Ärakiri 4-08-3299 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-3299 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaa

) § 7422 lg 3 ja

§ 7435lg 1 järgi.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on väärteo toime pannud isiku kahetsus. Väärteo eest on A. Saare’le lähtudes Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-st 63 lg 1 määratud karistuseks

7422 lg 3 alusel rahatrahv 4 200 krooni s.o 70 trahviühikut ja

§ 7422lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Kaebus

1. aprillil 2008.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Alo Saare kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,08,
2. Kaebaja vaidlustab väärteootsuse määratud lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja leiab, et temale kui õpilasele määratud rahatrahv on juba piisav karistus, kuna ta pole eelnevalt rikkumisi toime pannud ja kahetseb väga oma tegu. Kaebusele on lisatud * Gümnaasiumi tõend, et A. Saare õpib * Gümnaasiumi *. klassis. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis
3. aprillil 2008.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma
4. aprillil 2008.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Arvestatud on ka seda, et tegemist on õpilasega, kes ei oma eelnevaid karistusi, kuid mis on tingitud sellest, et juht on äsja load omandanud. Seega arvestamata ei saa jätta seda, et tegemist on esmast juhiluba omava isikuga, kellel puudub veel piisav sõidukogemus ning kes pimedal ajal vihmasajus märjal teel vastutustundetult kihutades 152 +/- 9 km/h seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu- ja tervise. Sellise ilmastikuga, kus nähtavus on piiratud, on sellisel kiirusel ohu tekkimisel võimatu sõidukit ohutult peatada. Karistuse määramisel on arvestatud õpilasstaatust ning sissetuleku puudumist, mis tingiski rahalise karistuse ning juhtimisõiguse peatamise alla keskmise määra. Kaebuses leiab menetlusalune isik, et rahaline karistus on piisav karistus tema jaoks, kuid kas saab olla tegu karistusega kui rikkuja määrab ise enda jaoks sobiva. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul kohtuväline menetleja leiab, et selleks on lisakaristus juhtimisõiguse peatamise näol. Kohtuvälise menetlejana jääb A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,08,001046 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 4 200 krooni koos lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,001046 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning lisakaristuse tühistamiseks ei ole põhjust. 2 Ärakiri 4-08-3299 Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja kohtuistungist osa võtta ei soovi. Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 7422

lg 3 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 40 kilomeetri tunnis. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 3 on A. Saare 27.02.2008.a andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Täna 27.02.08 juhtisin mootorsõidukit Audi A6 reg nr 768 AXD Tuudilt Kasari baari poole. Kirblat läbides kiirendasin 152 km/h ning seejärel peatas mind politsei. Tunnistan oma süüd ja kahetsen juhtunut. Palun kergemat karistust, kuna olen õpilane.“ Ka kaebuses ei vaidlusta A. Saare seda, et ta väärtootsuses näidatud kiirusega sõitis. A. Saare sõidukiirus on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga VTT tl 2, mille kohaselt kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker MDR nr AS 003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS 07/00118), mida testiti 27.02.2008.a kell 22.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, pimedal ajal, vihmasajuse ilmastikuga ning märja teekattega teel. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 152 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 9 km/h, seega ületas A. Saare mootorsõidukiga mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. A. Saare on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 2 pöördel. Eeltoodud tõenditest tulenevalt leiab kohus, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi A. Saare poolt on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuna sõiduki juhina kiirendas ta teadlikult sõiduki kiiruse 152 km/h ning äsja juhiload omandanud isikuna pidi teadma, et paneb sellega toime süüteokoosseisule vastava teo. Lisaks eeltoodule on A. Saar’ele süüks arvatud Liikluseeskirja § 127 rikkumine - esmase juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h ja sõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav algaja juhi tunnusmärk. Väärteoprotokollis VTT tl 1 on väärteo kirjelduse osas korrakaitsetalituse vanemkonstaabel K. Lukk poolt märgitud – juhtis mootorsõidukit esmase juhiloaga ja sõidukil puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Kirjeldatud väärtegu on kvalifitseeritav

§ 7435lg 1 järgi, mis on mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine.

