4-08-1605 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-1605 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise a

§ 57lg 1 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks.

Kaebuse esitaja leiab, et karistuse määramisel tuleks arvestada konkreetseid asjaolusid (rikkumise ohtlikkus, võimalikud tagajärjed, rikkumise toime pannud isiku suhtumine). Käesoleval juhul ei olnud tegemist asula ega asustatud piirkonnaga. Kiiruse piirang 70 km/h oli seatud, kuna lähenes ristmik (kaebuse esitaja liikus peateel). Samuti tuleks arvestada, et kaebuse esitaja liiklusmärki märgates vähendas koheselt kiirust ja kiiruse ületamine toimus lühikese teelõigu ulatuses. 2 4-08-1605 Kaebuse esitaja on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks on ebaproportsionaalselt range karistus ja piirab põhjendamatult kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja jaoks tähendaks juhtimisõiguse äravõtmine töö kaotamist, kuna kaebuse esitaja töötab varustajana ja ilma mootorsõidukit juhtimata ei ole nimetatud tööd võimalik teha. Lisaks eeltoodule kasvatab kaebuse esitaja üksinda kahte last, keda kaebuse esitaja peab igal hommikul Tallinna piires lasteaeda ja kooli viima. Ilma sõidukit kasutamata ei oleks kaebuse esitajal seda võimalik teha. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et vaidlustatud otsus on vastuoluline. Kaebuse esitajale on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Otsuses on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 30.04.2008.a. Samas on märgitud, et otsus jõustub 24.02.

1. Seega on otsuse jõustumise ja juhtimisõiguse äravõtmise lõpptähtaja vahel rohkem kui kaks kuud. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebuse esitaja lisakaristuse tühistamist või lisakaristuse kergendamist. Menetluse käik 25.02.2008.a jättis Pärnu Maakohus kohtumäärusega V. Haller kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja määruses kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks – tõendite esitamiseks ja kohtule teatamiseks, kas kaebuse esitaja soovib osa võtta kohtuistungist. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määrati
2. märts 2008.a. 14.03.2008.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja V. Halleri taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks, kuna V. Haller sai määruse kätte 12.03.2008.a. Kohus rahuldas V. Haller taotluse ja määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks
3. märts 2008.a. 27.03.2008.a esitas V. Haller kaebuses toodud väidete tõendamiseks järgmised tõendid: kaebuse esitaja tööandja teatis, milles tööandja teatab, et ilma sõidukit kasutamata ei ole kaebuse esitajal võimalik tööülesandeid täita; eluruumi üürileping, mis tõendab, et kaebuse esitaja kasutab eluruumi asukohaga *; * arve, mis tõendab, et kaebuse esitaja laps G. H käib lasteaias, mille asukoht on *; * teatis, mis tõendab, et kaebuse esitaja laps E. H õpib * asukohaga *. Ühtlasi teatab kaebuse esitaja, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 01.04.2008.a kaebuse koos esitatud tõenditega kohtuvälisele menetlejale, kes oma 09.04.2008.