173-174, et kolmes minigripp-kotikeses ( objektid 2, 9 ja 10) olevad rohelised taimeosad on kanepi õisikud ehk marihuaana massiga vastavalt 0,062 g, 1,15 g, 0,16 g, kogukaal on 1,372 g; minigripp-kotikeses oleva roosa pulber massiga 4,58 g sisaldab amfetamiini, puhta aine sisaldus ei ole tuvastatud; 20 minigripp-kotikeses olevad rohelised taimeosad massiga kokku 5,5 g on kanepi õisikud ehk marihuaana. Kanepi ja selle töötlemisprodukti marihuaana tetrahüdrokannabinoli sisaldus ei olnud uuritud ega määratletud. -18.05.2006 DNA ekspertiisiaktist GE-0777-06/1897 nähtub lk 177, et aadressilt Sõpruse 7-21 arvutilaualt ja R. Galkini läbivaatusel pükstest leitud kahelt minigripp-kotikeselt võetud DNA proovid sisaldavad bioloogilist materjali, mis pärineb mitmelt isikult ja ei saa välistada R. Galkinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna analüüsitud DNA lookustes olid esindatud kõik R. Galkini DNA alleelid. Süüdistatava Aleksandr Orava ütlused. Süüdistatav avaldas, et ta ei tegutsenud R. Galkiniga grupis, ei käidelnud narkootikume suures koguses ning ei müünud amfetamiini. Enne vahistamist märtsis 2006 oli ta juba 3-4 aastat narkomaan. Ta tarvitas amfetamiini ja vahepealt suitsetas marihuaanat. Ta tutvus R. Galkiniga detsembris 2005 ühes baaris ja pöördus tema poole, kas R. Galkinil on tutvusi, kelle kaudu saaks narkootikume omandada. Ta täpsustas, et tahaks amfetamiini. R. Galkin vastas, et hetkel ta ei tea midagi, kuid teatab hiljem. Narkootikumid ta sai kuu aega hiljem, R. Galkinilt. Alguses ta võttis narkootikume ainult enda jaoks, kuid hiljem tekkisid rahalised probleemid ja ta hakkas narkootikume müüma. Ta oli narkosõltlane tol ajal, osa narkootikume jättis endale, osa müüs. See oli tema enda valik. Ta tellis R. Galkinilt narkootilist ainet ja too tõi talle, kotikeses on 3 doosi. Ta ei otsinud endale kliente, info levis ise. Kord nädalas keegi ostis marihuaanat. Ta tellis narkootikume üks kord nädalas 10 kotikest, kahe kuu jooksul. Tal oli kaks mobiiltelefoni, üks äritelefon ja teine pereasjade jaoks. Ta ise helistas R. Galkinile kohtumise määramiseks. Kohtumised toimusid kas baari juures või tema maja juures. Rohkem kui tuhande krooni eest ta narkootikume korraga R. Galkinilt tellinud ei ole. Kodus leitud kotikesed narkootilise aine jälgedega on tema oma. Need kotikesed on kogutud 3-4 aasta eest. Ta tarvitas kodus amfetamiini selleks oligi kulbike ja paberitükk. 16.03.2006 ta läks kohtumisele R. Galkiniga. Kaasas oli 2900 krooni raha, nendest 1000 krooni oli narkootikumide ostmiseks ja ülejäänud oli võlasumma eelmistest ostudest. Tol korral, 16.03.2006, ta pidi saama R. Galkinilt 5-10 kotikest marihuaanat ja 1 kotike amfetamiini. Tunnistab, et ta andis marihuaanat S. M.. Paberileht märkmetega, mis oli leitud tema elukohast, sisaldab tema võlasummasid. 9 KrMS § 289 alusel taotles prokurör avaldada A. Orava kohtueelsel uurimisel antud ütlusi tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, sest tema arvates A. Orava eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustes on tõsised, põhimõttelised vastuolud. Kohus avaldas A. Orava kohtueelsel uurimisel antud ütlusi osaliselt, millest nähtus, et just R. Galkin oli see isik, kes pakkus talle raha teenida narkootikumide müügiga. R. Galkin andis talle sidetpidamiseks telefonikaardi, sellele numbrile pidid ostjad helistama ( lk 49). Paberileht, mis oli läbiotsimisel avastatud ja ära võetud, sisaldab summasid, mida ta pidi R. Galkinile andma narkootikumide müügist ( lk 50). Rahasumma 2900 krooni kohta selgitas A. Orava eeluurimisel järgmist. See summa on saadud narkootikumide müügist, sellest 1600 krooni – amfetamiini eest, 1300 krooni marihuaana eest kahe ööpäeva eest. Kohtumised toimusid kahe ööpäeva tagant. Kohtumisel andis R. Galkin tavaliselt 20 kotikest marihuaanaga ja 5-10 g amfetamiini. Rahasumma müügist oli alati mitte vähem kui 2000 krooni. Päeva kestel müüs ta marihuaanat 10-15 isikule ( lk 54). Ta müüs narkootikume 4 kuud ja tema tulu oli 8000 krooni kuus ( lk 58). Kohus nõustub prokuröriga ja leiab, et A. Orava puhul on tegemist isikuga, kes andis kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel põhimõtteliselt erinevaid ütlusi. A. Orava kirjeldas kohtuistungil oma ja R. Galkini tegevust selliselt, et nende isikute rollid teos on muutunud võrreldes eeluurimisel tuvastatud asjaolude kogumiga, samuti muutusid oluliselt narkootilise aine kogused, kohtumiste sagedus, sidetpidamine. A. Orava ei osanud selgitada kohtule mõistusepäraselt oma ütluste muutmist. A. Orava selgitas, et ta ei mäleta midagi, ülekuulamisel politseis oli ta ebaadekvaatne, ta ei mäletagi, kuidas see küsitlemine politseis toimus. Ta sai oma ütluste sisust aru siis, kui ta vabastati vahi alt. Ta oli paanikas, šokis. Kohus leiab, et A. Orava ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseiks ega tugineda neile kohtuotsuse tegemisel. A. Orava selgitusi ütluste muutmise kohta ei saa lugeda mõistuspäraseiks. Kohus möönab, et 16.03.2006 ülekuulamisel ( lk 48) võiks isikul esineda ebaadekvaatne seisund tema kinnipidamise tõttu, kuid A. Orava kinnitas oma ütlusi ka 20.03.2006 toimunud ülekuulamisel (lk 53). Tuleb märkida, et A. Orava kirjutas omakäeliselt, et ta ei taotle kaitsja abi. Viibides 07.06.2006 ütluste olustikuga seostamisel koos kaitsjaga ( lk 61), et teinud A. Orava ühtki avaldust või taotlust, et ta sooviks anda ütlusi ja selgitada, mis on tema ütlustes ebaõige. Ka tema kaitsja ei viidanud menetlustoimingu teostamisel, et tema klient tundub ebaadekvaatne olevat. Kohus leiab, et juhul, kui isik on nõus andma mis tahes ütlusi tema suhtes kohaldatud seaduslike piirangute mõjul ( kohus peab silmas vahistamist), kusjuures talle oli tagatud kaitsja abi, millest ta ise loobus, ning kohtus asub isik eitama endi varem antud ütlusi põhimõtteliselt, ei saa sellist isikut kui tõendi allikat tervikuna usaldada. 10 Tuginedes Riigikohtu praktikale ( lahendid 3-1-1-1-07, 3-1-1-113-06, 3-1-11-07), „kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta“, jätab kohus A. Orava ütlused tõendite kogumist kõrvale kui ebausaldusväärsed. Tunnistaja A. R. ütlused. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et R. Galkinit ta ei tunne, teist süüdistatavat tunneb näo järgi ( A. Orava). Tunnistaja selgitas, et kuidagi juhuslikult ilmus tal A. Orava mobiiltelefoni number. Ta helistas A. Oravale narkootikumide saamiseks, nimelt marihuaana. Kohtumised toimusid kaupluse Marketi juures. Ta tellis A. Oravalt marihuaanat 10 korral. Ühe korra eest ta maksis vist 100 krooni. Ta tarvitas narkootikume 1-2 kuu jooksul. Narkojoovet ta sellest väikesest kogusest ei saanud, pigem rahustasid. Tunnistaja S. M. ütlused. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et A. Orava on tema sõber. Umbes aasta tagasi ta on tarvitanud narkootikume (ülekuulamine kohtuistungil toimus 11.09.2007 – kohtu märkus). Ta tarvitas marihuaanat, suitsetas koos A. Oravaga. Koos A. Oravaga suitsetas ta marihuaanat 2,5 aastat tagasi mitmel korral kolme kuu jooksul, ühe kotikese kahe peale. KrMS § 289 alusel tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlusi osaliselt lk 118, millest nähtub, et aasta 2005 lõpus sai ta teada, et A. Orava müüb narkootikume. Ta ostis A. Oravalt amfetamiini 1 kotike korraga, kolmel korral, marihuaanat ei ostnud, sest ta ei suitseta. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused sisaldavad põhimõttelisi vastuolusid narkoaine sortimendi, koguse, tarvitamise viisi, tarvitamise aja kohta. Tunnistaja selgitas ütluste erinevust sellega, et ülekuulamisprotokolli kanti mitte tema, vaid uurija juttu. Uurija küsis midagi ja ta nõustus uurija pakutud variandiga, ta oli väsinud. Kohus leiab, et tunnistaja selgitust ütluste muutmise kohta ei saa tunnistada mõistlikuks. Ülekuulamine toimus tunnistaja emakeeles, päevasel ajal (11.45), kogu ülekuulamine kestis 15 minutit, mis poleks pidanud tekitama tunnistajale erilist väsimust. Protokoll ei ole ülipikk ja juhul, kui selle läbilugemisel oleks tuvastatud ebatäpsusi, võiks tunnistaja oma käega kirjutada, et selline ebatäpsus on. Selle asemel tunnistaja on kirjutanud, et kõik on õige. Tuginedes Riigikohtu praktikale ( lahendid 3-1-1-1-07, 3-1-1-113-06, 3-1-11-07), „kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui 11 ebausaldusväärne kõrvale jätta“, jätab kohus S. M. ütlused tõendite kogumist kõrvale kui ebausaldusväärsed. Tunnistaja L. M. ütlused. Tunnistaja selgitas, et A. Orava on tema naaber. Paar aastat tagasi tarvitas ta narkootikume, marihuaanat. Ta ostis A. Oravalt ühe doosi korraga, hind võiks olla kas 85 või 100 krooni, viiel korral või rohkem, summale vist 700 krooni, 1,5 kuu kestel. Igast kotikesest ta sai kerget joovet. Tunnistaja V. T. selgitas kohtus, et A. Orava kambrisse paigutamisel, kas tema juurest või tema riietest või kambriruumi vaatlusel