← Eesti

1-07-15745\9

Kriminaalasi nr 1-07-15745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2008.a. Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-15745 (07913000032) Kohtukoosseis ko

§ 294lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Anti Aitsen Süüdistatav A.

A. Elukoht: xxxxxxxxxx xxx-xx; isikukood 37007254217, xxxx Varasem karistatus: puudub Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista A. A.

§ 294lg 2 p 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. Kohtukulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse 1

(9)Kriminaalasi nr 1-07-15745 Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I. A. A.`ile on esitatud süüdistus selles, et tema, töötades Maksu– ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse Narva maantee tollipunkti inspektori ametikohal ning täites järelevalveülesandeid Narva maantee tollipunktis, s.t. oli ametiisik

§ 288

mõistes, ajavahemikul talv 2005 kuni kevad 2006, kolmel korral, viibides oma töökohal aadressil Peterburi tee 1, Narva linnas, lubas temale tuttaval isikul O. P. ilma tollivormistuseta ja normi (10 kg) ületavas koguses tuua üle piiri suunaga Vene Föderatsioonist Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile (Eesti Vabariigi Narva Maantee tollipunkti kaudu) kalakonserve, millised kuuluvad deklareerimisele. A.A. ebaseaduslikult ei alustanud O.P. suhtes väärteomenetlust Tolliseaduse § 73 lg 1 alusel, ei pidanud tollipunktis kinni deklareerimata jäetud kaupa ning sai ebaseaduslikult toime panemata jäetud tegude eest O.P. tasuks 10 pakki kuivatatud kalmaare ja kahel korral 2-3 kalakonservi. Oma tegevusega A.A. rikkus Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse Narva maantee tollipunkti inspektori ametijuhendi p 3.2, mille alusel oli tema teenistusülesandeks tolliformaalsuste teostamine, p 3.10, mille kohaselt ta oli kohustatud läbi viima väärteomenetlust. Ametijuhendi p 5.1 kohaselt vastutas A.A. oma teenistusülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest. Oma tahtliku tegevusega pani A. A. toime altkäemaksu korduva võtmise s.o ametiisiku poolt korduvalt vara vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et ta jättis ebaseaduslikult teod toime panemata s.t.

§ 294lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II. Süüdistatav A. A. end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 2005 – 2006.a. töötas ta inspektorina Narva maantee tollipunktis, kelle töökohustusteks oli ka tollikontroll. Tööülesandeid täitis ta tollikontrolli tsoonis, veoautodes, angaarides, kontoris, väljas kontrollimas käies, reisijate ja pagasikontroll tehes, nii jalgsi kui ka autoga. Pagasikontroll toimus terminalis tavaliselt siis, kui oli teada või alust arvata, et isik toob üle midagi keelatut. Süüdistatav leidis, et üleliigse pagasi fikseerimisel tuleb ameti vanemat või tollipunkti juhatajat informeerida, edasi juba nemad võtavad vastu otsuse ja kui vaja, siis koostavad protokolli, läbivaatusakti, kauba hoiule võtmise akti vms. Süüdsitatav leidis, et tema ei tunne Olga Ponomarjovat ja ei mäleta, selgitades seda sellega, et tunniaja jooksul ületab piiri üle kahesaja inimese ja füüsiliselt ei jõua meeles pidada neid kõiki. Sealjuures ei mäleta ta, et oleks tema pagasit kontrollinud ja leiab, et ta ei ole mitte kunagi kellegi käest nii kala saanud, ostnud ega soetanud, samuti, et ta kalaallergia tõttu ei söö kala. Kohus avaldas osaliselt süüdistatava A. A. kahtlustatavana antud 05.10.2006.a. ütlused, prokuröri taotlusel esimese kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, t.l. 28 - 4. ja 5. lõigu. Kohus tuvastas, et süüdistava eeluurimisel antud ütlused erinevad kohtuistungil antud ütlustest järgmistes asjaoludes: eeluurimisel tunnistas süüdistatav end kahtlustuses süüdi; tundis Olga Ponomarjovat; teadis, et viimane veab ebaseaduslikus koguses kalakonserve ja et süüdistatav oli tema kandekotte kontrollinud ja ühel korral võttis ta O. Ponomarjova poolt 2