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik, ületades olulisel määral kiirust, pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Kiiruse ületamine pandi toime kohas, kus on eelnevalt toimunud mitmeid liiklusõnnetusi. Menetlusalune isik on eelnevalt toime pannud kiiruse ületamisi. Karistuse määramisel on arvestatud siiski teo ohtlikkust ja menetlusaluse isiku eelnevaid kehtivaid rikkumisi, mis iseloomustavad teda kui vastutustundetut kiiruseületajat. Kuna menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud rahalise karistusega, on näha, et see pole oma eesmärki täitnud, mistõttu määras kohtuväline menetleja rahalise karistuse 1 200 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul on selleks lisakaristus juhtimisõiguse peatamise näol. Kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik on oma tegu kahetsenud, kuid otsuse tegemisel pole sellega arvestatud. Ei väärteoprotokollis, kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis ega ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis pole menetlusalune isik kahetsust avaldanud. 3 4-08-1605 Samuti rõhub kaebuse esitaja asjaolule, et kiiruse ületamine ei toimunud asulas, mistõttu puudub rikkumise ohtlikkus ja ka seda, et ta liikus peateel. Kuna antud ristmikul on toimunud mitmeid liiklusõnnetusi, siis kiirust piirav märk on igati õigustatud ja asjakohane hoidmaks ära jätkuvaid õnnetusi. See, et menetlusalune isik liikus peateel, ei anna talle õigust minetada ohutusnõudeid. Liikluseeskirja § 154 kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Kõik ristmikud on ohtlikud ja ebaõigest sõidukiirusest tulenevate liiklusõnnetuste järel on ristmikul juhtuvad kindlalt teisel kohal. Seega ettevaatlik tuleb olla ka siis, kui liigutakse peateel. Tunnistama peab kaebuses märgitud kohtuvälise menetleja viga juhtimisõiguse peatamise osas, mis on ekslikult märgitud rohkem kui 2 kuud, mis tuleneb arvuti veast, kuid jäänud tähelepanuta menetleja poolt. Kohtuvälise menetlejana jääb A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,08,000198 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 1 200 krooni koos lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,000198 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning lisakaristuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlemisega. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile väärteoasja toimikus /edaspidi VTT/ tl 2 kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker MDR nr AS 003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS 07/00118), mida testiti 15.01.2008.a kell 18.20 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, pimedal ajal, lumesajuse ilmastikuga ning märja teekattega teel. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 97 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, seega ületas V. Haller poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. V. Haller on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 2 pöördel. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 3 on V. Haller 15.01.2008.a andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Rääkisin mobiiltelefoniga ja ei pannud kiiruse piirangu märki tähele.“ Väärteoprotokolli VTT tl 1 ütluste osas on V. Haller 15.01.2008.a allkirjaga kinnitanud, et ta on protokolliga tutvunud. Eeltoodud tõendite alusel on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et 15.01.2008.a kell 18.30 Lääne maakonnas, Risti vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 40. km, liikudes Ääsmäe suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 97 +/- 3 km/h., seega on menetlusalune isik toime pannud talle 4 4-08-1605 väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. V. Haller on rikkunud Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid (juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud kiirusest) ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. V.Haller on vastavalt