olid avastatud ja ära võetud raha. A. Orava tunnistas, et raha on tema oma. Raha olid edastatud vist narkopolitseile. Süüdistatav selgitas kohtuistungil raha avastamise kohta, et tema jope taskus oli auk ja peale tema kinnipidamist esmasel läbivaatusel raha avastatud ei olnud. Arestimajas tuli see välja ja raha võeti ära. Jutt käib summast 2900 krooni, mis oli tema juures 16.03.2006. Prokuröri taotlusel olid uuritud ja avaldatud A. Oravaga vahetult seotud läbiotsimise ja vaatluse protokollid. -16.03.2006 aadressil xxx läbiviidud läbiotsimise protokollist lk 29-30 nähtub, et korterist erinevatest kohtadest oli avastatud ja ära võetud kokku 118 kotikest valgepulbrilise aine jälgedega, kaas valgepulbrilise aine jälgedega, kulbike valgepulbrilise aine jälgedega, paberileht märkmetega, 4 minigripp-kotikest roheka ainega. -16.03.2006 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist lk 199-200 nähtub, et vaadeldud 118 minigripp-kotikest, 4 minigripp-kotikest, kulbike, paberileht ja kaas. -16.03.2006 koostatud A. Orava kinnipidamise protokollist lk 33-34 nähtub, et tema juurest oli avastatud ja ära võetud muuhulgas kaks mobiiltelefoni Nokia 3220 ja Nokia 3310. -21.03.2006 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist lk 209-210 nähtub, et A. Orava kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni Nokia 3220 sissetulevate kõnede seas on muuhulgas number 58209991 Matvei Rus, kes helistas 16.03.2006 kell 10.52. -04.04.2006 narkootilise aine ekspertiisiaktist AN-377-06/1898 lk 173-174 nähtub, et 4 minigripp-kotikeses olev rohekas aine kogukaaluga 0,64 g on kanepi õisikud ehk marihuaana (kanepi ja selle töötlemisprodukti tertahüdrokannabinoli sisaldus ei olnud uuritud ega määratletud), kulbikesel, paberitükil ja 118 minigripp-kotikesel leidub amfetamiini jälgi. -18.05.2006 DNA ekspertiisiaktist GE-0777-06/1897 lk 177 nähtub, et ühelt A. Oravalt äravõetud minigripp-kotikeselt võetud DNA profiil langeb kokku A. Orava profiiliga, kuid mitte R. Galkini profiiliga ( eksperdi arvamuse p 6). Teiselt A. Oravalt äravõetud minigripp-kotikeselt äravõetud DNA proov on 12 segaproov, milles peamiseks DNA profiiliks on A. Orava DNA profiil, R. Galkini DNA profiili esinemise kohta antud segaproovis usaldusväärseid järeldusi teha ei saa ( eksperdi arvamuse p 7). Kolmandalt ja neljandalt minigripp-kotikeselt äravõetud DNA proovid on segaproovid, milles ei saa kindlalt välistada A. Orava DNA profiili esinemist nende proovidest, R. Galkinilt bioloogilise materjali esinemise kohta järeldusi teha ei saa. Faktiliste asjaolude tuvastamisel tugineb kohus R. Galkini kohtuistungile antud ütlustele, sest need ei ole millegagi ümber lükatud ja leiavad kinnitust objektiivsete tõenditega, tunnistajate A. R. ja L. M. ütlustele, samuti läbiotsimiste, vaatluste protokollidele, narkootilise aine ja DNA ekspertide arvamustele, mis olid uuritud kohtuliku arutamise käigus. Kohus ei tugine A. Orava kohtuistungil antud ütlustele, S. M. kohtuistungil antud ütlustele, sest kohus on need tunnistanud ebausaldusväärseteks ja tõendite hulgast kõrvale jätnud. Tuvastatud faktilised asjaolud Kohus leiab, et kohtuliku arutamise käigus leidis kinnitust järgmiste faktiliste asjaolude esinemine. R. Galkini tegevuse kohta. Süüdistatav R. Galkini ütlustega on tõendatud, et detsembris 2005 palus A. Orava R. Galkinilt, et too aitaks teda narkootikumide kättesaamisel. R. Galkin nõustus, sest tal olid vastavad tutvused varem karistatud isikute hulgas. R. Galkin alates jaanuarist 2006 kuni 16.03.2006, kokku kahe kuu jooksul, omandas tuttavalt isikult, kellega pidi hiljem rahalist arvestust pidama, tuvastamata jäänud perioodide järgi, 10x10cm suuruse kilepakki pakendatud narkootilisi aineid, marihuaanat ja amfetamiini, A. Oravale edasiandmiseks. R. Galkin andis marihuaana ja amfetamiini A. Oravale nimetatud ajavahemiku kestel 1-2 korda nädalas, saades narkootikumide eest rahasumma. Sündmuskoha vaatluse protokolli lk 3-4 ja eksperdi arvamusega lk 174 on tõendatud, et 16.03.2006 R. Galkin hoidis oma elukohas Puru tee 21-1 Kohtla-Järvel narkootilist ainet marihuaanat 4 karbis kogukaaluga 236,9 g. Samuti R. Galkini endi ütluste ning sündmuskoha vaatluse protokolli lk 3-4 ja eksperdi arvamusega lk 174 on tõendatud, et 16.03.2006 R. Galkin hoidis enda juures jopes A. Oravale edasiandmiseks ettenähtud amfetamiini sisaldavat pulbrit ühes kotikeses kaaluga 4,58 g ning marihuaanat 20 kotikeses kaaluga 5,5 g. Samuti selles jopes oli avastatud üks minigripp kotike marihuaanaga, tema elukohalt Sõpruse 7-21 arvutilaualt üks minigrippkotike marihuaanaga ja tema pükstest läbivaatusel üks kotike marihuaanaga, nende kaal 0,062g, 1,15 g, 0,16 g, nimetatud faktid on tõendatud 13 sündmuskoha vaatluse protokolli lk 3-4, läbiotsimise protokolli lk 25-26, läbivaatuse protokolli lk 41-42 ja narkootilise aine ekspertiisiga lk 173-174. A. Orava tegevuse kohta. Süüdistatav R. Galkini ütlustega on tõendatud, et detsembris 2005 pöördus A. Orav R. Galkini poole palvega aidata narkootikumide kättesaamisel, marihuaana ja amfetamiini. Alates jaanuarist 2006 kuni 16.03.2006, kahe kuu jooksul, 1-2 korda nädalas omandas A. Orava R. Galkinilt narkootilisi aineid, marihuaanat ja amfetamiini. Osa narkootilisest ainest tarvitas A. Orava ise, osa andis edasi teistele isikutele sama perioodi kestel. Tunnistajate L. M. ja A. R. ütlustega on tõendatud, et A. Orava andis narkootilise aine edasi: nimelt L. M. vähemalt 5 võimalik et 7 korral marihuaana hinnaga 85-100 krooni ühe kotikese eest, kes sai narkootilisest ainest kerget narkojoovet, ning A. R. vähemalt 10 korral marihuaana hinnaga 100 krooni ühe kotikese eest, kes aga kotikeses sisalduvast narkootilise aine kogusest narkojoovet kui sellest ei saanud. Läbiotsimise protokolli lk 29-30 ja eksperdi arvamusega lk 173-174 on tõendatud, et 16.03.2006 A. Orava hoidis oma elukohas Estonia pst 8-55 4 minigripp-kotikest marihuaanaga kaaluga 0,64 g, samuti 118 minigrippkotikest amfetamiini jälgedega, samuti kulbike, kaas ja paberitükk amfetamiini jälgedega. Enne seda, kui alustada tuvastatud faktiliste asjaolude analüüsi ja sellest tulenevalt isikute toimepandud tegude kvalifitseerimist, märgib kohus kaht asja. Esiteks, riiklik süüdistaja on kohtuliku arutamise käigus edukalt ja oskuslikult hävitanud süütõendi – süüdistatava A. Orava ütlused. Prokurör taotles kohtuistungil süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütluste ulatuslikku avaldamist, püüdes näidata vastuolusid (k 3 lk 101 pöördel). Süüdistatav eitas kohtuistungil kategooriliselt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, viidates väsimusele, mälulüngale, šokile, paanikale, sellele, et ta viibis vahi all ja alles peale vajalike ütluste andmist lasti ja vabadusse. Kohus tunnistas süüdistatava selgitusi paljasõnalisteks ja vastavalt Riigikohtu praktikale jättis süüdistatava ütlused tõendite kogumist kõrvale kui ebausaldusväärsed. Kohtuvaidlustes aga ei jäänud prokurörile midagi muud, kui ikka viidata A. Orava ütlustele, sest just tema ütlustest olekski võimalik saada info, kust pärinevad tema elukohast leitud minigripp-kotikesed amfetamiini jälgedega, millal, mis sagedusega, mille ajavahemiku kestel, kui palju ja mis kogused, kuidas pakendatud ja kas ta andis edasi narkootilised ained. Kohus nõustub, et peale A. Orava iseenda, ei saa keegi teine selgitada näiteks amfetamiini jälgedega minigripp-kotikeste kohta, mis ajast need pärinevad, kas see pakikeste kogus kuulub süüdistuses näidatud ajavahemikku - detsember 2005 kuni 16.03.2006, või selle amfetamiini käitlemine toimus enne süüdistuses näidatud ajavahemikku, kas kotikeses oli 1 doos või rohkem, kas ta andis amfetamiini kellelegi või tarvitas ise. Kohus 14 märgib, et sel juhul, kui riiklik süüdistaja ise hävitas vajaliku tõendi, ei jää selles olukorras midagi muud, kui tugineda R. Galkini ütlustele, objektiivsetele tõenditele ( läbiotsimise, sündmuskoha vaatluse protokollid, eksperdi arvamused) ja tunnistajate ütlustele, kusjuures ei pea kohus lubatuks tugineda oletustele ning andmetele, mis pole tegelik fakt, vaid isiku subjektiivne hinnang. Teiseks, kohus arutab kriminaalasja üksnes esitatud süüdistuses raames. Kohus võib kergendada isiku olukorda kvalifitseerides isiku teo ümber või jättes süüdistusest välja tõendamata jäänud asjaolu, kuid kohus ei saa väljuda süüdistuse raamest, hoolimata kohtuliku arutamise käigus tuvastatud faktiliste asjaolude kogumile. See puudutab ka süüdistatavate tegevuse ajalist piiri – alates detsembrist 2005 kuni 16.03.2006. Kohus soovib pöörata tähelepanu sellele, et tuvastada tuleb mitte ainult käitlemises olnud narkootilise aine kogused ( selleks, et otsustada, kas tegemist on käitlemisega suures koguses), kui ka seda, et tuvastatud koguseid käideldi just süüdistuses näidatud ajavahemikus, ja mitte väljaspool seda. Asjassepuutuvad normid