(9)Kriminaalasi nr 1-07-15745 jäetud konservid kaasa ja viis need Vestervalli 6-15 korteri külmkappi. Samas ühel korral O. Panomarjova pakkus talle kalakonserve, kuid ta keeldus sellest, kuna ei söö kala, siiski O. Ponomarjova jättis need kontrollruumi lauale ja süüdistatav viskas need ära. Teisel korral jättis O. Ponomarjova konservid laua nurgale ja süüdistatav jättis need sinna, kuhu O. Ponomarjova oli need jätnud. Samuti, et kohteelsel uurimisel antud süüdistatava ütluste järgi kõigil kolmel korral oli O. Ponomarjoval konserve lubatust suuremas koguses. Süüdistatav põhjendas ütluste erinevust kokkuvõttes sellega, et ta võeti ülekuulamiseks auto peale kaitsepolitsei poolt hommikul ca 8.00 ja kõik lõppes õhtul kell seitse, et süüdistatav soovis koju saada ja mitte arestimajja jääda, seetõttu andis ta varem erinevaid ütlusi. Kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (RKL nr 3-1-1-113-06 ja nr 3-1-1-1-07). Kohus leiab, et on tuvastatav, et tõepoolest süüdistatav ei söö kala, kuivõrd selle kohta esitas ta ka arstitõendi kohtus, et talle on vastunäidustatud heeringas ja lõhe tugeva kalaallergia tõttu. Muus osas jätab aga kohus süüdistatava ütlused tähelepanuta, oluliste vastuolude tõttu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohus ei loe põhjendatuks asjaolu, et süüdistatav andis seetõttu erinevaid ütlusi, kuna soovis koju eeluurimiselt saada. Süüdistava ülekuulamine algas kell 10.30 ja lõppes 15.50, sealjuures oli ta andud vaid ühe lehekülje ütlusi. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolu on küll mõnevõrra kummastav, kuid nii diametraalseid vastuolusid ütlustes mittekõrvaldav ja sealjuures süüdistatav advokaati ka protokolli järgi ei soovinud. Vaatamata eeltoodule, et eeluurimisel tunnistas süüdistatav end süüdi ja kohtus mitte, võib kohus siiski jõuda järeldusele, et enda mitte süüditunnistamine kohtus oli põhjendatud, kui tõendid süüd ei kinnita. III. Tunnistaja Olga Ponomarjova kohtus antud ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavat kui Argot, tutvus temaga tollis ja tunneb kui tollitöölist. Kui ta käis kaupa toomas ja seal oli keegi tunnistaja tuttav, siis ta küsis, kas Argo vahetusest saab läbi, kuna tal oli kaasas rohkem kaupu kui lubatud. Alguses oli tal lubatust üle 10 kg kaasas, hiljem sellest vähem. Seega kohus tuvastab, et O. Ponomarjova ütluste järgi vedas ta alati lubatust rohkem konserve. Oli teada graafik, millal on oma inimene tööl, kelle valve korral on kergem üle piiri minna. Argo oli tunnistaja ütluste järgi oma inimene. Selliseid tuttavaid oli tollis 6-7 inimest, võib-olla ka rohkem. Tunnistaja sai teada, et A. oli nn oma inimene Ira Aleksenkolt. Tunnistaja ütluste kohaselt konserve jätta tolli oli kirjutamata seadus, et esimesel korral läheb niisama läbi, nö pigistab silma kinni ja teinekord juba oli vaja pöörduda, kas 4 purki jätkub. Nii ei olnud ainult Argoga, nii oli kõikidega. Tunnistaja ütluste kohaselt jättis ta konservid riiulile ja lahkus, toimunu ajavahemikku tunnistaja ei mäleta, sest ei kirjutanud seda ülesse. Süüdistatavaga omavahel ei suhelnud, tunnistaja ütluste kohaselt läks ta lihtsalt ruumi sisse, jättis purgid ja läks ära. 3
(9)Kriminaalasi nr 1-07-15745 IV. Tunnistaja Jelena Virk’i ütlustest nähtub, et ta oli A. A. ühes vahetuses harva, sest tal oli teine graafik. Tunnistaja tunneb Ponomarjovat. Ta ei mäleta, et tal oleks olnud üheski vahetuses tegemist olnud O. Ponomarjovaga, kui ta oli tööl koos A.. A. kala ei söö üldse ja kodus neil ei ole samuti kala. O. Ponomarjova käis tööl iga päev Venemaale ja teda tundsid nägupidi kõik töötajad, teda peeti kinni ja lasti jälle lahti. Kui teda kalakonservidega kinni peeti, ütles, et ta ise sööb neid, ta käis koos lastega, vedas kaupa nii Venemaale kui ka Eestisse. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas ta seal tollis kümme aastat ja O. Ponomarjova käis üle piiri iga päev. Asjaolu, et O. Ponomarjova vedas kalakonserve, teadsid kõik tollipunkti töötajad. Tunnistaja ei mäleta juhtumeid, mil O. Ponomarjova oleks andnud kala A.. V. Kohus avaldas prokuröri taotlusel ka toimiku materjalidest isikute piiriületuste loetelu väljavõtted lk. 9, 10, 11, 13, 14, millest nähtub korduv riigipiiri ületamine Ponomarjova poolt ajavahemikus 30.11.2005-01.12.2005 ja 01.02.2006-01.03.
