4-08-1776\3

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-08-1776 (kohtueelses menetluses nr 2670,08,000569) Aivar Piiri kaebus kohtuvälise menetleja
2. veebruari 2008 otsuse, millega Aivar Piiri karistati liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 4500 krooni, peale asja sisuline arutamine istungil kohtunik Kalev Kuningas Vilma Ressar Menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Kaebuse esitanud isik Väärteo kvalifikatsioon Kaitsja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakond (aadress Pikk tn 18, Pärnu) korrakaitsetalituse komissar Artur Kase Aivar Piir (isikukood 36112196039; elukoht xxxxxxxx xx xx-x xxxxxxxxxxxx ) Liiklusseaduse § 7417 lg 1 rikkumine vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
3. Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus Aivar Piiri karistamises LS § 7417 lg 1 järgi muutmata. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
4. Menetluskulude osas: 2.1 välja mõista Aivar Piirilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 63 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
5. Selgitada: 3.1 menetluskulud tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS SEB Pangas (viitenumber 2800049706); 3.2 kohtuotsus menetluskuludes pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole kohtukulu täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud; 3.3 kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolt esindaval advokaadil õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest; kassatsiooniõigusest loobumisel piirdub kohus käesoleva lõpposaga. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
6. Väärteomenetluse protokollis esitatud asjaolud ja kohtuvälise menetleja otsus Väärteomenetluse protokollist nähtuvalt Aivar Piir
7. jaanuaril 2008 kell 8 47 juhtis PärnuRakvere-Sõmeru maanteel
8. kilomeetril Tootsi suunas liikudes mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi. Sõitis otsa teepeenral sõitnud jalgratturile, millega põhjustas varalise kahju ja tervisekahjustusega liiklusõnnetuse. Kohtuvälise menetleja otsusega on Aivar Piiri karistatud § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 4500 krooni.
9. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Aivar Piir on esitanud kohtule
10. veebruaril 2008 kaebuse kohtuvälise menetleja poolt tema karistamises § 7417 lg 1 järgi. Aivar Piir on taotlenud tühistada kohtuvälise menetleja otsus 14.veebruarist 2008 ja lõpetada asjas väärteomenetlus VTMS § 132 p 3 alusel ja hüvitada kaebuse esitajale kaitsjatasu riigieelarve vahenditest. Kaebuse kohaselt kaebaja väitel põhjustas liiklusõnnetuse jalgrattaga liigelnud Ahto Rebane, kes rikkus liikluseeskirja § 234 nõudeid. Kaebuse kohaselt tuleb osundada, et ka teepeenral väljaspool pidevat joont oleks olnud küllaldane jalgratturil ohutuks liiklemiseks. Kaebuse kohaselt rikkus jalgrattur ka liikluseeskirja § 232 p 2 ja 3 sätestatut. Kaebuse kohaselt ei saa ühelgi juhul panna kaebuse esitajale süüks väidetavat rikkumist liikluseeskirja § 123 järgi.
11. Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 3.1 Kohtu seisukoht asjaoludes Väärteoprotokollis esitatud asjaolud Aivar Piiri suhtes leidsid kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist. Kohtuvälise menetleja otsus Aivar Piiri karistamises § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 4500 krooni, on põhjendatud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et jalgrattaga liigelnud Ahto Rebase poolt liikluseeskirja § 234 nõuete rikkumine tõi põhjusliku seose kaudu kaasa liiklusõnnetuse. 3.
12. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vaidlus puudub liiklusõnnetuse toimumise asjaolude üle, mis puudutavad liiklusõnnetuse toimumise aega, samuti asjaolu, et Aivar Piir juhtis Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel
13. kilomeetril Tootsi suunas liikudes mootorsõidukit, osaledes liiklusõnnetuses. Ahto Rebase poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta sõitis jalgrattaga teepeenral, aga mitte sõiduteel. Samasisulisi ütlusi on Ahto Rebane andnud ka kohtueelsel uurimisel (tl. 22 pöördel). Liiklusõnnetuse aktis sisalduval liiklusõnnetuse skeemilt (tl. 18 pöördel) nähtuvalt asetses jalgratas pärast liiklusõnnetust teepeenral. Puuduvad tõendid, et jalgratast on pärast liiklusõnnetust ja enne liiklusõnnetuse skeemi koostamist liigutatud. Nimetatud asjaolu kinnitas tunnistaja Riho Ratassepp. 2 Kaitsja järeldus, mille kohaselt liiklusõnnetuse skeemilt nähtuv jalgratta kaugus asfaldi servast liiklusõnnetuse järgselt tõendab vahetult liiklusõnnetuse eelselt jalgratturi asetsemist sõidurajal, ei ole uuritud tõenditega kooskõlas. Löök kaebuse esitanud isiku poolt juhitud mootorsõidukilt tabas jalgratturi pead ja õlga, aga mitte jalgratast. Samuti ei ole kaebuses esitatud väited, mille kohaselt sündmuskohal tehtud fotodest ja sündmuskohal tehtud skeemilt on selgelt nähtav, et kokkupõrke koht oli sõidutee osal väljaspool teepeenart tähistavat pidevat telgjoont ca 1,65 m teepervest, kohtuistungil uuritud tõenditega kooskõlas. Liiklusõnnetuse skeemi kohaselt asetsesid liiklusõnnetuse järgselt kaebuse esitanud isiku poolt juhitud mootorsõiduki küljepeegel ja jalgratta ketikaitsme purunenud tükid teepeenral