§-le 33 süüvõimeline isik, kuna oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et V. Halleri süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.

Haller puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 57lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu.

Väärteoasja kaebuses V. Haller väidab, et olles väärteo toimepanemise järgselt politseiametniku poolt kinni peetud, teatas ta väärteoprotokolli koostamisel politseikonstaablile, et kahetseb juhtunut ja on edaspidi hoolikam. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest, ei leidu ühtegi kirjalikku tõendit, mis kinnitaks eeltoodut s.o V. Haller kahetsust toimepandu suhtes kohtuvälise menetluse vältel või ka hiljem. Seega karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5-9 oli V. Haller’il käesoleva väärteo toimepanemise ajal liiklusalaste süütegude eest kehtivaid karistusi alljärgnevalt: 19.05.2006 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt

424 alusel (mootorsõiduki juhtimine joobes seisundis) tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks; 21.09.2007 Lääne Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 1 alusel (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/

1. h)rahatrahviga 600 krooni; 25.10.2007 Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7435 lg 1 alusel (mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest) rahatrahviga 600 krooni; 29.12.2007.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 1 alusel (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/
2. h)rahatrahviga 180 krooni. Nimetatud asjaolule on viidanud ka kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses – menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Kaebuse esitaja ei nõustunud sellise kohtuvälise menetleja seisukohaga, väites ei karistuse määramine peab olema proportsionaalne õiguserikkumisega ja samuti peaks olema otsuses näidatud konkreetsed varasemad rikkumised või karistused, millest lähtudes on lisakaristust kohaldatud. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga selles osas, et karistuse määramine peab olema proportsionaalne õiguserikkumisega. Kohtuväline menetleja on oma otsuses viidanud, et V.Haller on eelnevalt toime pannud mitu sarnast rikkumist, kuid konkreetselt tõepoolest ei ole otsuses rikkumisi välja toodud. Kohtuvälisele menetlejale kehtivad kõik seaduses sätestatud nõuded tehtava otsuse kohta ja otsus peab olema motiveeritud. Kuid käesoleval juhul kohus leiab, et asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses konkreetseid karistusi välja toonud, ei ole selline rikkumine, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Karistusregistri teatis näitab, et V.Hallerit on tõepoolest eelnevalt liiklusalaste süütegude eest karistatud ,s.h .ka kiiruse ületamiste eest. Seega kohtuvälise menetleja seisukoht, millest lähtudes on kohaldatud lisakaristust, on väärteoasja materjalidega tõendamist leidnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed (eriti arvestades tehiolusid - kõne all olev väärtegu on toime pandud pimedal ajal, lumesajus ja märja teekattega teel). Lisaks on kaebuse esitaja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis andnud ütlusi, et ei pannud kiiruse 5 4-08-1605 piirangu märki tähele, kuna rääkis mobiiltelefoniga. Liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. On lubamatu, et liikleja võtab endale õiguse kehtestatud piiranguid rikkuda ja seda siis õigustada sellega, et kiiruspiirang oli väljaspool asulat ja siis pole tegemist ohtliku rikkumisega. On täiesti tavaline ja üldteada asjaolu, et Eesti Vabariigi teedel on tihti kiiruse piirangud ka väljaspool asulaid. LS § 74-22 sätestab väärteona kiiruseületamise mootorsõiduki juhi poolt ja lisatingimuseks ei ole seal seatud, et kiiruse ületamine peab toimuma asulas või , et kiiruse ületamisega peaks koosseisulise asjaoluna esinema reaalse ohuolukorra tekitamine. Samuti ei veena kohut V. Haller’i kaebuses välja toodud politseivanemkonstaablile antud lubadus olla edaspidi hoolikam, kuna isik on nelja kuu jooksul toime pannud kaks väärtegu mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol ning nende väärtegude eest kohaldatud karistused ei ole suutnud isikut panna õiguskuulekalt käituma. Seetõttu on kohus seisukohal, et lähtudes eripreventiivsest eesmärgist on lisakaristuse kohaldamine käesolevas väärteoasjas vajalik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse määramisel tuleks arvestada konkreetseid asjaolusid (rikkumise ohtlikkus, võimalikud tagajärjed, rikkumise toime pannud isiku suhtumine). Kohus on seisukohal, et käesoleva karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud rikkumise ohtlikkusega – kiiruse ületamine on alati selline väärtegu, mis teiste kaasliiklejate jaoks on ohtlik, sest kiirusepiirangud kehtestatakse selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Kaebuse esitaja palub kaebuses lisakaristuse tühistamist või lisakaristuse kergendamist järgmistel