  1. Samuti kohus avaldas prokuröri taotlusel kohtueelse uurimise toimikust Ida Maksu – ja Tollikeskuse Narva Maatee Tollipunkti tööajatabelid t.l. 58, 68, 73, 78, 83, 85, 92,
  2. Ida Maksu – ja Tollikeskuse Narva Maatee Tollipunkti tööajatabeli t.l. 58 on tehtud jaanuari kohta töötamise tabel ja see 31.01.2006.a. seisuga kooskõlastatud. Tabelist nähtub ka A. töölolek toodud kuupäevadel. Kohus tuvastab, et avaldatud isikute piiriületuse loetelu järgi oli A. tööl 1-2, 8 ja 20-26 jaanuaris 2006.a. Kohus on seisukohal, et t.l. 58 toodud A. töögraafik ei riimu Ponomarjova piiriületustega (t.l. 9-14).
  3. Ida Maksu – ja Tollikeskuse Narva Maatee Tollipunkti tööajatabeli t.l. 68 on tehtud 2005.a. septembrikuu kohta (tööajatabel kooskõlastatud 30.09.2005), millest nähtub ka A.töölolek. Riigipiiri ületamiste kohta on Ponomarjova poolt avaldatud tõendite järgi toimunud aga ajavahemikus 02.02.2006-01.03.
  4. Kohus tuvastab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid 2005.a. septembrikuu kohta, millest nähtuks, et Ponomarjova ületas piiri samuti sel ajal (t.l. 9-14).
  5. Ida Maksu – ja Tollikeskuse Narva Maatee Tollipunkti tööajatabeli t.l. 73 on tehtud 2005.a. oktoobri kohta (tabel kooskõlastatud 31.10.2005.a.), sellest nähtub ka A. töölolek oktoobri järgmistel kuupäevadel: 4-10, 16-22 ja 28-
  6. Kohus tuvastab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid 2005.a. oktoobri kohta, millest nähtuks, et Ponomarjova ületas piiri samuti sel ajal (t.l. 9-14). 4
(9)Kriminaalasi nr 1-07-15745
  1. Ida Maksu – ja Tollikeskuse Narva Maatee Tollipunkti tööajatabeli t.l. 78 on tehtud 2005.a. novembri kohta (kooskõlastatud 30.11.2005.a.), millest nähtub ka A. töölolek 2005.a.
  2. detsembril ja see ei riimu Ponomarjova piiriületusega (t.l. 9-14) Kohus tuvastab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid 2005.a. novembrikuu kohta, millest nähtuks, et Ponomarjova ületas piiri samuti sel ajal (t.l. 9-14).
  3. Ida Maksu – ja Tollikeskuse Narva Maatee Tollipunkti tööajatabeli t.l. 83 on tehtud 2005.a. detsembri kohta ja see kooskõlastatud 30.12.2005.a., millest nähtub ka A.töölolek. Riigipiiri ületamiste kohta on Ponomarjova poolt avaldatud tõendite järgi toimunud aga ajavahemikus 02.02.2006-01.03.
  4. Kohus tuvastab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et Ponomarjova ületas piiri samuti sel ajal.
  5. Ida Maksu – ja Tollikeskuse Narva Maatee Tollipunkti tööajatabeli t.l. 85 on tehtud 2006.a. veebruari kohta (kooskõlastatud 28.02.2006.a.), millest nähtub ka A. tööl olek veebruari järgmistel kuupäevadel: 1-6, 13-19, 25-
  6. T.l. 92 on ära toodud A. tööajatabel 2006.a. märtsi kohta, sealjuures oli ta tööl
  7. märtsil ja samas t.l. 9 järgi samal kuupäeval sisenes ka riiki O. Poomarjova. T.l. 9 järgi Ponomarjova ületas samuti piiri
  8. veebruaril, sealjuures juures suunaga riiki sisse (tähistatud S) kolmel korral ja samal päeval mitte ühtegi korda välja (tähistatud V). T.l. 13 järgi on Ponomarjova välja läinud riigist kahel korral 06.02.2006 ja sissetulemise kohta samal kuupäeval märked taas puuduvad. Kohus leiab, et nimetatud tõenditest t.l. 9 ja 13 ei ole võimalik üheselt aru saada, kuidas on võimalik olukord, et isik ületab piiri sisse tulles kaks korda ja seda samal kuupäeval ilma, et ta riiki siseneks ja seetõttu leiab, et t.l. 9 ja 13 toodud tõendid ei ole usaldusväärsed ja jätab need tähelepanuta. T.l. 14 järgi on Ponomarjova piiri ületanud 2., 3.,
  9. ja
  10. veebruaril, mis seega riimub süüdistatava poolt tööl oldud ajaga. Kohus on seisukohal, aga et nimetatud asjaolu, et antud kuupäevadel pandi toime inkrimineeritud õigusrikkumine. Samuti ei ole süüdistuses ette heidetud just nimetatud kuupäevadel altkäemaksu toimepanemist konkreetselt, seega ka süüdistuse jaoks ei tähenda need kuupäevad seda, et just siis pandi altkäemaksukuritegu toime, vaid et võidi panna nimetatud kuupäevadel või hoopis pandi muul ajal süüdistuses toodud talvel 2005 kuni kevadel
  11. Kohus on seisukohal, et t.l. 14 ja 85 toodud tõendid on väga kaudsed süüteo võimalike asjaolude tuvastamisel. VI. A. A. on esitatud süüdistus

