4-08-5383\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuniil 2008.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-5383 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Dinis Jelenski kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 19.05.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,002301 Menetlusalune isik Dinis Jelenski, isikukood 38208134918, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskond Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 19.05.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,002301 muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteo kohtueelne menetlus Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 kohaselt rahatrahviga 150 trahviühikut, mis on 9000 krooni, selle eest, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Lisakaristuseks on kohaldatuid juhtimisõiguse äravõtmine sama paragrahvi lg 2 alusel 3 kuuks. Kaebuse nõuded ja motiivid Kaebuse esitaja põhjendab ja selgitab, et on nõus rahalise karistusega, kuid mitte lisakaristusega. Kohus võiks arvestada, et tal pole varasemaid liiklusrikkumisi. Seda võiks arvestada kergendava asjaoluna. Juhtimisõiguse jätmine on igapäevalisel vajalik oma elu korraldamiseks. Oma elukohast ei ole võimalik käia tööle Tallinna. Külast ei ole ühistranspordiühendust teiste asulatega. Tööiseloom nõuab materjali vedu objektile. Samuti ei ole võimalik tööülesandeid ümber jagada, kuna töötab ainult kaks inimest. Kui ei saa tööülesandeid täita, siis jääb ära rahaline sissetulek ja maksta ei saa ka rahatrahvi. Enne plaanilist seljaoperatsiooni on oluline juhtimisõiguse omamine ja samuti pärast. Samuti ei ole lähedastel võimalik teda sõidutada arsti juurde. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Määratud rahatrahv on keskmine suurus, mis näeb ette LS § 7419 lg 2 sanktsiooni trahvimäär. Kaebaja süü on leidnud tõendamist. Otsuse tegemisel ei olnud raskendavaid asjaolusid, kergendavad asjaoluna on arvestatud kahetsust. Lisakaristuse kohaldamisel on kasutatud lühimat tähtaega, mis on võimalik. Oma tegevusega on ohtu seadnud iseenda ja teiste liiklejate turvalisuse. Kaebuse rahuldamine ei oleks võimalik. Kolme kilomeetrilise vahemaa oleks saanud jala läbida. Ta oli teadlikult alkoholi tarvitanud ja seetõttu ei saanud loota alkoholimõju kadumisele. Arsti juures ja tööl käimine ei ole takistanud ega pannud hoiduma rikkumise toimepanemisest. Kohtumenetlus Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Kaebuse esitajat on karistatud LS § 7419 lg 1 alusel, kuna rikkus liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla joobeseisundis, s.t alkoholi, narkootilise või psühhotroopse ainest põhjutatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Sama paragrahvi
2. lõige lubab kohaldada süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Kaebuse esitajat on karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et kaebuse esitaja pani toime LE § 76 p 1 rikkumise, olles alkoholijoobes (0,28 mg/l) juhtinud sõidukit. See fakt ega rahatrahviga karistamine ei ole põhjustanud kaebuse esitamist. Rahatrahviga on menetlusalune isik nõustunud. Kaebuse esitamise on menetlusalune isik ette võtnud sellepärast, et tema arvates on olulisi asjaolusid, mille tõttu tuleks tühistada lisakaristuse kohaldamine. Vaidlusaluses asjas omab tähtsust LE § 76 p 1 rikkumine ja ette nähtud karistus vastavalt 2 liiklusseaduse sättele. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on sellest sättest lähtunud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid asjaolusid. Kuid on arvestanud varasemate karistuste puudumist, s.t tegemist on esmase karistamisega. Puhtsüdamlikku kahetsust on väljendatud alles kohtumenetluses. Väärteotoimiku materjalidest ei ole seda leida. Nii ei saanudki kohtuväline menetleja seda arvesse võtta. Järeldus ja kahetsus on tehtud alles otsuse kättesaamise järel mitte peale protokolli koostamist. Asjas ei ole kohtuvälisele menetlejale esitatud ka vastulauset, mis oleks andnud menetlejale rohkem teavet isiku seisukohtadest. Ometi on väärteoprotokollis märgitud võimalus kasutada vastulause esitamist peale väärteoprotokolli koostamist 15 päeva jooksul. Samuti on kohus ülekontrollides tuvastanud märgitud väärtegu toimepanemise menetlusaluse isiku poolt, ta on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet ja juhi isikut ning karistus ei ole üldsegi ülemäära suur. Lähtutud on sanktsiooni keskmisest määrast ja lisakaristuse puhul sanktsiooni minimaalsest määrast. Seega on arvestatud, et tegemist on viimase kahe aasta esmase liikluseeskirja nõuete rikkumisega. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Asjas ei esinenud kohtuvälise menetluse ajal arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada, ka öisel ajal. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja teadlikult, sest menetlusalune isik on oma seletuses kirjutanud, et tund enne külla sõitmist oli tarvitanud alkoholi. Selline aeg oleks pidanud panema menetlusaluse isikut järele mõtlema, kas ikka on alkoholi mõju kadunud. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7419 lg 1, 2 ja LE § 76 p
3. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3