Väärteoprotokolli ütluste osas on A. Saare omakäeliselt kirjutanud, et ta on protokolliga tutvunud ja sellega nõus ning kinnitanud eeltoodut allkirjaga. Seega on menetlusalune isik tunnistanud oma süüd esmase juhtimisõigusega juhina mootorsõiduki juhtimises, millel puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. A. Saare on vastavalt KarS §-le 33 süüvõimeline isik, kuna oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud Alo Saare poolt väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemine: 3 Ärakiri 4-08-3299 - Liikluseeskirja § 124 p 2 rikkumine, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis s.o

§-s 7422 lg 3 ettenähtud väärtegu; - Liikluseeskirja § 127 rikkumine, mis sätestab, et esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav käesoleva määruse lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel algaja juhi tunnusmärk, s.o

§-s 7422 lg 3 ja

§ 7435lg 1 ettenähtud väärtegu.

Kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis on kohtuväline menetleja määranud õigesti KarS § 63 lg 1 järgi ühe karistuse

7422 lg 3 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 7422lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Karistusseadustiku (edaspidi Kar

S) § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Käesolevas väärteoasjas on A. Saare’t karistatud rahatrahviga 4 200 krooni s.o 70 trahviühikut.

§ 7422

lg 5 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada § 7422 lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on A. Saare’t karistatud lisakaristusega – juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A. Saare puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on A. Saare tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut kogu menetluse vältel, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5 ei ole A. Saare karistusregistrisse kantud ja käesolev väärteo puhul on tegemist esmase liikluseeskirjade rikkumisega kaebuse esitaja poolt. Samas leiab kohus, et kiiruse ületamine halbades ilmastikuoludes (vihmasadu, märg tee) ja sellises määras (53 km/h) nagu seda tegi A. Saare, on kaasliiklejatele väga ohtlik ja seetõttu on karistuse määramisel oluline osa õiguskorra kaitsmisel tervikuna. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et A. Saare karistamine 70 trahviühiku ulatuses s.o 4 200 krooniga on põhjendatud. Kaebuse esitaja on vaidlustanud otsuse lisakaristuse määramise suhtes, kuna peab temale määratud rahatrahvi piisavaks karistuseks. Kohus on seisukohal, et kuna A. Saare näol on tegemist isikuga, kes omades esmast juhiluba pani toime mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 53 km/h võrra, siis sellise väärteo toimepanemise korral ei saa pidada põhjendatuks lisakaristuse vähendamist või tühistamist seoses asjaoluga, et A. Saare peab määratud rahalist karistust temale piisavaks. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et pimedal ajal vihmasajus märjal teel vastutustundetult sellisel kiirusel kihutades on ohu tekkimisel võimatu sõidukit ohutult peatada, mistõttu pani A. Saare algaja juhina toime äärmiselt vastutustundetu teo, mille toimepanemise eest tuleb kohaldada karistus, mis vastab rikkumise raskusastmele. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud nii põhi- kui lisakaristuse keskmisest väiksemas määras. Seega arvestades väärteo raskusastet ja võimalikke karistusmäärasid on kohtuväline menetleja nii rahatrahvi kui lisakaristuse määramisel arvestanud karistust kergendava asjaoluga ja ka sellega, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist kooliõpilasega, kes on eelnevalt karistamata. 4 Ärakiri 4-08-3299 Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud karistuse mõistmise alustest, millest tulenevalt ei ole ka põhjendatud lisakaristuse tühistamine või vähendamine kohtu poolt. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 24.03.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,001046 tuleb jätta muutmata ja seega A. Saare kaebus rahuldamata. Väärteootsuses tuleb aga täpsustada juhtimisõiguse äravõtmisesse puutuvat. Väärteootsuses on kirjas, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 09.06.2008. Tõene on see, et lisakaristuse algust tuleb lugeda otsuse jõustumisest, kuid kohtuväline menetleja ei ole arvestanud asjaoluga, et otsusele võidakse esitada kaebus ja otsus ei jõustu 09.04.2008. Seega tuleb märkida, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumisest. Lisakaristuse lõppemise tähtaega ei ole võimalik märkida, sest otsuse tegemise ajal ei ole teada, millal otsus jõustub. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 3 ning Liiklusseaduse §-st 7422 lg 3 ja 5. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5