§ 294lg 2 p 1 järgi: § 294. Altkäemaksu võtmine 5

(9)Kriminaalasi nr 1-07-15745
(1)Ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(2)Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vähemalt teist korda; Süüdistuse resolutsiooni kohaselt oma tahtliku tegevusega pani A. A. toime altkäemaksu korduva võtmise s.o ametiisiku poolt korduvalt vara vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et ta jättis ebaseaduslikult teod toime panemata s.t.

§ 294lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus on seisukohal, et süüdistus on konkretiseerimata. A. A. on inkrimineeritud altkäemaksu võtmise kvalifitseeritud koosseis, mille järgi pannakse süüdistatavale süüks kolme episoodilist altkäemaksu võtmist, mis toimus talv 2005 kuni kevad 2006.a. Süüdistav end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, tunnistaja O. Ponomarjova ei mäleta konkreetset aega, millal täpselt ta lubatust rohkem konserve vedas ja millal ta siis sellega seoses konkreetselt konservid süüdistatavale üle väidetavalt andis. Konservide üleliigse koguse deklareerimisest pääsemise eesmärgil Ponomarjova ütluste järgi toimus süüdistatava poolt konservidega nõustumine käitumuslikult ehk konkludentselt ja ta jättis konservid selleks maha ka riiulile. Seetõttu kohus on seisukohal, et isiku süüdistuse ja selle kinnitamiseks kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik eristada etteheidetavat tegu kolmes episoodis ja seetõttu saab kohus analüüsida alljärgnevalt üksnes seda, kas süüdistatav võis toime panna ühe episoodilise jätkuva kuriteo

§ 294lg 1 järgi.

