1-08-8366\2

(3)Vahur Lehtjärv mõisteti süüdi Tartu Maakohtu

1. aprilli 2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus
2. detsember 2007 ja karistuse kandmise lõpp
3. detsember
4. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Vahur Lehtjärv soovib vabanedes naasta oma endisesse elukohta. Soovib omandada põhihariduse, kuid konkreetseid samme selleks astunud ei ole. Vangistuses tegeles raamatute lugemisega. Vabanedes töökoha saamise suhtes kindel ei ole, kuid loodab leida tööd Soomes – seal elavad tema poolõde ja vend. Enne vangistust töötas. Vabanedes ilmselt säilitab senised sotsiaalsed suhted. Ise end mõjutatavaks ei pea, kuid kuritegude ettekäändeks toob nii sõbrad kui ka alkoholi. Kuriteod on sooritatud peamiselt koduvallas ja selle ümbruses ning kuriteokaaslased on ka ümberkaudsetest küladest. On kriminaalhoolduse all sooritanud vähemalt viis teise astme kuritegu. Vabanedes proovib alkoholi ja narkootilisi aineid mitte tarvitada. Vabaduses omab toetavat sotsiaalset võrgustikku. Mõtlemiselt ja käitumiselt kinnipeetav ei oska oma tegevuse võimalikke tagajärgi ette näha ning kesine planeerimisoskus loovad soodsa pinnase mõtlematuteks tegudeks. Riskide maandamise osas võib kasuks tulla keskkonna vahetus ja stabiilse tööga hõivamine. Sotsiaalsed oskused on kinnipeetaval oma vanuse ja tausta kohased, käitumine ei viita agressiivsusele. Kuritegudele on viinud mõjutatavus kaaslaste poolt, mõtlematu ja impulsiivne tegutsemine ning vähene oskus oma tegevust planeerida. On aru saanud mõningatest oma probleemide tagamaadest, kuid kaldub asetama vastutust keskkondlikele teguritele. Ohustatuse osas leiab vangla, et riskikäitumise tõenäosust võib suurendada eelkõige alkoholi tarbimine, seda vältides võiksid riskid jääda olemata. Samuti esineb grupi mõju. Oht varalise kahju tekitamises. Vabanemise puhuks on seatud positiivsed, kuid ebamäärased eesmärgid. Kinnipeetaval on motivatsioon muutuda, tugev sotsiaalne võrgustik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu Vahur Lehtjärve tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et isiku suhtes esinevad uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid – vähene tööoskus ning kohad, kuhu ta saaks tööle minna, on põhiliselt miinimumpalgalised. Kinnipeetav ei ole kohusetundlik ei töötamisel ega ka kriminaalhooldusel. Esineb uue kuriteo toimepanemise risk. Kogutud andmete põhjal leiab kriminaalhooldusametnik, et Vahur Lehtjärve ei ole võimalik määrata elektroonilise järelevalve alla, kuna tema poolt nimetatud elukoht ei võimalda elektroonilise valve seadmeid paigaldada. Vahur Lehtjärv taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul ei ole Vahur Lehtjärve ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused Vahur Lehtjärve vabastamiseks on olemas ning palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vahur Lehtjärv tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vahur Lehtjärve isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2

(3)Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Vahur Lehtjärve varasem käitumine ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Esineb alkoholi tarvitamise oht, mis võib uue kuriteo toimepanemist soodustada. Sotsiaalsed tingimused tulevases elukohas, vanemate juures oma kodukülas, ei kõrvalda uue kuriteo toimepanemise riski ka vaatamata sellele, et on olemas tugev sotsiaalne võrgustik. Ei saa väita, et ema ja isa juures elamine võiks vähendada ümberkaudsetest küladest pärit kuriteokaaslaste või alkoholi mõju käitumisele vabaduses. Negatiivset riski suurendab ka määramatus tulevase töökoha suhtes, millest tekivad võimalikud majanduslikud probleemid. Vangla esitatud iseloomustuses on juhitud tähelepanu võimalikule ohule varalise kahju tekitamise osas. Kohus arvestab asjaolu, et Vahur Lehtjärv juba oli kriminaalhooldusel, kuid ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning pani katseajal toime uue kuriteo. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei suuda korralikult täita katseaja tingimusi. Isik on ohtlik ühiskonnale. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Vahur Lehtjärve puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnale vähendada. Kriminaalhoolduse all viibimisel sooritanud vähemalt viis teine astme kuritegu. Arvestades Vahur Lehtjärve poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3