põhjustel: juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks on ebaproportsionaalselt range ja piirab põhjendamatult kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi; kaebuse esitajale tähendaks juhtimisõiguse äravõtmine töö kaotamist, kuna töötab varustajana ja ilma mootorsõidukit juhtimata ei ole nimetatud tööd võimalik teha; kaebuse esitaja ülalpidamisel on kaks alaealist last, keda kaebuse esitaja peab igal hommikul Tallinna piires kooli ja lasteaeda viima ning kaebuse esitaja on seisukohal, et ilma sõidukit kasutama ei oleks seda võimalik teha. Viimase tõendamiseks on lisatud V. Haller’i eluruumi üürileping, mis tõendab, et V. Haller kasutab eluruumina korterit aadressil *; * teatis, et kaebuse esitaja laps E. H õpib 2007/2008. õppeaastal * klassis ja * arve, mis tõendab, et kaebuse esitaja laps G. Hkäib lasteaias asukohaga *. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et kaebuse esitaja väide, et ilma sõidukit kasutamata ei oleks tal võimalik lapsi kooli ega lasteaeda viia, on põhistamata. On üldteada asjaolu, et Tallinna linna piires on võimalus nii laste lasteaeda kui kooli viimiseks kasutada sõiduvahendina ühistransporti. Seetõttu ei ole eelnev asjaoluks, mis seaks kaebuse esitaja väga raskesse olukorda, mistõttu kohus peaks selle väite alusel kaaluma juhtimisõiguse tühistamist või vähendamist. Kaebuse esitaja on esitanud tõendina tema tööandja * poolt koostatud teatise, mille kohaselt * juhataja H. P kinnitab kohtule, et V. Haller töötab nimetatud ettevõttes * ning V. Haller tegeleb *. Sõltuvalt töö iseloomust vajab V. Haller igapäevaselt oma tööülesannete täitmiseks transpordivahendit ning V. Haller’ilt juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole ettevõttel rohkem sellisel kujul tööd pakkuda. H. P palub V. Haller’ile karistusena juhtimisõiguse äravõtmist mitte rakendada. Kohus leiab, et vastavalt väärteoprotokollile on V.Haller töötanud * ka väärteo toimepanemise ajal. Seega oleks tulnud oma käitumise tagajärgedele mõelda enne väärteo toimepanemist. V.Hallerile oli ju juba väärteo toimepanemise ajal teada, et ta vajab tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust. V.Haller oli eelnevalt kiiruse ületamiste eest karistatud – tõsi need on olnud väiksemad ületamised, kui käesoleva väärteo puhul. Kuid see, et eelmised kiiruseületamised on olnud kergemad, ei ole mingil juhul kergendav asjaolu. Pigem vastupidi – sellised asjaolud annavad aluse väita, et eelmised karistused ei ole V.Haller´it mõjutanud õiguskuulekalt käituma, ta on jälle toime pannud väärteo, 6 4-08-1605 mis oma iseloomult on raskem, mis annab alust arvata, et rahatrahviga karistamine ei ole saavutanud oma eesmärki ja rahatrahv ainuüksi ei ole piisav, et mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma. Lisakaristuse kohaldamise põhjendatust on kohus eelpool hinnanud ning jääb seisukoha juurde, et kuna eelnevad karistused rahatrahvi näol ei ole suutnud mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, on lisakaristuse kohaldamine vajalik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja väide, et lisakaristus piirab põhjendamatult tema õigusi ja vabadusi, on isiku subjektiivne seisukoht. Kaebuse esitajal oli võimalus eelnevatele karistustele tuginedes teha omapoolseid järeldusi ja seeläbi alalise liiklejana olla liikluseeskirjade täitmisel hoolsam ning sellise käitumisega ühtlasi vältida uue väärteo toimepanemist ja tema õiguste/ vabaduste piiramist karistuse näol. LS § 7422 lg 2 näeb karistusena ette, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS 7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et V. Haller’ile määratud lisakaristust tuleb vähendada. Kohus arvestab lisakaristuse mõistmisel asjaoludega, et V. Haller’i rikkumine käesolevas väärteoasjas, s.o lubatud sõidukiiruse ületamine 23 km/h võrra, on lähedane selle sätte alammäärale ning varasemate kahe rikkumise korral on olnud tegemist väiksemate sõidukiiruste ületamistega, mille eest kohaldatud rahatrahvid on V. Haller’il tasutud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 08.02.

1. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,000198 tuleb tühistada osaliselt määratud lisakaristuse osas ja teha uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda V. Haller’i olukorda. Väärteootsuses tuleb aga täpsustada juhtimisõiguse tähtaega. Väärteootsuses on kirjas, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 30.04.
2. Tõene on see, et lisakaristuse algust tuleb lugeda otsuse jõustumisest, kuid kohtuväline menetleja ei ole arvestanud asjaoluga, et otsusele võidakse esitada kaebus ja otsus ei jõustu 30.04.
3. Seega tuleb märkida, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumisest. Lisakaristuse lõppemise tähtaega ei ole võimalik märkida, sest otsuse tegemise ajal ei ole teada, millal otsus jõustub. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 3 ning Liiklusseaduse §-st 7422 lg 2 ja
4. Piia Jaaksoo Kohtunik 7