jalgrattaga samas kohas, väljaspool asfaldiga kaetud ala. Kaebuse esitanud isik tagurdas tema poolt juhitud mootorsõiduki pärast liiklusõnnetust liiklusõnnetuse toimumise kohani. Seega puudub võimalus liiklusõnnetuse skeemile tuginedes kaebuse esitanud isiku poolt juhitud mootorsõiduki asukoha järgi tuvastada mootorsõiduki ja jalgratturi kokkupõrkekohta. Liiklusõnnetuse skeemilt nähtuvad asjaolud, mille kohaselt asetses jalgratas pärast liiklusõnnetust teepeenral, jalgratta juures asetsesid kaebuse esitanud isiku poolt juhitud mootorsõiduki küljepeegel ja jalgratta ketikaitsme purunenud tükid. Eelosundatu hindamisel kogumis Ahto Rebase ütlustega saab järeldada, et vahetult enne liiklusõnnetust sõitis Ahto Rebane jalgrattaga teepeenral, väljaspool asfaldiga kaetud ala. Puudub asjaolu, mille alusel saaks kahelda Ahto Rebase ütlustes, mille kohaselt kaebuse esitanud isiku poolt juhitud mootorsõiduk kaldus üle pidevjoone, mis tähistas sõidutee äärt. Seega ei saa uuritud tõendite pinnalt järeldada Ahto Rebase käitumise ja liiklusõnnetuse tekkimise vahel põhjusliku seose olemasolu ja välistatud on süü jagamine liiklusõnnetuse osapoolte vahel. Kaebuse esitanud isiku poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et vahetult pärast vastusõitnud mootorsõiduki möödumist nägi ta jalgratturit, kes sõitis sõiduteel temale vastu, ja aja vähesuse tõttu ei jõudnud vasakule pöörata ning otsasõitu vältida. Samuti andis kaebuse esitanud isik ütlusi, et möödus 15 kuni 20 sekundit, enne kui ta pärast vastusõitnud mootorsõiduki möödumist nägi jalgratturit. Kohus leiab, et eelviidatud ajamäärangud kaebuse esitanud isiku ütlustes on vastuolulised. Veel kinnitas kaebuse esitanud isik ütlusi, et tema poolt juhitud mootorsõiduki kiirus oli 80 kuni 90 km tunnis. Vähetähtis pole ka asjaolu, mille kohaselt kaebuse esitanud isik Piir andis kohtus ütlusi, mille kohaselt tagurdas ta liiklusõnnetuse järgselt tema poolt juhitud mootorsõiduki jalgratta asukohani, sõites nii tagasi 9 kuni 10 meetrit. Kohus leiab, et on võimatu peatada kaebuse esitanud isiku poolt juhitud mootorsõidukit liikumiskiiruselt 80 kuni 90 km tunnis kuni 10 meetrilise pidurdusteekonnaga. Ilmsed vastuolud kaebuse esitanud isiku ütlustes ei võimalda kohtul lugeda kaebuse esitanud isiku ütlusi usaldusväärseteks osas, mis puudutavad jalgratturi asukohta liiklusõnnetuse eelselt, kaebuse esitanud isiku poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiirust, asjassepuutuvaid ajamääranguid. Nimetatud vastuolud välistavad otsuse tegemisel nimetatud ütlustele nimetatud osas tuginemise. Veel andis kaebuse esitanud isik ütlusi, mille kohaselt sadas vihma ja tuuleklaasil olid triibud. 3 Kaebuse esitanud isik on korduvalt kinnitanud, et liiklusõnnetuse kohal oli halb nähtavus. Kaebuse esitanud isik ei ole andnud ütlusi ega esitanud väidet, et ta aeglustas liikumiskiirust pärast nähtavuse halvenemist. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja ametiisiku seisukohaga, et kaebuse esitanud isik ei aeglustanud hoolimata nähtavuse halvenemisest, mis oli tingitud vihmast ja vastusõitva auto tuledest, mootorsõiduki liikumiskiirust. Nii saab järeldada, et kaebuse esitanud isiku juhtis mootorsõidukit eirates liikluseeskirja § 123 nõudeid. Nähtuvalt fototabelist (tl. 9) oli Ahto Rebase poolt juhitaval jalgrattal kaebuse esitanud isiku suunas töötav helkur. Seega pole ka kaebuses esitatud väide jalgrattal helkurite puudumisest kaebuse rahuldamist tingiv. Seega pole ükski kaebuses esitatud ja kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolu kaebuse rahuldamist tingiv. Kohus leidis, et karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt väärteomenetlus kuuluks lõpetamisele VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Vastavalt LS § 7417 lg–le 1 mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt liikluseeskirja (vastu võetud Vabariigi Valitsuse
14. veebruari
15. a määrusega nr 48 (RT I 2001, 15, 66)) §-le 123 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et Aivar Piiri toimepandud tegu vastab LS § 7417 lg–s 1 ettenähtud väärteokoosseisule. Kohus tuvastas Aivar Piiri õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Aivar Piiri süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsus on õiguspärane ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
16. Karistuse mõistmise põhjendused Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. LS § 7417 lg 1 järgi toimepandud väärtegu on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja on Aivar Piiri karistamisel lähtunud KarS § 56 lg-st
17. Aivar Piirile karistuse kohaldamisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluga (puhtsüdamliku kahetsusega), on arvestatud raskendavate asjaolude puudumisega, ning karistus vastab Aivar Piiri süü suurusele. Aivar Piiri vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4 Aivar Piiri vastutust kergendavaid asjaolusid kohus täiendavalt ei tuvastanud. Arvestades karistuseesmärke ja Aivar Piiri süü suurust, leidis kohus, et Aivar Piiri on karistatud kooskõlas KarS § 56 lg-ga
19. Menetluskulude arvestus Vastavalt VTMS §-le 38 menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Menetluskuluna on asjas postikulu kokku 63 krooni. Kalev Kuningas Kohtunik 5