§ 184

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPAS) § 2 p 3 sätestab, et käitlemine seaduse mõttes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. ( 17.07.2006 jõustunud redaktsioonis, sama sõnastus oli 01.07.2005-16.07.2006 kehtinud redaktsioonis). Narkootilise aine käitlemine on ebaseaduslik, kui seda käideldakse NPAS sätteid eirates. „§3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise piiramine

§-ga 2 lg

1. Karistatakse teo eest, kui see
2. vastab süüteokoosseisule,
3. on õigusvastane ja
4. isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõnel astmel tuvastatakse vähemalt ühe obligatoorse tunnuse puudumine, ei pea kohus analüüsima järgmisi astmeid. Kohus alustab süüteokoosseisule vastavate tegude analüüsiga. Kõigepealt kohus arutleb, milline käitlemise mõiste alla mõeldav tegu oli R. Galkini ja A. Orava poolt toime pandud. R. Galkin ei eita, et ta omandas narkootilisi aineid, amfetamiini ja marihuaanat, ja andis need edasi A. Oravale kahe kuu kestel 1-2 korda nädalas. Ta ei eita, et tema kinnipidamisel 16.03.2006 tema jopest leiti marihuaanat 22 kotikest ja amfetamiini 1 kotike, mis oli ettenähtud A. Oravale edasiandmiseks. Ta ei eita, et samal päeval tema elukohast xxx oli leitud 4 karpi marihuaanaga. Sellest võib järeldada, et R. Galkin pani toime aine omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis on

§ 184lg 1 ja NPAS mõttes narkootilise aine käitlemine.

A. Orav tunnistas end süüdi osaliselt, selgitades, et eitab grupi ja suure koguse tunnust, samuti eitab amfetamiini müümist. Prokurör loobuski süüdistusest grupi ja amfetamiini edasiandmise osas, leides jätkuvalt, et tegemist on ikka aine suure kogusega. A. Orava elukohast leiti kotikesed 118 tk amfetamiini jälgedega ning 4 kotikest marihuaanaga. Tunnistajad L. M. ja A. R. kinnitasid, et omandasid A. Oravalt marihuaanat. R. Galkini ütlusi arvestades, võib järeldada, et A. Orava pani toime aine omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis on

§ 184lg 1 ja NPAS mõttes narkootilise aine käitlemine.

Nüüd kohus arutab, kas käideldud aine puhul on tegemist narkootilise ainega NPAS mõttes. Süüdistusele kohaselt, käideldi marihuaanat ja amfetamiini. Narkootilise aine ekspertiisi kohaselt lk 173, ühes minigripp-kotikeses olev roosa pulber massiga 4,58 g sisaldab amfetamiini. NPAS § 3-1 lg 3 kohaselt, „ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse…võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega.“ Ka Riigikohtu praktika on selline ( lahend 3-1-1121-06 , otsuse p 11), et aine segu ei saa võtta arvesse selle suure koguse määratlemisel, kuid segatud aine puhul on jätkuvalt tegemist narkootilise ainega. Antud juhul ei ole tuvastatud pulbris oleva amfetamiini täpne 17 sisaldus, kuid NPAS § 3-1 lg 3 kohaselt tuleb lugeda R. Galkini jopest äravõetud amfetamiini sisaldav segaaine kaaluga 4,58 g narkootiliseks aineks. Narkootilise aine ekspertiisi kohaselt lk 173-174, 4 minigripp-kotikeses olevad taimeosad kaaluga 0,64 g on kanepi õisikud ehk marihuaana; 3 minigripp-kotikeses olevad taimeosad kaaluga vastavalt 0,64, 1,15 ja 0,16 g on kanepi õisikud ehk marihuaana; 20 minigripp-kotikeses olevad taimeosad kaaluga 5,5 g on kanepi õisikud ehk marihuaana; 4 karbis olevad taimeosad kaaluga 236,9 g on kanepi õisikud ehk marihuaana. Eksperdi arvamuses toodud lisainformatsiooni kohaselt lk 174, kanep ja selle töötlemisproduktid (näiteks marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 1 nimekirja. Viimane informatsioon on ebatäpne ja selles osas suhtub kohus eksperdi arvamusse kriitiliselt. Kohus tuletab meelde, et mitte mis igane kanep ja selle töötlemisprodukt (näiteks marihuaana) on narkootiline aine NPAS mõttes, vaid selle sordi kanep ja selle töötlemisproduktid, milles tetrahüdrokannabinoli sisaldus ületab 0,2% (vt „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilistel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, edaspidi Nimekirjad, kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73). Tetrahüdrokannabinoli sisaldust ekspertiisile esitatud taimeosades ei olnud narkootilise aine ekspertiisi käigus uuritud, vaatamata sellele, et selle küsimuse lahendamise vajalikkus tuleneb otse seadusest. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mille alusel kohus võiks lahendada, kas A. Oravalt ja R. Galkinilt äravõetud taimeosade tetrahüdrokannabinoli sisaldus ületaks 0,2 %. Võimalik on, et uuritud taimeosades oli tetrahüdrokannabinoli sisaldus vähem kui 0,2 %. Kohus leiab, et juhul, kui kanepi ja selle töötlemisproduktis tetrahüdrokannabinoli sisaldus ei ületa 0,2%, ei loeta neid taimeosasid narkootiliseks aineks NPAS mõttes. Järelikult R. Galkini ja A. Orava süüdistus selles osas, et nad käitlesid narkokootilist ainet marihuaanat, ei ole tõendatud, sest ei ole tõendatud, et äravõetud ja käideldud taimeosade puhul on tegemist narkootilise aine NPAS mõttes ehk sellise kanepi ja selle töötlemisproduktiga, mille tetrahüdrikannabinoli sisaldus ületab 0,2%. Oma seisukoha põhjendamisel viitab kohus Riigikohtu lahendile 3-1-1-7305 31.08.2005. Selle otsuse p 14 märkis Riigikohus. „…pärast 5. juunit 2005. a toimepandud teo eest võimalik

§ 188

järgi ( kanepi kasvatamine – kohtu märkus) süüdi tunnistada vaid siis, kui on tõendatud, et tetrahüdrokannabinli sisaldus kanepitaimedes oli suurem kui 0,2%“… On võimalik, et kanepitaim, mille kasvatamises on Ü. S.süüdi tunnistatud, sisaldas tetrahüdrokannabinoli vähem kui 0,2 %. Selle kanepitaime tetrahüdrokannabinoli sisaldust ei ole aga kriminaalasja menetlemisel tuvastatud ja kuna kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole kanepitaime enam kriminaalasjale lisatud asitõendite hulgas, siis puudub ka võimalus selle 18 asjaolu tuvastamiseks. Tõusetunud kõrvaldamata kahtlus tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-ga 3 tõlgendada süüdistatava kasuks.“. Sellele võib vastu vaielda, et antud arutatavas kriminaalasjas ei ole tegemist kõrvaldamata kahtlusega. Narkootilise aine ekspertiisi aktist lk 174 nähtub, et taimeosad kaaluga 0,64 g, 1,15 g, 5,5 g ja 236,9 g on hoiul keemia- ja bioloogiaosakonnas ja kui kohus soovib kontrollida, kas tegemist on taimeosadega, milles tetrahüdrokannabionoli sisaldus ületab või ei ületa 0,2 %, võib ta omaalgatuslikult asuda tõendeid koguma KrMS § 297 ettenähtud korras ja määrata täiendav narkootilise aine ekspertiis. Selle kohta märgib kohus järgmist. Antud kriminaalasi arutatakse võistlevas protsessis, kus süüdistuse, kaitse ja õigusemõistmise funktsioonid on lahutatud. Süüdistuse tõendamise koormus on prokuröril. Vaatamata sellele, et süüdistusakt selles osas, kus on kirjeldatud kuriteo asjaolud, sisaldab viidet NPAS-le ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusele nr 73 ( k 3 lk 2), ei maininud prokurör kordagi, et tetrahüdrokannabinoli sisaldust, ehk kas asjas äravõetud marihuaana puhul on tegemist narkootilise ainega NPAS mõttes, oleks kontrollitud kohtueelsel uurimisel või seda tuleks kontrollida kohtuliku arutamise käigus. Prokurör ei esitanud taotlust uute tõendite kogumiseks KrMS § 297 alusel. Kohus leiab, et kohtu algatusel täiendavate tõendite kogumata jätmise juhul ei ole tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Kohus ei pea tulema prokurörile appi ja hakkama toetama tema positsiooni, hankides süüdistuse toeks vajalikke tõendeid. Oma seisukoha põhjendamisel osutab kohus Riigikohtu praktikale: Riigikohtu lahend 3-1-1-67-06 26.09.2006: „7.