RKL 3-1-1-4-04 (p 13.1) kohaselt jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit. Oluline on seejuures tähele panna, et igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Kohus on seisukohal, et kui ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et igal korral tekkis süüdistataval uus tahtlus kuritegu toime panna, tuleb eeldada, et puudub kvalifitseeritud ehk raskendav koosseis korduvuse näol. Tunnistaja O. Ponomarjova ütluste järgi sai ta teada, et süüdistatav on nö oma inimene, kelle abil on võimalik üleliigses koguses deklareerimata kaupa üle tuua. Seda sai ta teada Ira Aleksenko käest. Tunnistaja ütluste järgi toimus suhtlemine süüdistatava ja paljude teiste tollitöötajatega peaasjalikult käitumuslikult - konkludentselt, sest süüdistatavaga ta otseselt teisiti ei suhelnud, nt tunnistaja jättis kalakonservid riiulile või lauale ja lahkus. Asjaolude pinnalt puudub seega kohtul tõsikindel veendumus, et antud kalakonservid tõepoolest võttis ära vastutasuks just süüdistatav, samuti, et süüdistatav üldse tähele pani antud konservide pakkumist vastuteene eest ja ta selle vastuteene ka osutas. Seega nimetatud ütlused on kaudsed selles osas, kas süüdsitatav võis kuuluda nn omade inimeste sekka, kellele tunnistaja viitas. Tunnistaja O. Ponomarjova kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei suhelnud süüdistatavaga tollis, vaid lihtsalt läks ruumi sisse jättis purgid ja lahkus. Konkludentse käitumise tõttu ei saa tunnistajal olla ka kindlat siseveendumust endal selles, et Ira Aleksenko jutt, et süüdistatav kuulub nö omade inimeste sekka, vastab tõele. Kohus ei saa võtta 6

