(4)Seetõttu loeb kohus J.Piirilahe menetlusaluse isikuna antud ütlustele tuginedes tõendatuks, et ta 11.04.2008 kella 21.01 ajal Põlva maakonnas Ahja asulas Tartu-Räpina maanteel juhtis mootorsõidukit VAZ 21063 registrimärgiga 086 AIG, millel oli läbimata tehnoülevaatus ja millel ei põlenud tagumine vasakpoolne ääretuli. Janek Piirilaht rikkus liikluseeskirja § 219, mille kohaselt liikluses kasutatava mootorsõiduki , trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadusega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. J.Piirilahe menetlusaluse isikuna antud ütlustest nähtub, et ta teadis, et tema juhitav mootorsõiduk pole läbinud tehnoülevaatust. Seega on ta tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukit juhtinud otsese tahtlusega. J.Piirilahe väide, et ta soovis sõidukit tuua sõiduki omaniku elukohajärgsesse tehnoülevaatuse punkti, ei ole arvestatav. Üheski õigusaktis ei ole sätestatud nõuet läbida tehnoülevaatus sõiduki omaniku elukohajärgses tehnoülevaatuse punktis. Tegelikult J.Piirilaht ülevaatust tema väidetud ajal ja kohas ei teinudki, sest kohtuvälise menetleja andmetel on tehnoülevaatus läbitud alles 26.04.2008.a. Harjumaal. J.Piirilahe väide, et enne sõidu alustamist ta sõiduki korrasolekus sh tulede korrasolekus veendus, pole asjas millegagi ümber lükatud. Seega ei saa asuda seisukohale, et sõiduki juhtimise, millel ei põlenud tagumine vasakpoolne ääretuli, oleks J.Piirilaht toime pannud tahtlikult. Samas on KarS §-st 15 lg 3 tulenevalt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LE § 68 p 1 kohaselt on juht kohustatud lisaks enne väljasõitu sõiduki korrasolekus veendumisele jälgima ka teel olles selle tehnoseisundit. Asjaolu, et kontrollihetkel J.Piirilahe juhitud sõidukil üks tagumistest tuledest ei põlenud, viitab asjaolule, et vaatamata pikale teekonnale ( J.Piirilahe enda väitel teel Tallinnast Põlva maakonda) ta vahepeal sõiduki tehnoseisundit küllaldaselt ei jälginud. Seega on J.Piirilaht rikkumise ( sõiduki juhtimise, millel ei põlenud tagumine vasak ääretuli) toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74-7 järgi ja mittetöökorras tagumise ääretulega mootorsõiduki juhtimine on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul on J.Piirilahe poolt toimepandu kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud. Ka on kaevatavas otsuses KarS §-ga 63 lg 1 kooskõlas ühe karistuse mõistmine lähtuvalt raskemat karistust ettenägeva KarS § 74-35 lg 1 sanktsioonist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud, et hindamaks, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.10. 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04). Ka käesolevas asjas ei saa menetlusaluse isiku käitumist ( tehnoülevaatust mitteläbinud ja mittetöötava vasakpoolse tagumise ääretulega sõiduki juhtimist) vaadelda lahutatud käitumisaktidena, vaid objektiivselt ühe teona. Järelikult on selle teoga realiseeritud erinevad süüteokoosseisud omavahel ideaalkonkurentsis ja karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS §-st 63 lg 1. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. J.Piirilahte on karistatud rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses so sanktsiooni keskmisest suuremas määras. 3

(4)Kohus ei leia, et J.Piirilahe süüd saaks lugeda väikeseks. Liiklusseaduse rikkumised on käesoleval ajal Eestis väga laialt levinud ja juba õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad süüdlaste ranget karistamist. Mootorsõiduki tehnoseisundi nõuetele vastavuse ja selle regulaarse kontrollimise eesmärgiks on vältida mittekorras mootorsõidukite liiklusesse sattumist. Tehnoülevaatust mitteläbinud ja pimedal ajal ühe mittepõleva tulega mootorsõiduki juhtimine kujutab endast tõsist ohtu nii juhi enda kui kaasliiklejate turvalisusele. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ka kohtu arvates asjas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik ei ole varem ega ka kaebuse esitamisel kohtusse kuidagi avaldanud, et ta oma rikkumisi kahetseks. Pigem on ta olnud ennastõigustav väites, et kavatses minna ülevaatusele Põlva maakonnas ( mida tegelikult ei teinud). Peale selle nähtub J.Piirilahe väärteoasja toimikus olevast politsei õiendist, et teda on korduvalt liiklusseaduse rikkumiste eest karistatud sh ka kahel korral tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest ja mootorsõiduki juhtimise joobes ( rikkumised 21.03.2008.a. ja 05.04.2008.a. ). Seega on J.Piirilaht isik, kes on korduvalt liiklusseaduse rikkumisi toime pannud sh ka analoogilisi, mille eest määratud karistust ta vaidlustab käesolevas asjas. Süütegude korduv toimepanemine viitab asjaolule, et J.Piirilaht ei ole teadvustanud endale liiklusseaduse nõuete järgimise vajalikkust. Seetõttu pole millegagi põhjendatud kaevatava otsusega J.Piirilahele määratud karistust vähendada, kuna see on kooskõlas KarS §-s 56 lg 1 sätestatuga.