1. Sellegipoolest peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu arusaamaga, et maakohus, leides prokuröri esitatud tõendid süüdimõistmiseks puudulikud olevat, pidanuks omal initsiatiivil tõendeid juurde koguma. KrMS § 14 sätestab kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtte, nähes ette, et süüdistus- ja kaitsefunktsioon ning kriminaalasja lahendamise funktsioon on kriminaalmenetluses lahutatud. Nimetatud printsiibist lähtuvalt tuleb mõtestada ka tõendamise protsessi. Tõendite esitamise kohustus lasub süüdistajal ja kaitsjal ning kohus peab üldjuhul tegema otsuse talle esitatud tõendite pinnalt. Siinkohal tuleb märkida, et KrMS § 297 lg-s 1 ja § 307 sätestatud kohtu õigust omal algatusel määrata täiendav tõendite kogumine või täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu kujutab endast pigem erandit ning selle õiguse mittekasutamine ei ole kohtule etteheidetav. Selline tõendite kogumise viis peaks aktualiseeruma juhul, kui kohus soovib kohtumenetluse pooltele selgitada, milliseid täiendavaid tõendeid oleks tõendamisesemesse kuuluvate küsimuste lahendamiseks vajalik kohtule esitada. Kohtu omaalgatuslikku tõendite kogumist tuleks lugeda 19 aktsepteeritavaks eestkätt ka selliste asjaolude tuvastamiseks, mis nii teokoosseisu, õigusvastasuse kui ka süü tuvastamisel ei ole esmase tähtsusega, kuid mida - tulenevalt KrMS §-des 306 ja 311-314 kohtuotsusele esitatavatest nõuetest ei saa kohus jätta tähelepanuta.“ Kohus peab vajalikuks seoses narkootilise aine marihuaana määratlemisega arutada otsuses veel järgmist. Narkootilise aine käitlemisteoks on näiteks omandamine, edasiandmine, tarbimine, hoidmine, säilitamine ja muud. See tähendab, et kuriteo avastamise hetkeks osa narkootilist ainet on juba lõplikult tarbitud, seda ainet ei ole enam olemas. Osa narkootilisi aineid on olemas, need on seaduses ettenähtud korras ära võetud ja nende suhtes on läbi viidud vastav ekspertiis. Juba tarbitud narkootilise aine omaduste, koguse, toime kohta võib kohus otsustada, tuginedes näiteks usaldusväärsetele tõenditele – tunnistajate, süüdistatava ütlustele, ning vahepeal objektiivsetele tõenditele. Arutataval juhtumil on see R. Galkini ütlused, L. M. ja A. R. ütlused. Kohus peab silmas seda, et aines, mida ei ole enam olemas, tetrahüdrokannabinoli sisaldust ei olegi võimalik tuvastada. Mis viisil võiks kindlaks teha, kas juba tarbitud aine puhul oli tegemist marihuaana, mille tetrahüdrokannabinoli sisaldus ületas 0,2 %. Kas 0,2-protsendiline piir tähendab, et üle selle protsendi tetrahüdrokannabinoli sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid tekitavad joovet, alla selle protsendi- ei tekita, või sellel protsendil on mingi muu tähendus - selle kohta ei ole kohtul ühtki tõendit ja kohus selliseid teadmisi ei valda. Kohus jõuab seisukohale, et juhul, kui narkootilise aine keskmine tarvitaja avaldab, et tal tekkis talle edastatud marihuaana doosist narkojoobe, siis on kohtul piisavat alust loogiliselt eeldada, et tegemist on marihuaanaga NPAS mõttes. Tunnistaja L. M. avaldas, et ta omandas A. Oravalt vähemalt 5 korral marihuaanat, mis oli pakendatud paberisse ühe doosina ja tarvitas seda, saades kerget joovet. Tunnistaja A. R. avaldas, et ta omandas A. Oravalt marihuaanat vähemalt 10 korral, kuid joovet sellest väikesest doosist ei saanud. Kohus leiab, et tunnistaja puhul on võimalik, et joovet ei tekkinudki liiga väikese doosi tõttu, doos ei olnud piisav narkojoobe tekitamiseks. Kuid ei ole välistatud ka see, et tegemist ei olnud puhta ainega, või tegemist oli ainega, mille „kasulikud“ omadused on kaduma läinud teatud asjaoludel või tegemist oli mingi muu ainega. Toksikoloogia eksperdi arvamusel lk 187, marihuaana narkojoovet tekitav annus umbes 0,5-1 g. R. Galkini jopest äravõetud ja A. Oravale edasiandmiseks ettenähtud 20 kotikese marihuaanaga kogukaal on 5,5 g, ehk ühes kotikeses on 0,275 g. See tähendab, et A. Oravale edasiandmiseks ettenähtud doosideks jaotatud kotikesed sisaldasid 1/2 minimaalsest narkojoobe tekitamiseks vajalikust annusest. Sellest tulenevalt on võimalik, et mõnel tarvitajal, kui ta oleks saanud selle doosi, kus on ainult 0,275 g marihuaanat ehk umbes 1/2 minimaalsest, narkojoovet ei oleks tekkinud. R. Galknilt äravõetud 3 minigripp-kotikeses oli avastatud marihuaana kaaluga 0,062 g, 1,15 g ja 0,16 g. Need kogused, võrreldes neid toksikoloogia eksperdi arvamusega, näitavad, et 0,062 g koguse puhul lootus 20 tekitada joovet on kaduvväike, sest see kogus on 1/10 minimaalsest joovet tekitavast annusest, 0,16 g koguse puhul on see lootus väike, sest see on 1/41/5 minimaalsest annusest, ja üksnes 1,15 g koguse puhul on tegemist kogusega, mis ühtib toksikoloogia eksperdi arvamusega, et narkojoovet tekitav annus on umbes 0,5-1 g marihuaanat. A. Oravalt äravõetud 4 kotikeses sisaldus 0,64 g marihuaanat ehk ühes pakikeses umbes 0,16 g ainet, see on 1/4-1/5 minimaalsest annusest. Kohus jõuab järeldusele, et vaatamata sellele, et L. M. poolt vähemalt 5 korral tarvitatud marihuaanas tetrahüdrokannabinoli sisaldus ei ole tuvastatav, tuleb lugeda, et A. Orava poolt L. M. edastatud aine on narkootilise aine NPAS mõttes – marihuaana, sest selle tarvitamisel tekkis isikul igal korral narkojoove. Sellisele arvamusele leiab kohus toetuse Riigikohtu praktikas ja osutab lahendile 3-1-1-121-06
2. punktile, milles on väljendatud seisukoht, kuidas tuleb hinnata olukorda, kui tuvastati küll aine müük tarvitajale, kuid selles puhta aine kontsentratsioon on võimatu tagantjärele kindlaks teha. Selle otsuses on väljendatud mõte, et „ kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, mis piisab narkootilise joobe tekitamiseks“. Sellest võib järeldada, et juhul, kui isik omandas ühe doosi ainet ja tarvitas selle, siis on loogiline, et tal tekkis narkojoove ja sel juhul puhta aine kontsentratsioon ja järelikult selles aines tertahüdrokannabinoli sisaldus ( kui aineks on marihuaana) ei oma erilist tähtsust, sest soovitatav ja lõplik tulemus ( joobe tekkimine) on saadud. Kohus jõuab järeldusele, et A. Orava poolt A. R. 10 korral edastatud aine kuuluvuse kohta ei ole kohtule esitatud usaldusväärseid andmeid. Tunnistaja ei saanud selle aine tarvitamisel joovet. Välistatud ei ole igasuguseid võimalusi- marihuaana doos oli liiga väike, kusjuures kohtul ei ole võimalik tuvastada, kui palju selliseid doosi oleks vaja, et tekitada A. R. joovet, sest, nagu on tuvastatud, doosid võisid olla jaotatud kas 0,062 g, 0,16 g , o,275 g kaupa; tegemist on segaainega, milles marihuaana toime on märkamatu; tegemist on muu ainega. Arvestades ülatoodut leiab kohus usaldusväärselt tõendatuks järgmist. R. Galkini tegevuse kohta. Süüdistatav R. Galkini ütlustega on tõendatud, et detsembris 2005 palus A. Orava R. Galkinilt, et too aitaks teda narkootikumide kättesaamisel. R. Galkin nõustus, sest tal olid vastavad tutvused varem karistatud isikute hulgas. R. Galkin alates jaanuarist 2006 kuni 16.03.2006, kokku kahe kuu jooksul, omandas tuttavalt isikult, kellega pidi hiljem rahalist arvestust pidama, tuvastamata jäänud perioodide järgi, 10x10cm suuruse kilepakki pakendatud narkootilisi aineid, marihuaanat ja amfetamiini, A. Oravale edasiandmiseks. R. Galkin andis marihuaana ja amfetamiini A. Oravale nimetatud ajavahemiku kestel 1-2 korda nädalas, saades narkootikumide eest 21 rahasumma. Samuti R. Galkini endi ütluste ning sündmuskoha vaatluse protokolli lk 3-4 ja eksperdi arvamusega lk 174 on tõendatud, et 16.03.2006 R. Galkin hoidis enda juures jopes A. Oravale edasiandmiseks ettenähtud amfetamiini sisaldavat pulbrit ühes kotikeses kaaluga 4,58 g. Kohus jätab R. Galkini süüdistusest välja marihuaana nime all esineva aine käitlemise, nimelt valdamise ja hoidmise vormis, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, et R, Galkinilt ja A. Oravalt äravõetud aine puhul on tegemist marihuaanaga NPAS mõttes ehk selleise ainega, milles tetrahüdrokannabinoli sisaldus ületab 0,2%. Samas leiab kohus tõendatuks, et R. Galkin omandas ja andis A. Oravale edasi marihuaanat, mis tuleneb kõigepealt R. Galkini ütlustest ning tunnistaja L. M. ütlustest, et ta sai A. Oravalt vähemalt 5 korral marihuaanat ja tal tekkis igal korral peale tarvitamist narkojoove. A. Orava tegevuse kohta. Süüdistatav R. Galkini ütlustega on tõendatud, et detsembris 2005 pöördus A. Orava R. Galkini poole palvega aidata narkootikumide kättesaamisel, marihuaana ja amfetamiini. Alates jaanuarist 2006 kuni 16.03.2006, kahe kuu jooksul, 1-2 korda nädalas omandas A. Orava R. Galkinilt narkootilisi aineid, marihuaanat ja amfetamiini. Osa narkootilisest ainest tarvitas A. Orava ise, osa andis edasi teisele isikule sama perioodi kestel. Tunnistaja L. M. ütlustega on tõendatud, et A. Orava andis narkootilise aine edasi: nimelt L. M. vähemalt 5 võimalik et 7 korral marihuaana hinnaga 85-100 krooni ühe kotikese eest, kes sai narkootilisest ainest kerget narkojoovet. Läbiotsimise protokolli lk 29-30 ja eksperdi arvamusega lk 173-174 on tõendatud, et 16.03.2006 A. Orava hoidis oma elukohas xxx 118 minigripp-kotikest amfetamiini jälgedega, samuti kulbike, kaas ja paberitükk amfetamiini jälgedega. Kohus jätab A.Orava süüdistusest välja marihuaana nime all esineva aine käitlemise, valdamise ja hoidmise vormis, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, et R. Galkinilt ja A. Oravalt äravõetud aine puhul on tegemist marihuaanaga NPAS mõttes ehk selleise ainega, milles tetrahüdrokannabinoli sisaldus ületab 0,2%, samuti A. R. aine edasiandmise osas, sest ei ole tõendatud, et A. R. tekkiks selle aine tarvitamisel narkojoobe, järelikult ei ole usaldusväärselt tõendatud, et sellele isikule edasiantud aine oli marihuaana NPAS mõttes. Kohus tuleb järeldusele, et R. Galkini ja A. Orava tegevuses esinevad jätkuvat kuritegu iseloomustavad objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. R. Galkin alustas narkootiliste ainete kätlemist jaanuaris 2006 A. Orava palvel. R. Galkini andis narkootilisi aineid edasi ainult ühele isikule, nimelt A. Oravale, omandades neid omakorda tuttavalt isikult, edasiandmise eesmärgil. R. Galkini andis narkootilisi aineid 1-2 korda nädalas ja tegutses kuni 16.03.2006 ehk kahe kuu jooksul. Sidetpidamiseks kasutati mobiilsidet, 22 näiteks lk 209-210 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 16.03.2006 kell 10.52 helistas R. Galkin ( kelle hüüdnimeks on telefoniraamatus märgitud Matvei) A. Oravale. R. Galkin ja A. Orava olid kinnipeetud kohtumispaigal 16.03.2006 kell 11.00 ( lk 33, 37). A. Orava omandas sama ajavahemiku kestel ja sama sagedusega R. Galkinilt narkootilist ainet, makstes talle rahasumma. Olles ise tarvitaja, osa omandatud ainest tarvitas ise, osa andis teisele isikule. Usaldusväärselt tõendatud on see, et A. Orava andis marihuaanat L. M. vähemalt 5 korral ( tunnistaja L. M. ütlused kohtuistungil), saades selle eest raha 85-100 krooni ühe korra eest. Kohus leiab, et R. Galkini ja A. Orava tegevuse puhul on tegemist teoühtsusega, kus väliselt eraldiseisvad käitumisaktid moodustavad terviku, sest need on ajaliselt, ruumiliselt ja mõtteliselt omavahel seotud. Riigikohtu lahendis 3-1-1-4-04 01.04.2003 on märgitud, et sisuliselt realiseerivad isikud