(9)Kriminaalasi nr 1-07-15745 süüdimõistva kohtuotsuse aluseks, kellegi tähelepanekuid, keda kohtumenetluses ei ole ülekuulatud ja kelle ülekuulamist antud juhul ei ole ka taotletud. Tunnistaja Ponomarjova on kaudne tunnistaja nendes asjaoludes, mida rääkis talle I. Aleksenko ja selles osas jätab kohus seetõttu tähelepanuta tunnistaja Ponomarjova ütlused, et süüdistav kuulus nn omade inimeste hulka, kelle kaudu oli võimalik ebaseaduslikku tegevust toimetada. Samuti leiab kohus, et eeltoodu tõttu ei ole võimalik ka tuvastada tõsikindlalt, et süüdistatav altkäemaksu võttis ja antud situatsioonist samaselt aru sai. KrMS § 68 lg 5 kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. RKL 3-1-1-113-06 p 19 järgi kriminaalmenetluse prioriteediks on tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel tuginemine vahetule, mitte aga nn vahendlikule tunnistajale. Mingi ütluse väärtus tõendina on põhimõtteliselt seda tugevam, mida lähemal asub tema allikas tõendamiseseme asjaolule (nn tõendamiseseme asjaolule lähim originaaltõend), kuigi mõistetavalt ei saa teha järeldust, nagu oleks sündmuse vahetu kogemine juba iseenesest hilisemalt antud ütluste usaldusväärsuse garantiiks. VII. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kuna süüdistuse aeg on täielikult konkretiseerimata, ei ole süüdistataval võimalik end nimetatud süüdistuse vastu kaitsta ja muuhulgas esitada enda kaitseks ka alibit. Tunnistaja Ponomarjova ütlused selle kohta, kui palju tal ülenormi kalakonserve kaasas oli ja kui palju tal üldse kaasas neid oli piiri ületamisel, on vastuolulised. Eeluurimisel väitis tunnistaja, et tal oli 36 kg kalatooteid, kohtuistungil 10 kg. Kohus leiab, et nimetatud vastuolude tõttu ei saa kohus koguse osas arvestada tunnistaja ütlusi, sest peab neid koguse andmete osas ebausaldusväärseteks ja samas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mille kohaselt kohus saaks tõsikindlalt veenduda, et kui palju konkreetselt siis vastuteenena konserve anti ja kui palju siis üldse konserve kaasas oli ning millisest ajast on jutt. T.l. 14 järgi on Ponomarjova piiri ületanud 2., 3.,
  1. ja
  2. veebruaril, mis seega riimub süüdistatava poolt tööl oldud ajaga. Siiski ei ole süüdistuses ette heidetud just nimetatud kuupäevadel altkäemaksu toimepanemist, seega ka süüdistuse jaoks ei tähenda need kuupäevad seda, et just siis pandi altkäemaksukuritegu toime, vaid et võidi panna toime nimetatud kuupäevadel või hoopis pandi muul ajal süüdistuses toodud talvel 2005 kuni kevadel
  3. Kohus nõustub ka antud asjaolus kaitsjaga, et antud süüdistuse vastu ei ole võimalik end kaitsta, isegi siis kui isik on süüta. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on niivõrd eraldi olev - abstrakne ja üldine, et kui võtta seda süüdimõistva kohtuotsuse aluseks - ja seda üksnes tõendatuse korral - tuleks minetada igasugune kaitseõiguse realiseerimine ja selle võimalikkus aktiivse kaitse mõttes (RKL nr 3-1-1-85-07) ka süüdistuse vastu, milles isik süüdi ei ole, seetõttu on kohus seisukohal, et ainuüksi antud süüdistuse teksti järgi tuleb eitada isiku süüdimõistmist. Kohus nõustudes kaitsjaga, leiab, et süüdistataval ei ole võimalik end kaitsta ka alibi näol, sest etteheidetav periood on ebamääraselt suur. Süüdistusega ette heidetud kuritegude toimepanemise ajavahemik on niivõrd suur, et selle aja sees on ka õiguskuulekal kodanikul perioode, mil tal ei ole alibit süüdistuse vastu, milles ta süüdi ei ole. Samas kui tunnistaja Jelena Virk, kohtuistungil andis ütlusi, et ta töötas süüdistatavaga küll vahetuses koos harva, kuna neil oli erinev graafik, siiski aga ta ei tea juhtumeid, mil Ponomarjova oleks andud kala A. Kohus leiab, et poolte võrdsuse põhimõttest lähtudes võistlevas kohtumenetluses ei saa kaitse poolelt nõuda, et ta peaks niivõrd üldise süüdistuse ümberlükkamine kaitsja poolelt 7
(9)Kriminaalasi nr 1-07-15745 peaks olema võimalik üksnes konkreetsete tõenditega, sest kaitsja ei pea süüdistust konkretiseerima ja täpsustama ning üldistavaid väiteid peab saama kaitsja ümber lükata ka üldistavate vastuargumentide - tõenditega. Kooskõlas Riigikohtulahendiga nr 3-1-1-85-07, kui süüdistatav soovib esitada tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks, peab nende tõendite põhjal olema menetlejal reaalne võimalus alibi olemasolu kontrollida. Kohus leiab, et samuti kui süüdistuse periood on sedavõrd pikk, peab olema reaalne võimalus ka süüstavate tõendite kontrollimiseks terve aja jooksul või vähemasti peaks olema küllaldane tõendite kogum, millele tuginedes ja mida kontrollides saaks jõuda kohus küllaldasele arusaamisele, kas isik on toime pannud kuriteo. Riigikohus on korduvalt (lahendites 3-1-1-13-07; 3-1-1-130-05; 3-1-1-24-05) väljendanud seisukohta, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusteks ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu pool tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Lahendites 3-1-1-61-06 ja 3-1-1-117-05 on Riigikohus märkinud, et kohus saab lugeda objektiivse süüteokoosseisu nõutaval kujul tuvastatuks vaid siis, kui see on piisava selguse ja täpsusega süüdistuses kajastatud. VIII. 04.01.2008 Olga Ponomarjova kui kahtlustatava suhtes lõpetati prokuratuuri poolt samas episoodis kriminaalmenetlus KrMS § 205 kohaselt seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga. Samuti nähtub O. Ponomarjova enda ütlustest, et tema oli sisuliselt altkäemaksu andjaks. O. Ponomarjova ütlused on süüdistuses toodud aja ja deklareeritava kauba koguse osas ebamäärased, koguse osas ka vastuolulised. Samas leiab O. Ponomarjova, et alati vedas ta lubatust suuremas koguses. Samas puudub kohtul võimalus O.Ponomarjova ütlusi ja tähelepanekuid koguse suuruse osas kontrollida, et oleks välistatud O.Ponomarjova eksimine. Kahtlustatav end süüdi aga ei tunnista ja eitab süüdistuse paikapidavust. Kohus tõlgendab aga kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustava kasuks. Kohus leiab, et isegi juhul, kui süüdistus oleks konkretiseeritum ja Ponomarjova ütlused samuti, ei saaks süüdimõistev otsus tugineda üksnes selle isiku ütlustele, mille andja on ühe kohtumenetluse poole poolt selleks ka ilmselgelt soodustatud kriminaalmenetluse lõpetamise kaudu. Et üldse võtta võistlevas kohtumenetluses antud tõend süüdimõistva kohtuotsuse aluseks ka poolte protsessuaalset võrdsust silmas pidades, peaks olema antud tõend kinnitatud vähemalt teise konkreetse otsese tõendiga. Lisaks tunnistaja O.Ponomarjova ütlusi ei saa kohus pidada samuti täielikult usaldusväärseteks süüdistuses märgitud kalakonservide koguste ja süüdistuses toodud aja osas ning neid ütlusi ei saa võtta seega aluseks altkäemaksu objektiivse kuriteokoosseisu kindlaks tegemiseks. Sealjuures muud tõendid