§ 184

süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumises narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajale. Kohus leiab, et R. Galkini ja A. Orava tegevus oligi ajaliselt, ruumiliselt ja mõtteliselt seotud selle kahekuulise ajavahemikus kestel kuni nende tegevuse katkemiseni kuriteo avastamisega. Nende kohtumiste aja ja koha kohta oli alati võimalik kokku leppida, sidetpidamiseks oli R. Galkinile teada A. Orava mobiiltelefoni number. Kohtumispaigaks oli kaks enam-vähem alalist paika, kaupluse Marketi juures või A. Orava maja juures. Kohtumised narkootilise aine edasiandmiseks toimusid teatud sagedusega – 1-2 korda nädalas. R. Galkin edastas narkootilist ainet ühele konkreetsele isikule – A. Oravale, ja A. Orava omakorda omandas narkootilist ainet ühelt konkreetselt isikult – R. Galkinilt. R. Galkin teatas igal korral ainete hinnast A. Oravale, selle summa määramisel ta oli seotud hinnaga, mida talle on nimetatud talle narkootikume edastanud temale tuttav isik. Nüüd kohus analüüsib, kas R. Galkin ja A. Orava käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Kohus on juba viidanud NPAS §-le 3-1 lg 3, mille kohaselt aine suureks koguseks tuleb lugeda kogus, mis on piisav narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule, ning Riigikohtu praktikale 3-1-1-121-06, et arvesse tuleb võtta üksnes puhta, mitte sega-, aine, kogus, ja tarvitajale ühe doosi edasiandmine tähendab, et selle koguse tarvitajale andmine on piisav joobe tekitamiseks ( eeldusel, et joobe tekkis). R. Galkin omandas tuttavalt isikult kahe kuu jooksul marihuaanat ja amfetamiini ja andis selle edasi A. Oravale 1-2 korda nädalas ühes sarnases kilepakis suurusega 10x10cm. Osa sellest marihuaanast vastas narkootilise aine omadustele NPAS mõttes, sest tunnistaja L. M., kes omakorda omandas marihuaanat A. Oravalt vähemalt 5 korral, sai igal korral selle aine tarvitamisel kerget joovet. 16.03.2006, edasiandmise eesmärgil, valdas R. Galkin amfetamiini sisaldavat pulbrit kaaluga 4,58 g, milles puhta 23 amfetamiini sisaldus ei ole tuvastatud. Seega R. Galkni käitles narkootikume järgmises koguses: marihuaanat koguses, mis oli piisav vähemalt 5 isikule narkojoobe tekitamiseks ning amfetamiini sisaldavat pulbrit kaaluga 36,64 – 73,28 g. Nimetatud kogukaal on kohus tuvastanud järgmise arvutuse abil: kui lähtuda, et igal edastamisel andis R. Galkin A. Oravale edasi sarnase paki amfetamiini sisaldava pulbriga ( see tuleneb R. Galkini ütlustest kohtuistungil) ja arvestada, et kohtumised toimusid kahe kuu jooksul 1-2 korda nädalas, siis 2 kuud – 8 nädalat - 1 kord nädalas: 4,58 g x 8 võrdub 36,64 g; 2 korda nädalas: 4,58 x 16 võrdub 73,28 g ; keskmine käideldud pulbri kaal on seega 54,96 g. Usaldusväärselt on tõendatud, et R. Galkin käitles narkootilist ainet marihuaanat (mille kohus loeb narkootiliseks aineks NPAS mõttes ning milles kannabinoli sisaldus ei ole küll tuvastatud, kuid tuvastatud on vähemalt see, et L. M. tekkis selle aine tarvitamisel kerge joove) koguses, mis oli piisav vähemalt 5 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Samuti R. Galkin käitles amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille tuvastatud kogus jääb vahemikusse 36,64-73,28 g ehk keskmises koguses 54,96 g. Nüüd tuleb välja selgitada, kas sellist amfetamiini sisaldava pulbri kogusest piisab vähemalt 5 inimesele narkojoobe tekitamiseks, sest narkootilise aine käitlemise puhul on tegemist jätkuva teoga ja suur kogus ei pea esinema iga eraldi narkootilise aine liigi kohta. Piisab, kui kogu narkootilise aine kogusest, mis liiki see ei oleks marihuaana, amfetamiin või muu, saavad joovet vähemalt 10 isikut. Riigikohtu praktika ( lahend 3-1-1-121-06, otsuse p 11 ja 12) on selline, et amfetamiini puhul keskmiseks joovet tekitavaks koguseks ühele isikule on 1 g amfetamiini, kusjuures arvesse võetakse ainult puhta aine kogus. Sellest lahendist nähtub, et õigeks tuleb pidada arutlust, et (tsitaat) „määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmise, teatud määral narkootikumidega puutumises olnud isik. … olukorras, kus teaduslikele uuringutele tuginevalt võib amfetamiini minimaalseks joovet tekitavaks koguseks lugeda 5 mg ainet, kroonilise narkomaani korral võib aine kogus olla aga kuni 2000 mg, kujuneb keskmiseks narkootilist joovet tekitavaks koguseks ca 1 g puhast amfetamiini“. Ka antud kriminaalasja läbiviidud toksikoloogia ekspertiisi aktist lk 187 nähtub, et tavaline annus 515 mg ja tugeva sõltuvuse korral võib doos olla kuni 2000 mg. See näitab, et teaduslikud hinnangud ei ole senini muutunud. Järelikult, R. Galkini poolt käideldud amfetamiini sisaldava pulber, mille keskmiseks koguseks arvutas kohus 54,96 g, see on 2-kuulise käitlemise ajavahemiku eest, peaks sisaldama vähemalt 5 g puhast amfetamiini selleks, et tunnistada narkootilise aine suure koguse olemasolu. Amfetamiini sisaldava pulbri koostis ja ainete protsentuaalne sisaldus (kõigepealt puhta amfetamiini sisaldus) ei olegi võimalik tuvastada selles osas, milles aine ei olnud avastatud ja ära võetud. Kohus leiab, et siin ei tohi tugineda pelgalt oletustele. Avastatud ja äravõetud amfetamiini sisaldava pulbrist kogukaaluga 4,58 g poleks ilmselt piisav 5 isikule narkojoobe tekitamiseks, arvestades, et keskmiseks narkojoovet 24 tekitavaks koguseks on 1 g amfetamiini, ehk ainult puhast amfetamiini selle segaaines peaks olema vähemalt 5 g. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid R. Galkini narkootilise aine käitlemises suures koguses. Kohus leiab, et R. Galkini tegu, mis seisnes selles, et detsembris 2005 palus A. Orava R. Galkinilt, et too aitaks teda narkootikumide kättesaamisel. R. Galkin nõustus, sest tal olid vastavad tutvused varem karistatud isikute hulgas. R. Galkin alates jaanuarist 2006 kuni 16.03.2006, kokku kahe kuu jooksul, omandas tuttavalt isikult, kellega pidi hiljem rahalist arvestust pidama, tuvastamata jäänud perioodide järgi, 10x10cm suuruse kilepakki pakendatud narkootilisi aineid, marihuaanat ja amfetamiini, A. Oravale edasiandmiseks. R. Galkin andis marihuaana ja amfetamiini A. Oravale nimetatud ajavahemiku kestel 1-2 korda nädalas, saades narkootikumide eest rahasumma. Samuti R. Galkini endi ütluste ning sündmuskoha vaatluse protokolli lk 3-4 ja eksperdi arvamusega lk 174 on tõendatud, et 16.03.2006 R. Galkin hoidis enda juures jopes A. Oravale edasiandmiseks ettenähtud amfetamiini sisaldavat pulbrit ühes kotikeses kaaluga 4,58 g.tuleb kvalifitseerida

§ 183lg 1 alusel ehk narkootilise aine käitlemine väikeses koguses.