§ 294koosseisu olemasolu kinnitavad tõendid puuduvad.

Järelikult puuduvad

§ 294

objektiivsest koosseisust vajalikud tunnused, mille kohaselt oleks süüdistav korduvalt mingit vara vastu võtnud ja samuti vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et ta jättis ebaseaduslikult teod toime panemata ehk neile õiguspäraselt reageerimata. Ei ole tuvastatav, kui palju O. Ponomarjova lubatust rohkem kalakonserve vedas ja kas üldse oli 8

(9)Kriminaalasi nr 1-07-15745 kogus lubatust rohkem, et tollitöötajad selle koguse märkamisel oleks pidanud võtma tarvitusele meetmed muuhulgas juba oma ametijuhendist tulenevalt. Ei ole tuvastatav, kellele O. Ponomarjova kalakonservid maha tollipunkti jättis ja juhul, kui ta need maha jättis, kas keegi tollitöötajatest sellest aru sai ning talle selle eest vastuteene osutas. Asjaolu, et O.Ponomarjova ütluste järgi vedas ta alati lubatust suuremas koguses konserve ei ole kontrollitav olukorras, kus süüdistatav süüdistust eitab ja puuduvad muud O. Ponomarjova ütlusi kinnitavad tõendid. Kohus hinnates kõiki tõendeid, mõistab õigeks A. A. esitatud süüdistuses

§ 294

lg 2 p 1 järgi, kuna puuduvad selleks altkäemaksu võtmise objektiivse koosseisu vajalikud tunnused. Kuriteokoosseisu puudumine isiku käitumises välistab vajaduse liikuda edasi kolmeastmelise deliktistruktuuri järgmisele tasandile.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 314, 315, 318, 319 kohus otsustab süüdistatav talle inkrimineeritud süüdistuses õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtukulud jätta riigi kanda. Kohtumenetluse ja kohtueelse menetluse ajal A.A. tõkendit ei olnud kohaldatud. Asitõendid - puuduvad Kohtunik Pavel Gontšarov Rahvakohtunikud 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.