A. Orava omandas narkootilist ainet marihuaanat ja amfetamiini pakendatuna kilepakki suurusega 10x10cm R. Galkinilt perioodiliselt – 1-2 korda nädalas, kahe kuu jooksul. Osa sellest aine kogusest oli omandatud edasiandmise eesmärgil, osa enda tarbeks. Osa omandatud marihuaanast vastas narkootilise aine omadustele NPAS mõttes, sest tunnistaja L. M., kes omakorda omandas marihuaanat A. Oravalt vähemalt 5 korral, sai igal korral selle aine tarvitamisel kerget joovet. A. Orava andis L. M. selle ajavahemiku kestel vähemalt 5 korral narkootilise aine marihuaana. 16.03.2006 hoidis A. Orava oma elukohas, asukohaga xxx, 118 kotikest amfetamiini jälgedega, kulbikest ja kaant amfetamiini jälgedega. Tuleb kontrollida, kas A. Orava käitles amfetamiini koguses, mis võiks tekitada joovet vähemalt 5 isikule. Juhul, kui sellele vastuse tuleb vastata jaatavalt, siis käitles A. Orava narkootilist ainet suures koguses, ehk sellisest kogusest on piisav joobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule. A. Orava juurest või tema elukohast amfetamiini või amfetamiini sisaldavat pulbrit leitud ei ole. Tema korterist leiti üksnes kotikesi amfetamiini jälgedega ning esemeid (kulbike ja kaas amfetamiini jälgedega), mis osutavad narkootilise aine tarvitamisele selles korteris. Arvestades R. Galkini ütlusi ja seda, et A. Orava korteris elavad peale tema veel tema abikaasa ja kaks väikest last ning need esemed olid avastatud korteri erinevates kohtades, on piisavalt alust eeldada, et narkootilise aine tarvitajaks oligi A. Orava ise. Kuid kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mille alusel kohus võiks tulla järeldusele, et amfetamiini kogus, mis oli pakendatud 118 kotikesse, oli A. Orava poolt omandatud ja tarbitud süüdistuses näidatud ajavahemiku kestel – jaanuarist 25 2006 kuni 16.03.

1. Kohus on juba viidanud oma otsuse alguses, et kohtul puudub õigus väljuda süüdistuse piiridest, muuhulgas ka süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise ajavahemikust. R. Galkini ütluste järgi, A. Orava on 3-4 aastase staažiga narkotarvitaja. Seega, et ole välistatud, et teatud amfetamiini kogus võiks olla omandatud teiselt isikult, mitte R. Galkinilt, ja tarbitud väljaspool süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemise ajavahemikku. Nii, et neid kotikesi arvestades ja arvutades ei saa tulla usaldusväärsele järeldusele, kas A. Orava käitles amfetamiini suures koguses ajavahemikus jaanuarist 2006 kuni 16.03.
2. Prokurör viitas A. Orava elukohast leitud paberile märkmetega ( valguskoopia lk 202) kui kaudsele tõendile, mis teiste tõendite olemasolul võib kohut aidata hinnata narkootiliste ainete käivet kui sellist. Kohus sellega nõustub, et sellel tõendil on kaudne tähendus narkootiliste ainete käitlemise tuvastamisel. Paber sisaldab numbreid 1500, 1800, 1900, 1600, 1800, 2000, 2300 ja nendest numbritest lahutatakse või liidetakse 100, 200, 300, 400,
3. Arvestades seda, et ühe doosi hind võis olla kuni 100 krooni, siis on loogiline eeldada, et paber sisaldab dooside eest saadud või doosidele kulutatud summade liikumist. Suuremad numbrid võivad näidata ühe partiina saadud narkootilise aine maksumust. Selle dokumendi alusel võiks tõesti arvutada ja modelleerida, kui palju doose võidi käidelda, kuid see ei tähenda veel, et sellest võib tuvastada aine suur kogus. Näiteks kohus leiab, et teksti 2 reast „ 1500-100+400; 1800-200+600…“ võib aru saada piisava selgusega, et käideldi vähemalt 13 doosi. Kohus leiab, et sellest tulenevalt võib tulla järeldusele, et tegemist on märkimisväärse käibega. Kuid kohus taas tuletab meelde, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et see narkootilise aine käitlemine, mis on kajastatud lk 202 olevas dokumendis, toimus süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise ajavahemikus, kahe kuu jooksul alates jaaniarust 2006 kuni 16.03.
4. Ei ole võimalik isegi oletada, kas selles dokumendis kajastuv käive jäi väljaspool kuriteo toimepanemise ajavahemikku kas täielikult või osaliselt, kui osaliselt, siis milles osas, või vastupidi, see käive toimuski nende 2 kuu jooksul, mis on süüdistuses märgitud. Prokurör oletas, et paremal küljel olevad numbrid 6,7,8,9,10,11 võivad olla kuupäevad, millest võib teha järelduse kui palju doose oli ühe päevaga käideldud. Päris võimalik, et need on kuupäevad, kuid mis kuust ja mis aastast, ei ole võimalik spekuleerida. Päris võimalik, et need numbrid on järjekorranumbrid. Samuti ei ole võimalik isegi oletada, kas selles dokumendis kajastuva käitlemise objektiks oli marihuaana, mille kannabinoli sisaldus on üle 0,2%, või amfetamiini pulber, või puhas amfetamiin. Tunnistaja V. T. ütlustega on tõendatud, et 16.03.2006 A. Orava arestimajja paigutamisel olid avastatud ja vist narkopolitseile üle antud raha. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et see summa on 2900 krooni. R. Galkin selgitas, et 16.03.2006 ta pidi kohtuma A. Oravaga, sellele osutab ka asitõendi vaatluse protokollis kajastuv sissetulev kõne R. Galkinilt A. Oravale 16.03.2006 kell 10.
5. R. Galkini ütlustest nähtub, et narkootikumide 26 üleandmisel A. Oravale pidi ta saama teatud rahasumma ja anda selle isikule, kellelt ta neid narkootikume eelnevalt omandanud. Sellest võib teha järelduse, et rahasumma 2900 krooni või selle osa, kusjuures milline osa, ei ole tuvastatud, pidi olema üleantud R. Galkinile narkootikumide eest. Kohus jätab kõrvale need võimalikud summad, mis võiksid olla ettenähtud marihuaana omandamiseks, sest kohus on juba analüüsinud marihuaanaga seotud problemaatikat ja jõudis järeldusele, et prokuröril ei õnnestunud kohtuistungil tõendada, et antud kriminaalasjas raames käideldud marihuaana puhul on tegemist ainega, mis on marihuaana NPAS mõttes, ehk milles kannabinoli sisaldus ületab 0,2&%. 16.03.2006 R. Galkin pidi A. Oravale andma 4,58 g amfetamiini sisaldavat pulbrit, milles amfetamiini puhta aine kogus ei ole jällegi tuvastatud. Kui kõrvutada see rahasumma ja edasiandmiseks ettenähtud amfetamiini sisaldava pulbri kogus 4,58 g, siis võib jõuda järelduses üksnes selleni, et eeldades ühe doosi hinnaks 100 krooni ja keskmiseks doosiks lugedes 1 g puhast amfetamiini, siis 2900kroonise summast 400-500 krooni oli ettenähtud amfetamiini pulbri omandamiseks. Samas kogus 4,58 g ei olnud puhta aine kogus, seetõttu selle 2900-kroonise rahasumma analüüsimisel ja selle kõrvutamisel teiste tõenditega suurt kogust ei tuvastata. Kohtule ei ole esitatud piisavaid usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et A. Orava käitleks narkootilist ainet suures koguses. A. Orava tegu, mis seisnes selles, et detsembris 2005 pöördus A. Orav R. Galkini poole palvega aidata narkootikumide kättesaamisel, marihuaana ja amfetamiini. Alates jaanuarist 2006 kuni 16.03.2006, kahe kuu jooksul, 1-2 korda nädalas omandas A. Orava R. Galkinilt narkootilisi aineid, marihuaanat ja amfetamiini. Osa narkootilisest ainest tarvitas A. Orava ise, osa andis edasi teisele isikule sama perioodi kestel. Tunnistaja L. M. ütlustega on tõendatud, et A. Orava andis narkootilise aine edasi: nimelt L. M. vähemalt 5 võimalik et 7 korral marihuaana hinnaga 85-100 krooni ühe kotikese eest, kes sai narkootilisest ainest kerget narkojoovet. Läbiotsimise protokolli lk 29-30 ja eksperdi arvamusega lk 173-174 on tõendatud, et 16.03.2006 A. Orava hoidis oma elukohas Estonia pst 8-55 118 minigrippkotikest amfetamiini jälgedega, samuti kulbike, kaas ja paberitükk amfetamiini jälgedegatuleb kvalifitseerida

§ 183lg 1 alusel ehk narkootilise aine käitlemine väikeses koguses.

Vastavalt

§ 15

lg 1, kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest ning

§ 16lg 1, tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Lähtuvalt

§ 16

lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult 27 ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Subjektiivsest küljest on R. Galkini tegu ja A. Orava tegu pandud toime kavatsetusega. R. Galkin ei eita, et ta hakkas narkootikume omandama eesmärgiga anda need edasi A. Oravale. Seega, oli tema tegevus narkootikumide hankimisel ja edasiandmisel sihipärane. R. Galkin korraldas oma tegevust sel viisil, et planeeritud tulemus – narkootikumide edasiandmine- sai ka teoks. A. Orava tegutses narkootikumide omandamisel sihipäraselt, kuigi omandatud narkootikumidest ainult osa oli ette nähtud edasiandmiseks teisele isikule. Siinjuures peab kohus märkima, et A. Orava süü oli ülaltoodust tulenevalt väiksem, sest ta levitas narkootikume väiksemal määral, kui on ise omandanud. Osa narkootilisi aineid oli tema enda tarbitud ja seega esines A. Orava lõpptarbijana. R. Galkini süü on suurem, sest kogu tema poolt omandatud narkootikumid olid tema poolt ka käibesse lastud, seega levitatud. R. Galkini ja A. Oravale süüksarvatud teod on õigusevastased. Seadus keelab narkootiliste ainete käitlemist, välja arvatud meditsiinilistel, teaduslikel, pedagoogilistel ja kuritegude tõkestamise eesmärgil. Kohus ei tuvastanud R. Galkini ja A. Orava tegude õigusevastasust välistavaid asjaolusid. R. Galkin ja A. Orava on kuriteo toimepanemises süüdi, sest nad mõlemad on täisealised ehk süüvõimelised ning kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei olnud tuvastatud R. Galkini ja A. Orava süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

sätestatud karistamise eesmärkidest, arvestades, et isiku karistuse aluseks on tema individuaalne süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt, kui sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval ka muid kergemaid karistusi, peab kohus vangistuse mõistmist põhistama. Narkootikumidega seotud kuriteod kuuluvad ühiskonnas levinumate kuritegude hulka. Taunitav on narkootikumide tarvitamine ja loogiline, et veelgi taunitavam on narkootilise aine edasiandmine ehk narkootikumide käibesse laskmine. Narkootikumide levitamine soodustab süütegude toimepanemist ja muude õigusevastaste tegude sooritamist, ohustab rahvatervist. 28 A. Orava karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. A. Orava pani toime teise astme kuriteo, mille eest on võimalik karistada rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat.

§ 183lg 1 sanktsiooni alammäära ei sätesta.

Tegemist on narkootikumidega seotud kuritegudest ühe kergemalt karistatava teoga. Sama sanktsioon on ettenähtud narkootikumide tarvitamisele kallutamise eest ja narkootikumide arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumise eest (

§ 186, 190).

A. Orava puhul tuvastas kohus narkootilise aine käitlemise perioodiks 2 kuud, mida ei saa pidada pikaajaliseks tegutsemiseks, kuid ei saa öelda, et tegemist on üksikteoga. Käitlemise intensiivsus on 1-2 korda nädalas, mida ei saa kohtu arvates pidada kõrgeks, sest kuidas oleks siis võimalik hinnata käitlemist, mille intensiivsus on igal päeval mitmele isikule ja samale isikule korduvalt. Käitlemise mahuks on kohus tuvastanud väikese koguse, sest suures koguses käitlemine ei leidnud kohtuliku arutamise käigus usaldusväärset kinnitust. Kuid selle väikese suuruse kogust ei ole määratletud. Tõendatud on üksnes see, et A. Orava andis marihuaana L. M. ühe doosi kaupa vähemalt 5 korral. Süüdistuse ülejäänud osas koguse konkreetseid numbreid tuvastatud ei olnud. Kohtuliku arutamise käigus A. Orava poolt narkootilise aine edasiandmine on leidnud kinnitust ainult ühele isikule. A. Orava töötab alates jaanuarist 2007 alalisel töökohal xxx, kust iseloomustatakse vägagi positiivselt. Kasvatab kaks last, sündinud 2004 ja 2005 aastal. Kohtuistungil selgitas A. Orava, et toimepandud kuriteosse suhtub ilmselt taunitavalt, et tema praeguseks eesmärgiks on elada seadusekuulekalt koos oma perega. A. Orava ei ole varem kohtulikult kriminaalkorras ega ka väärteokorras karistatud. Kohus leiab, et A. Oravat tuleb karistada vangistusega,

§ 183lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral.

Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine antud juhul ei teeninda karistuse eesmärkikaitsta õiguskorra huvisid. A. Orava omandas narkootikume edasiandmise eesmärgil, valdas neid ja andis ained edasi, millega soodustas narkootikumide levitamist. Õiguskorra kaitsmise huve järgides, leiab kohus, et narkolevitajate karistamine rahalise karistusega riivaks ühiskonna liikmete õigluse tunnet. A. Orava puhul peab kohus peamiseks, et karistus oleks selline, et isik ei paneks enam toime süütegusid. Kui isiku poolt uue kuriteo toimepanemise risk on väike, siis ühiskonnale on tähtsam ja kasulikum isiku seadusekuulekale elule tagasipöördumine, mitte aga ühiskonnast isoleerimine ja isiku ülalpidamine vanglas. A. Orava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on siiski säilib ( sest tegemist on isikuga, kes on varem tarvitanud narkootikume), kuid seda ei saa lugeda kõrgeks või märkimisväärseks. A. Orava on kohtueelsel uurimisel vahi all viibinud kokku 4 kuud ja 6 päeva. Sellel on šokivangistuse mõju. A. Orava tunnistas kohtule, et vahi all viibimine mõjutas teda tugevalt. Kohus leiab, et A. Orava puhul on tegemist 29 kergelt mõjutava isikuga. Sellele osutab asjaolu, et A. Orava on oma ütlusi muutnud kogu menetluse käigus ja muutmise põhjusi ei saanud ta mõistusepäraselt selgitada. A. Orava allub kergelt survele. Seetõttu leiab kohus, et A. Orava vajab mitte vanglasse saatmist, vaid käitumiskontrolli kriminaalhoolduse poolt, millest võib isik saada ka vajalikku tugi, iseenesestmõistetav, et seejuures on tähtis ka toetus tema enda pere poolt. Kohus leiab, et A. Orava võib vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult, allutades käitumiskontrollile, määrates katseaega 18 kuud. Kuna A. Orava puhul on tegemist isikuga, kes on varem tarvitanud narkootikume, oleks otstarbekohaseks panna talle täiendavaks kohutuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja kestel. R. Galkini karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. R. Galkin pani toime teise astme kuriteo, mille sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse, ilma alammäära kuni 3 aastani. Tegemist on narkootikumidega seotud kuritegudest ühe kergemalt karistatava teoga. Sama sanktsioon on ettenähtud narkootikumide tarvitamisele kallutamise eest ja narkootikumide arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumise eest (

§ 186, 190).

R. Galkini puhul tuvastas kohus narkootilise aine käitlemise perioodiks 2 kuud, mida ei saa pidada pikaajaliseks tegutsemiseks, kuid ei saa öelda, et tegemist on üksikteoga. Käitlemise intensiivsus on 1-2 korda nädalas, mida ei saa kohtu arvates pidada kõrgeks, sest kuidas oleks siis võimalik hinnata käitlemist, mille intensiivsus on igal päeval mitmele isikule ja samale isikule korduvalt. Käitlemise mahuks on kohus tuvastanud väikese koguse, sest suures koguses käitlemine ei leidnud kohtuliku arutamise käigus usaldusväärset kinnitust. Kuid selle väikese suuruse kogust ei ole määratletud. R. Galkini puhul on tuvastatud, et ta omandas narkootilist ainet ühelt isikult ja andis selle samuti ühele isikule- A. Oravale. Kohus leiab, et asjaolu, kes kellele esimesena tegi ettepaneku käidelda narkootilisi aineid, kas R. Galkini – A. Oravale või vastupidi, ei oma antud kriminaalasjas suhteliselt suurt tähendust, sest prokurör loobus grupi tunnusest. Kui isikud ei tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult ehk grupis, siis isiku initsiatiiv on seotud pigem isiku enda tegevusega, ehk ta ise korraldab ja valitseb oma tegu ega valitse teiste isikute tegusid. R. Galkin sai A. Oravalt teatud rahasummad ja pidi neid andma edasi isikule, kellelt ta on narkootikume omandanud. Selles mõttes R. Galkini tegevus näib välja kui vahendaja tegu, kusjuures ei ole millegagi tõendatud, et R. Galkin saaks narkootikumide käilemisest puhtalt majanduslikku kasu. Kohus leiab, et üldtuntud fakt on see, et narkootikumide käitlemine on tulutoov äri, kuid see toob kasu käitlemise ahela viimasele lülile, peategelastele. Reategelased aga sattuvad tihtipeale sõltuvusse nendest käitlejatest, sest jäävad neile pidevalt võlgu juba tarbitud narkootikumide eest. Kohus ei leia, et R. Galkini puhul on 30 tegemist peategelasega, nagu püüti süüdistuses näidata, kes akumuleeriks ja hoiaks kontrolli alla narkootilise aine ressursse ja rahalist voolu olulises määras, samuti kes mõjutaks narkokäitlemist korralduslike meemetega. Seetõttu kohus ei leia, et R. Galkini toimepandud tegu oleks märkimisväärselt kaalukam ja raskem, kui A. Orava oma. R. Galkin on varem kahel korral süüdi mõistetud, ühel korral raske isikuvastase kuriteo eest, ja karistatud kokkuvõtlikult reaalse pikaajalise vangistusega, mille ta on täielikult ära kandnud ja vabanes kinnipidamisasutusest juunis 2003. Peale vabanemist pani ta aastatel 20032005 neli väärtegu, mille eest karistati rahatrahvidega ja neist kaks on täidetud. Viimane väärtegu oli toime pandud 28.02.2005 ja peale seda ei ole R. Galkin uusi väärtegusid toime pannud. Pärast 16.03.2006, ehk pärast seda, kui tema kuritegelik tegevus oli avastatud ja tõkestatud, ei ole ta uusi väärvõi kuritegusid toime pannud. R. Galkin kasvatab väikest last, sündinud 2004. aastal. R. Galkin töötab alates septembrist 2006 xxx lepingi alusel ning alates augustist 2007 töötab xxx, kust teda iseloomustatakse positiivselt. R. Galkin asus tööle praktiliselt kohe peale vahi alt vabanemisest septembris 2006. See näitab isiku elukäigu positiivset muutmist pärast kuriteo toimepanemist ja vahi all viibimist. R. Galkini kuriteo toimepanemisele järgsest käitumisest võib järeldada, et tema suhtumine enda varasemasse tegevusse on hukkamõistev. Kohus leiab, et R. Galkinit tuleb karistada vangistusega,

§ 183lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral.

Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine antud juhul ei teeninda karistuse eesmärki- kaitsta õiguskorra huvisid. R. Galkin omandas narkootikume edasiandmise eesmärgil, valdas neid ja andis ained edasi, millega soodustas narkootikumide levitamist. Õiguskorra kaitsmise huve järgides, leiab kohus, et narkolevitajate karistamine rahalise karistusega riivaks ühiskonna liikmete õigluse tunnet. Kaitsja esitas kohtuvaidlustes taotluse kohaldada R. Galkini suhtes kas tingimuslikku karistust või piirduda juba ärakantud 6 kuuga. Kohus leiab, R. Galkini puhul ei ole karistusest tingimuslik vabastamine kohaldatav. Kohus tuleb meelde, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole eraldiseisev karistuse liik. Sellele on korduvalt osutatud Riigikohtu praktikas ( näiteks lahend 3-1-1-99-06, p 16). Samas Riigikohus on märkinud ka seda, et

§ 74kohaldamiseks seadus otsuseid piiranguid ei kehtestanud ( lahend 3-1-180-04).

Selles viimases lahendis leiti, et põhimõtteliselt ei ole välistatud karistusest tingimuslik vabastamine isegi siis, kui isik tunnistatakse süüdi narkootikumide käitlemises suures koguses. Arvestades, et R. Galkin tunnistatakse süüdi

§ 183

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk teise astme kuriteos – narkootilise aine käitlemine väikeses koguses, on kaitsja taotlus päris kohane. Vaatamata sellele, et R. Galkinit toetab tema perekond ja ta on asunud tööle, samuti parandanud oma elustiili, loobudes süütegude toimepanemisest, uue kuriteo toimepanemise 31 risk siiski säilib, ja see on suurem kui näiteks A. Oraval. R. Galkin vabanes vanglast aastal 2003, aastal 2006 jätkas ta kuritegelikku tegevust, kasutades seejuures vanglas omandatud tutvusi. See näitab, et isegi pikaajaline vangistus ei mõjutanud teda tol ajal piisavalt. See tähendab, et R. Galkinile osutav mõju, et ta hoiduks edaspidigi ( mitte ainult kohtuliku arutamise kestel) süütegude toimepanemisest, peab olema tõhus. Kohus ei leia, et karistuse tõhusa mõju saavutamiseks tuleks isikut karistuse kandmisest vabastada. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et A. Orava tuleb süüdi tunnistada

§ 183

lg 1 alusel ja karistada vangistusega 8 kuud,

§ 74

ja 75 lg 1 alusel vabastada ta karistuse kandmisest tingimuslikult, määrates katseaega 18 kuud.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata A.

Oravale täiendavaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja kestel. Karistusaja hulka tuleb arvestada vahi all viibitud aega kokku 4 kuud 6 päeva. Kohus leiab, et R. Galkin tuleb süüdi tunnistada

§ 183lg 1 alusel ja karistada vangistusega 10 kuud.

Karistusaja hulka tuleb arvestada vahi all viibitud aega kokku 6 kuud 4 päeva. Asitõendid R. Galkini jope, mis on asitõendiks tunnistatud, on isikule välja antud kohtuliku arutamise käigus kohtumääruse alusel lk 109 k

1. Jope Adidas tuleb jätta R. Galkini valdusse KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. R. Galkinilt ära võetud raha summas 975 krooni, mis on deposiitarvel lk 220 k 1, tagastada R. Galkinile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Prokurör esitas kohtule taotluse konfiskeerida raha summas 2915 krooni, mis olid avastatud A. Oravalt, sest tegemist on rahaga, mis oli saadud narkootikumide käitlemisest ja olid ettenähtud narkootikumide edasise käitlemise jätkamiseks. Sellest võib järeldada, et tegemist on rahasummaga, mis on kuriteoga saadud vara, samal ajal see võib olla kuriteo toimepanemise vahend, sest selle eest omandatakse narkootikume. Kuna tegemist on kuriteoga, mis oli toime pandud jaanuarist 2006 kuni 16.
2. 2006, siis konfiskeerimistaotlust ei saa esitada tuginedes

§-le 83-1 – süüteoga saadud vara konfiskeerimine, sest isiku olukorda raskendaval seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu.

§ 83-1 hakkas kehtima alates 01.02.2007.

Süüteoga saadud vara konfiskeerimist võis taotleda

§ 83lg 1 alusel Karistusseadustiku redaktsiooni alusel, mis kehtis kuni 01.02.2007.

Samuti võib taotleda kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Kuna 32 prokurör ei selgitanud lahti ega põhjendanud oma konfiskeerimistaotlust, leiab kohus selle põhjendamatuks ja jätab rahuldamata. Kohus leiab, et konfiskeerimistaotluse põhjendamise kohustus on taotluse esitanud poolel, mitte kohus peab otsima põhjusi, kuidas oleks võimalik taotlus rahuldada. Siinjuures kohus pöörab tähelepanu Riigikohtu määrusele asjas 3-1-1-27-07, milles Riigikohus on selgitanud, et tsitaat „

§ 83

lg 1 ettenähtud tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise eesmärk ei saa olla täiendava, varalise iseloomuga karistusliku meetme kohaldamine süüdimõistetule“. Ja edasi: „süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s. o. asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine. … tuleb alati täiendavalt tuvastada konkreetse eseme ohtlikkust ümbrusele“. Kuidas raha summas 2915 võib ohustada ümbrust, ei püüdnudki prokurör kohtule selgitada. Kohus ei leia, et rahatähed summale 2915 krooni on ohtlikud ja neid tuleb tsiviilkäibest välja jätta. Ülaltoodud põhjendus sobib, kui käsitleda raha kuriteo toimepanemise vahendiks. Selleks, et otsustada raha konfiskeerimine põhjusel, et see on kuriteoga saadud vara, siis konfiskeerimist taotlev pool oleks pidanud esitama kohtule vastavaid tõendeid. Selle rahasumma, 2915 krooni, päritolu ei ole usaldusväärselt tuvastatud – mis osa sellest on narkootikumide käitlemisest saadud raha ja mis osa on A. Orava muudest, seaduslikest allikatest. R. Galkini ütlustest ei ole võimalik tuvastada, millist rahaallikat kasutas A. Orava narkootikumide omandamiseks. A. Orava ütlused on kohus tõendite kogumist välja jätnud kui ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et raha summas 2915 krooni, mis on deposiitarvel lk 214 k 1, tuleb tagastada A. Oravale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Mobiiltelefonid Nokia 3220 ja Nokia 3310, mis kuulusid enne äravõtmist A. Oravale, tuleb tagastada A. Oravale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Mobiiltelefon Nokia 6230, mis kuulus enne äravõtmist Ruslan Galkinile, tuleb tagastada R. Galkinile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Ained amfetamiini sisaldav pulber 4,58 g ja taimeosad kaaluga 0,64 g, 1,15 g, 5,5 g ja 236,9 g, mis on hoiul keemis- ja bioloogiaosakonnas, tuleb konfiskeerida

§ 83lg 4 alusel, sest A.

Oraval ja R, Galkinil puudub seadusega nõutav luba narkootiliste ainete käitlemiseks. Loetletud ained tuleb jätta ekspertiisiasutusele NPAS § 7 lg 3 alusel. Kulbike, paberileht numbritega, kaas, paberitükk, 4 karpi, 118 minigrippkotikest, mis on kriminaalasja juures, - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4. 33 Tõkend A. Orava tõkendiks valitud allkiri elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. R. Galkini suhtes tuleb valida uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi all kohtusaalist KrMS § 275 ja 306 lg 1 p 9 alusel – kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise takistamiseks. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt, süüdimõistva kohtuotsuse korral kannab menetluskulusid süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 kohaselt, menetluskuludeks on riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud ( § 175 lg 1 p 3), määratud kaitsja tasu ( § 175 lg 1 p 4), koopiate tegemise kulud ( § 175 lg 1 p 5), sundraha ( § 175 lg 1 p 9). Antud kriminaalasjas menetluskuludeks on: narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulud lk 175 – 3020 krooni, DNA ekspertiisi tegemise kulud lk 179 – 14600 krooni, sõrmejälje ekspertiisi tegemise kulud lk 182 – 5000 krooni, A. Oravale kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi kulud lk 68 – 1699,20 krooni, A. Oravale kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi kulud – kokku 13924 krooni, paljundamise kulud 240 krooni igaühe süüdistatava kohta. Teise astme kuriteo puhul sundraha summaks on 6525 krooni igaühelt süüdistatavalt. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatavate resotsialiseerimise väljavaateid, tuleb osa menetluskulusid jätta riigi kanda, sest kohtukulude täielik summa käiks isikutele ilmselt üle jõu. Kohus leiab, et riigi kanda tuleb jätta DNA ekspertiisi kulud summas 14600 krooni. Samuti tuleb jätta riigi kanda sõrmejälje ekspertiisi kulud 5000 krooni, sest selle läbiviimisel ei tekkinud asjas uut tõendit. Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunik Õilme Rannamäe 34 Rahvakohtunik Urve Kohver